Vihmase päeva raamat
Kujutage nüüd ette, raamatu põhisündmused toimuvad 1655. aasta talvel Hiiumaal – Rootsi kuningas tuleb üle jää Hiiumaale, libahundid jooksevad ringi ja päriselt olemas olnud Matsi süüdistatakse nõidumises. Ja kõik need lood on alguse saanud rahvajuttudest, mida Hiiumaal sündinud Andres Adamson kuulis oma isa käest või mööda Hiiumaad rännates teiste hiidlaste käest. Imetlusväärne, kui kaugele võivad rahvasuus edasiantud lood ulatuda ja kuidas just seda perioodi tundva ajaloolase kirjutises ellu ärgata.
Raamatus on uhked pildid ka, autor ongi illustreerimiseks kasutanud oma isa, maalikunstnik Jaak Adamsoni (1938–2022) maale ja muidugi Hiiu keelt.
Tuliuut raamatut saab raamatupoodidest ja kirjastusest osta, Käina ja Kärdla raamatukogudes on ka juba olemas.
“Nõia nimi olnud Mats”, Adamson, Andres. Argo, 2022
Reeli Reinaus on kuulnud Kassari saladustest nagu energiasammas, kosmilised kivid ja tulnukate külaskäigud ja kasutanud need osavalt ära noortele mõeldud kriminaalromaanis. Raamatus tegutsevad kolm sõpra, kes satuvad ohtlikesse seiklustesse ja kohati polegi aru saada, kus lõppeb reaalsus ja algavad üleloomulikud nähtused. Peaaegu lõpuni on ikka päris põnev lugeda ja suvine Kassari saar on kogu oma ilus samuti raamatus esindatud. Retsept: Lugeda õues, kõhuli maas, tervendab kindlasti. Raamatut saab laenutada Hiiumaa raamatukogudest.
“Kivid, tulnukad ja sekt”, Reinaus, Reeli, Tänapäev, 2011
Autorile omase põhjalikkusega ja sooja irooniaga on kirjeldatud Sarvele aiarajamise viimast kui etappi. See on küll üks niisugune raamat, mis peaks olema mitmesse keelde tõlgitud ja üldse aiaraamatute au ja uhkus. Nii ilusat ja hästi kirjutatut peab lugema kohvitassi kõrvale päikesepaistelisel päeval või lausa rannas. Sest nagu teada, on iga asja jaoks oma aeg ja ka aed. Kristiina aed on oluline, samamoodi tema raamat – maastikuarhitektuuri korüfee rajab elurikka aia ja kirjutab sellest veel raamatu – no mida veel tahta. Lugemine tekitab vaimustust ja pisut ka hirmutab – mina küll nii ei suudaks. Meelt heita ei tasu, sest nagu Kristiina kirjutab: “Aed on tõrges ja isepäine partner, kel on oma ideed ja pürgimused. Ja aedniku plaanitud tulemus ei pruugi kuigivõrd sarnadega algse plaaniga.” Võibolla mõnest raamatupoest veel saab seda raamatut, aga kindlasti on ta laenutamiseks olemas Hiiumaa raamatukogudes.
“Minu Hiiumaa aed”, Hellström, Kristiina. “Hea Lugu”, 2018
Lambasõnnik. See on esimene tunne, mis Heltermaa sadamas rattaga laevalt maha sõites ja väiksele metsateele keerates ninna lööb. Mõnus lambasõnniku lõhn. Segatuna männi, osooni ja värske vihmaga. Võib-olla see on hoopis mingi taime eritatav aroom. Kes teab, milliseid varasemaid kogemusi ja aistinguid aju omavahel kokku seob. Mulle on Hiiumaa ja lambad alati sünonüümid olnud. Loe edasi »
Üks sõber Soomest postitas hiljuti sotsiaalmeediasse pildi oma aasta kõige olulisemast päevast. Sellel päeval segas ta erinevatel aegadel laagerdunud kompostid kokku ja kastis valmistehtud segu. Pildi alla kirjutas ta nii: “Kõige süngematel hetkedel tuletab kompost meelde, et kevad tuleb taas …”
Minu kompostikummardamine vist nii pidulik pole, aga olen rõõmus, et Kuuli talus ei visata midagi niisama ära. Mis vähegi võimalik, on ringluses ja taaskasutuses, vanadest asjadest tehakse uusi, jne. Ja komposti tehakse ka. Loe edasi »
Vaada täna pole kohe mitte midat tarka ütelda. Pea sees on kas sadamiljon mõtet, mis palavikulise kiirusega liikudes proovivad leida viljakat pinnast või on too pea hoopis täitsa tühi. Kes seda teab. Igatahes on hetkel õite keeruline vahet teha. Annab tunnistust selleset, et vist ongi aeg kirjutada ood laisale ning aeglasele elule, mida oma saare pesas harrastada. Loe edasi »
Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles juba kolmapäeval, päev enne istungit Hiiu Lehele, et Hiiumaa haigla lisaraha vajadus on valitsuse avaistungi päevakorras ja toetus, 6,9 miljonit eurot tuleb. Loe edasi »
Väga nõutud on Hiiu Folgi loodusretked. Täna hommikul kell 10 viib loomaaia direktor Tiit Maran matkajad Kõpu rahvamaja juurest Neljateeristi õpperajale. Loe edasi »
Hiiumaa rannakalurid on sel kevadel juba kaks korda küsinud keskkonnaametilt luba kormoranide munade õlitamiseks, et piirata nende arvukust olulise kalakoelmu, Käina–Kassari kaitseala lähikonnas.
Keskkonnamet aga ei tee seda ise ega luba teha ka rannakaluritel. Loe edasi »