Laupäeval läks katki üks linna sümbolitest – Aia tänava arteesiakaev. Kui naabrid murdunud kaevutoru avastasid, sulgesid nad selle, et toru ei ummistuks. Pärast juhtunu kohta info saamist saatis Kärdla linnavalitsus kaevu parandamiseks välja hinnapäringud. Linna infojuht Annely Veevo rääkis, et üks päringu saajatest läks esmaspäeval olukorraga tutvuma ja leidis töö nii lihtsa olevat, et tegi kaevu sealsamas korda. 2005. aastal korraldas linn veevõtukoha kujundamiseks isegi konkursi, kuid Ilmar Kurvitsa võidutöö valgustatud veetoru ja kõrvalasuva istepingiga jäi teostamata. Miks, sellest räägib Anton Kaljula, kes tollal oli linnamajanduse osakonna juhtaja.
Eelmisel nädalal otsustas Lions Clubi Tallinn Vanalinn stipendiumikomisjon tunnustada stipendiumiga Tallinna tehnikaülikooli üliõpilast ja töötajat Sven Kõllametsa. Stipendium antakse üle reedel klubi heategevusõhtul. Nimetatud stipendiumi taotles sel aastal kokku seitse inimest, välja anti üks.
Indrek Gutman
Egon TinnoRiigikogu liige sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof juhib Hiiu Lehe arvamusküljel tähelepanu Eesti laste olukorrale. “Väliselt ja vormiliselt ongi Eesti võrratult tubli. Aga sisuliselt? Üle 63 000 lapse ja nooruki, seega tervelt veerand alla 18aastastest inimlastest kasvab meil absoluutses vaesuses või vaesusriskis. Just viimaste aastate majandusuperpallid on muutnud kitsamaks ennekõike laste, kes ise enda eest veel seista ei saa, eluolu ja toimetuleku. Ometi omab iga inimese arengus ülitähtsat rolli tema kasvukeskkond, mis määrab suuresti ära tema tuleviku ja ühiskonnas osalemise. Tähendab ju vaesuses sirgumine piiratud õppimisvõimalusi ja sotsiaalseid kontakte, pahatihti ka terviseprobleeme. Kitsikusega kaasnevad ilmajäetus ja alandustunne, ning kui alanduse mõõt täis saab, siis võib madala enesehinnanguga noor inimene langeda sõltuvuskäitumisse, lüüa kõigele käega ehk libiseda asotsiaalsele või ka kuritegelikule eluteele.”
MTÜ Hiiukala kutsub reedel Tuuru majja kokku Hiiumaa kalakoelmute teemalise ümarlaua. Osalema oodatakse nii harrastus- kui kutselisi kalureid ning kalandusega seotud teadlasi ja ametnikke. MTÜ Hiiukala juhatuse esimees Heino Kalmus ütles, et Hiiumaa kalakoelmute olukord on väga halb. Seda on näha nii kalameeste saakidest kui kuulda kogenud kalurite omavahel räägitud juttudest. “Väinamerest on säinas ja särg praktiliselt kadunud,” nentis Kalmus. Ta loetles üles veekogud, kus need kalad varem kudemas käisid: Luguse, Suuremõisa, Vaemla jõgi ning kõige suurem, Käina laht. Ühtegi neist ei pääse kala enam kudema. Jõesuudmed on kinni kasvanud ning veetaseme regulaatoritega sulgesid Käina lahe sissepääsud looduskaitsjad, kes kümme-viisteist aastat tagasi hakkasid lahe veetaset mõjutama. “Käina laht oli üks suurimaid kalakoelmuid, aga nüüd on seal ainult koger ja kiisk,” rääkis Kalmus.
Harda Roosna | Hiiu LehtKuna Hiiumaa teedevõrk on üldjoontes heas korras, siis maanteede ehitamiseks praegu vajadus puudub, see-eest parendatakse olemasolevaid teid tänavu suvel kokku ligi 37 km jagu. Maanteeameti Lääne regiooni Kärdla esinduse peaspetsialist Hannes Vaidla rääkis, milliseid teid on kavas remontida. Muuhulgas tehakse sel aastal korda üks maanteesild ja rajatakse kaks teeäärset parklat.
Haapsalu politsei korraldas esmaspäeval ja teisipäeval Läänemaa koolides narkoreidi, tuvastades tosinkond uimasteid pruukinud õpilast. Kool, kus narkootikumide tarvitajad tabati, oli Haapsalu kutsehariduskeskus. Kooli direktori asetäitja Rene Reinola ütles, et juba teise narkoreidi sel õppeaastal tellis kool ise narkootikumide tarvitamise tõkestamiseks. Uimastite tarvitamise tunnused ilmnesid 12 noorel, kellest kolm on Hiiu Lehe andmetel pärit Hiiumaalt.
Kalle Mägi