Metsatee hakkas laialehiste puude varjust välja jõudma. Veel üks lai jalakas, välul jumalakäpad. Metsaservas kubisesid verevad kontpuud, kibuvitsad ja teised, et kohe järg niitudele üle anda.
Septembrist 2003 on mul foto, kus siit, oksi turritavate tammede juurest algas punerdavate kurerehadega aas. Nüüd õilmitses siin aga kaunis kollase-lillakirju lillestu: segiläbi nurme­nukud ja jumalakäpad. Valged maasika (muuluka?) õietäpid murus, toomingad naabruses õitevahus. Ent sääsed pistsid teravalt isegi siin päiksepaistes. Hull näljaste sääskede aasta!

Loe edasi »

Viimastel nädalatel on terviseameti andmetel grippi haigestumine kasvanud järsult. Kuidas säästa enda ja ümbritsevate tervist, selgitab Euroapteegi farmatseut ja taimetark Maret Makko.
Grippi haigestumine on viimastel nädalatel kahjuks kiiresti sagenema hakanud ning seda eriti laste ja eakate hulgas, kelle immuun­süsteem on nõrgem. Gripi vastu antibiootikumide ravi ei aita, seega tuleks gripi sümptomite korral pöörduda kiiresti arsti poole ja alustada ravi.

Loe edasi »

31. jaanuaril rakendus Kärdla lennuväljal GNSS lähenemis­süsteemi võimalus, kuid lennufirma Transaviabaltika alles ootab Leedu lennuameti kooskõlastust ja luba seda kasutama hakata.
Hiiumaa vallavanem Reili Rand saatis maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, milles väljendas muret, et Kärdla lennuliini teenindav  Transaviabaltika GNSS protseduure veel kasutada ei saa.

Loe edasi »

Vaemla villavabrik on pika ajalooga – 178aastases hoones töötavad 120 aastat vanad masinad ja pere­kond Valdma kolm põlvkonda hoiab seda töös juba 27. aastat.
Vaemla villavabrikus võib hea õnne korral kohata perekond Valdma kolme põlvkonda korraga.

Loe edasi »

Transaviabaltika esindaja Rene Must oli eile täiega endast väljas – isegi karjus Hiiu Lehe ajakirjaniku peale, kes mitte milleski süüdi polnud.
Põhjuseks, et terve päeva jooksul küsisid erinevate ajakirjandusväljaannete reporterid, milles siis asi, et Transaviabaltika ei saanud kokkulepitud tähtajaks, 31. jaanuariks oma paberimajandust korda, et Kärdla lennu­väljal võiks vajadusel GNSSi kasutada.

Loe edasi »

Hoolimata sellest, et Hiiumaa ettevõtjatel on oma toodangu mandril turustamine kulukas ja keeruline, saab ka mujal Eestis üha enam hiiumaiseid tooteid osta.
Saare ilmselt suurim toidutööstusettevõte Hiiumaa Köök ja Pagar teenib koguni poole oma müügitulust mandril. Coop Hiiumaa juhataja Kaja Antonsi sõnul on ka ettevõtte edaspidised plaanid ambitsioonikad: “Kui eelmisel aastal kasvatasime mandrile müügi osakaalu 20 protsenti, siis selle aasta plaan on mandrituru müügikasv 24 protsenti.”

Loe edasi »

Mõni aeg tagasi postitas vedaja, TS Laevad oma sotsiaal­meedia kontole pildi, kuidas parvlaev Piret täitis jäämurdja rolli ja aitas kaubalaeva läbi jää Virtsu sadamasse ja sealt välja.
Ajal kui parvlaevad Saaremaa liinil tavapärase ajaga kliente teenindavad ja jääd lõhuvad, on sama projekti järgi ehitatud Leiger ja Tiiu Heltermaa–Rohuküla liinil jää läbimisega hädas. Üleveod venivad keskmiselt 16 minutit pikemaks, kohati on ette tulnud koguni 45 minutit pikemat reisiaega. Hiidlased, kes võitlesid talvise tihedama parvlaeva graafiku üle ja pidid siiski leppima kõigest viie väljumisega tööpäeviti, on asjade sellisest käigust nördinud.
TS Laevade peakapten Guldar Kivro sõnul on parvlaevade üleveoaja pikenemises süüdi ilmastikuolud nagu tugev tuul ja pakane. “Rohuküla–Heltermaa liinil on vaja läbida Rukki kanal, kanali otstes on veetase madalam ning tugeva tuulega kuhjub sinna jää,” selgitas Kivro.
Peakapten ütles, et jää paksus on seal ligi 50 sentimeetrit, mujal umbes 30 sentimeetrit.
Kivro selgitas, et paksu jää tõttu ei sõida laev kanali alguses ja lõpus kiiremini kui kolm-neli sõlme. “Kogu reisi vältel teevad laevajuhid otsuseid, lähtudes reisijate turvalisusest ning eesmärgist tagada ohutu ülesõit,” selgitas Kivro.
Sobilike ilmaoludega teevad parvlaevad Rohuküla–Helter­maa reisi tunni ja viieteistkümne minutiga. “Nii kiiresti pole parvlaevad varasemalt seda liini sõitnud,” tõdes peakapten. Ta lisas, et juhul kui reis võtab kauem aega, teavitab kapten kõiki reisijaid.
Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik uuris ASi Tariston teemeistrilt Raivo Kibuspuult, kes  jääteede rajamisega tegelenud juba 1983. aastast, milliseks hindab ta praegused jääolud Heltermaa–Rohuküla trassil. “Kibuspuu sõnul pole ta sel aastal veel jääluurel käinud, aga tema hinnangul on jää paksus 17–20 sentimeetrit,” vahendas Viidik. Seega ei pea tema arvates paika TS Laevade väide 30 sentimeetri paksusest merejääst.

Väga palju elevust põhjustas Eesti geenivaramu juhataja Andres Metspalu väljaütlemine, et saarlastel on väga palju Lõuna-Rootsi mõju, samas on saarlased väga homogeensed, võrreldes mõne teise regiooniga Eestis, et Saaremaalt on inimesed põhiliselt välja läinud ja saarlased on hiidlastest väga erinevad. Mille poolest hiidlased ja saarlased siis nii tugevasti erinevad?

Loe edasi »

Lutz Dettmann on eestlastele tuttavaks saanud tänu oma romaanile “Anu”.
Romaan räägib kaasahaarava loo Hiiumaa tüdruku Anu ja sakslase Christophi armastusest sõjakeerises, mille taustaks noor Eesti Vabariik, sõda, okupatsioon ja väike­rahva tahe olla iseseisev.

Loe edasi »

Riigikogu valimiste eelne aeg on kired lõkkele löönud ka Hiiumaa pisikesel poliitmaastikul. Kuidas muidu tõlgendada olukorda, kus jaanuarikuu volikogus toimus nii volikogu esimehe umbusaldushääletus kui uue, vallavanema vastu pööratud umbusalduse sisseandmine. Arvestades aega ja põhjuseid, tunduvad mõlemad pigem poliitilise kempluse vahendina. Samuti ei ole kindel, et volikogu opositsioon, kes mõlemad umbusaldusavaldused algatas, neist võidab. Kindel on aga see, et kaotajaks on igal  juhul Hiiumaa.

Loe edasi »