OÜ Väinamere Liinid kutsub Hiiumaa kooliekskursioone tutvuma parvlaevaga Hiiumaa, huvilistele teeb laevapere ekskursiooni kaptenisillale ja masinaruumi.
Eesti Kalaliidu üldkoosolek valis kolmeks aastaks nõukogu esimeheks ASi Hiiu Kalur juhi Toomas Kõuhkna. Uue esimehe hinnangul on Euroopa Kalandusfondi toetused ja ettevõtete enda poolt tehtud investeeringud muutnud Eesti kalanduse võrreldes teiste Läänemeremaade riikidega oluliselt konkurentsivõimelisemaks, nelja aasta jooksul on sektorisse investeeritud 34 miljonit eurot.
ErakoguTeisipäeval, 29. mail kell 18 algab Hiiumaa muuseumi Pikas Majas Kärdla Vabrikuväljak 8, noodi “12 klaveripala Rudolf Tobiase nimelisele klaveriõpilaste konkursile” esitlus. Samas annab akordionist Indrek Liit kontserdi Tobiase majamuuseumi toetuseks.
Tänavustel aineolümpiaadidel on häid tulemusi näidanud Hiiumaa väikekoolid. Nii näiteks sai esimese koha botaanikas ja teise järgu diplomi bioloogias vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil Lauka põhikooli 6. kl õpilane Kaija Kokkota. Tema juhendaja, Lauka põhikooli loodusainete õpetaja Krista Rannast ütles, et õpilasel on tohutu huvi looduse, eriti taimede vastu ja tema ainult aitab. “Kaija käib koos isaga looduses ja pöörab tähelepanu eri liikidele. Kui midagi on uut või selgusetut, tuleb ta oks näpu vahel ja küsib lisa,” rääkis Rannast. Õpetaja lisas, et Kaija teeb süsteemset tööd, loeb palju erialast kirjandust ja jätab meelde ka ladinakeelsed taimenimed.
Nii süüdistaja kui kaitsja tunnistasid Tuuru juhataja kohtuasja lõppistungil, et kõik tehtud tehingud, ka need, mis vastuolus korruptsioonivastase seaduses kehtestatud piirangutega, olid sihtasutusele majanduslikult kasulikud. Reedel kuulas kohtunik Piia Jaaksoo ära prokurör Indrek Kalda süüdistuskõne, kaitsja Peep Rajavere kaitsekõne ja süüdistatava Aivi Telviku lõppsõna. Pärast nelja istungipäeva ja ligi paarikümne tunnistaja ülekuulamist teatas prokurör Indrek Kalda reedel, et süüdistab SA Tuuru endist juhatajat korruptsiooniseaduse toimingupiirangute teadvas rikkumises suures ulatuses. Prokurör ütles, et kuna tegemist ei ole kõige raskema kuriteoga, varalist kahju sihtasutusele tekitatud ei ole, vastupidi, majanduslikult olid need tehingud Tuurule kasulikud ja puuduvad süüd raskendavad asjaolud, nõuab ta Aivi Telvikule rahalist karistust keskmises määras. Kaitsja Peep Rajavere viitas, et kõik juhataja poolt lähisugulastega sõlmitud või tema poolt kinnitatud tehingud lähisugulastega ei tekitanud Tuurule kahju, olid majanduslikult põhjendatud, vajalikud ja avalikud ning sisuliselt süüdistatakse Aivi Telvikut vaid korruptsioonivastase seaduse formaalses rikkumises. Kaitsja ütles, et Aivi Telvik ei ole kuritegu toime pannud, ta nõudis kriminaalmenetluse lõpetamist, Telviku õigeksmõistmist ja tema kohtukulude hüvitamist. Kohus kuulutab otsuse 30. mail.
Laupäeval on maanteeameti liiklusregistri Kärdla büroos Posti tn 4 täiendav tööpäev selleks, et omanikud saaks oma mopeede registreerima tulla. Kaasa tuleb võtta mopeed ja vähemalt 16 eurot. Kes 1. juulist oma mopeediga seadust rikkumata edaspidigi sõita tahab, peab mopeedi registreerima ja soetama registreerimisnumbri. Maanteameti peaspetsialist Hannes Vaidla ei osanud ligikaudugi oletada kui palju mopeede Hiiu saarel olla võiks. Praeguseks on neid registreeritud 81.
Tiit LeitoTa tõdeb, et Käina lahega seonduvad probleemid on hiidlaste tegemisi saatnud juba üle 50 aasta: ”Alguses oli teemaks massiline linnujaht, siis kaitseala moodustamise raskused. 70ndate alguses vaieldi pikalt selle üle kas juhtida Käina asula biopuhasti veed otse Käina lahte või siiski kaugemasse ja merele avatud Jausa lahte. See teine võimalus jäi kõrvale, kui liiga kulukas ettevõtmine. Seejärel kerkisid päevakorda kalastiku ja linnustiku probleemid, mis seotud lahe madalaks jääva veega. Nii kaevatigi Orjaku kanal, süvendati lahe ühenduskohad merega Vaemlas ja Orjakus, hiljem ehitati veeregulaatorid. 17 aastat tagasi asusid Käina lahele elama kormoranid. Nüüd on nemad tähelepanu keskpunkti tõusnud. Kõike kokku võttes arvatakse nüüd, et laht on täitsa hukas. Tegelikult on aga loodus toimetanud vaikselt vastavalt nendele tingimustele, mis on ette määratud looduslike protsesside ja inimtegevuse mõju poolt,” selgitab Leito esimeses leheloos, millele on ka järge oodata.
Vaegkuuljate liidu esimees Uno Taimla kirjutab Hiiu Lehes, et igapäevaelus me sageli ei märkagi, et meie ümber on inimesi, kes ei kuule või kuulevad halvasti. Paljud ei taha ka tunnistada, et tema kuulmine on nõrgenenud. Arstide andmetel on aga kuulmiskahjustusega inimesi u kümme protsenti elanikkonnast. Märgatav kuulmislangus on juba iga neljandal vanemaealisel inimesel ning kuuldeaparaatide saajatest on 75 protsenti pensionärid. Taimla selgitab, kust ja kuidas selle mure korral abi saada – nimelt jagavad homme Hiiu maavalitsuse majas Leigri v 5 kuulmisabi Tallinna kuulmisrehabilitatsioonikeskuse spetsialistid eesotsas juhataja Arvo Kanneliga. Nõuandeid kuulmisabivahenditest ja nende kasutamisest ning vaegkuuljate organisatsioonilisest tegevusest annab ka Taimla ise.
Tapio Vares