“Olen pähe võtnud linnale ja linnarahvale meie saalikeses igal kuul vähemalt ühe peo korraldada. Mitte ainult pähe võtnud, vaid lausa tahan seda teha. Ja mitte pro forma. Ikka et oleks huvitav ka,” kirjutab keskuse Ave Vita! perenaine Ave Alavainu ja teatab põrutava uudise: “Veebruari 17. oli Ave vita! majas Hiiumaa sotsiaaldemokraatide koosolek. Jaa-jaa, te arvasite õigesti: ma astusin parteisse. Sest olen hingelt alati sots olnud.”

Loe edasi »

Sellest, kellelt sai Kärdlas elav Hilja Vaks eile Valga Maja pildiga postkaardi kirjaga: “Tervitus USA pealinnast! Toomas.” kirjutab Hilja abikaasa Valter Voole.

Loe edasi »

Sellest aastast maksab harrastuskaluritele nakkevõrguga püügi õigus üheks kuuks 13 eurot mulluse 6,39 euro asemel, see teeb hinnatõusuks 103,4 protsenti. Aktiivsemad kalastushuvilised pommitavad keskkonnaministeeriumi küsimustega, kas sellise jõhkra hinnatõusuga hakati harrastuskalapüüki likvideerima. “Paistab, et riik keskkonnaministri isikus lihtsalt võttis kätte ja tegi ühele osale oma kodanikest 1:0 ära. Palun laske inimestel elada ja leivakõrvast merest või järvest mõistliku tasu eest püüda,” kirjutas oma nördimusest ministeeriumile pensionärist harrastuskalur Vello Varik Kuressaarest. Keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare regiooni veeelustiku spetsialist Märt Kesküla kinnitas, et nurinat hinna üle on küllaltki palju ka Hiiumaal. Hinnatõus puudutab kõiki võrgu ja õngejadaga püüdvaid harrastuskalureid, keda näiteks Hiiumaal on 200-230.

Loe edasi »

Esmaspäeval esitleti Niguliste muuseumis sarja “Eesti kirikute sisustus” kolmandat raamatut “Kirikuhõbe uusajast tänapäevani”, mille autoriks Tallinna ülikooli emeriitprofessor Kaalu Kirme (83). Kirme on aastaid uurinud Eesti ajaloolist metallikunsti ja rahvaloomingut. Teadlane, kes Hiiumaalt küll esitlusele ei pääsenud, ütles, et selle raamatu kokkusaamiseks kulus paar-kolm aastat uurimistööd. Täpset arvestust ta oma raamatute kohta pidanud pole, kuid pakkus, et neid on nüüdseks ilmunud juba üle kümne. Seegi raamat ei jää autori sõnul viimaseks.

Loe edasi »

“Välja, bussi peale minnes viskasin soni pähe. Näpud riivasid viltust lainetavat mütsinokka. Jaa, seesama soni oli mul peas kuusteist aastat tagasi – meenus ühtäkki,” kirjutab Tapio Vares ja meenutab, kuidas nad 1996. aastal tegid koolikaaslase Erkoga väljasõidu Paldiskisse. “Olin toona veidi varem telekast näinud Osooni, kus kaadrites vaheldusid vapustavad kaljumaastikud Pakri neemel. Imestasin üliväga, et kas EESTIS on tõesti SELLISEID rannakaljusid!? Pakri neem oli eestlastele avatud kõigest vist paari-mõne aasta eest.”

Loe edasi »

“Tiina Tantsustuudios oli märtsikuu väga toimekas ja täis uusi ning toredaid kogemusi. Võiks isegi kasutada väljendit “märts ratastel”,” meenutab tantsuõpetaja Tiina Kaev. Kõik algas Viljandi võimlemisfestivaliga, sellele järgnes samuti kahepäevane reis Tartusse Koolitantsu festivali piirkondlikku vooru. Kodus said tantsijad olla kaks päeva, mis läksid ettevalmistuste ja proovide tähe all, et siis sõita festivalile iidsesse Poola pealinna, Krakovisse.

Loe edasi »

Kõrgessaare vald sõlmis oma valla inimestega lepingud selleks, et nad kasvataks valla haridusasutustele, koolile ja lasteaiale marjad, aed- ja juurviljad. “Üks eelis on, et meie lapsed saavad kohalikku toitu, teine, et meie valla inimesed saavad tööd ja tulu, kolmas, et meie põllumaa leiab kasutust ja söötis maad jääb vähemaks,” hindas Kõrgessaare abivallavanem Katrin Sarapuu ettevõtmise plusse. Ettepaneku selleks tegi Lauka kooli söökla juhataja Aimi Aromatova, kes on poolteist aastat osalenud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaad hõlmavas kohaliku toidu teemalises Hiidlaste koostöökogu Leader projektis. “Tunnen, et see, mida me kohaliku toidu projekti käigus õpime, on väga õige asi – kohalikku toitu tuleb rohkem kasutada,” ütles Aromatova. Märtsis kutsus järgmine, Saaremaa koostöökogu algatatud rahvusvaheline projekt viis Hiiumaa kokka Prantsusmaale. “Seal nägime, kuidas kohalikku toitu tähtsaks peetakse. Lühike toidukett, kohalik toit ja mahetoit – need on kolm märksõna, millest seal laste toidulaua katmisel lähtutakse,” selgitas Aimi Aromatova.

Loe edasi »

2009. aasta novembrist Käina valda juhtinud Ilmi Aksli (50) lahkub vallavanema ametist. Aksli, kel eile oli vallas viimane tööpäev, ütles, et võtab aja maha, et enda tervist kosutada ja loodab jätkata väiksema töökoormusega kui seda on vallajuhi töö. Hiiu Lehe andmetel kaalutakse uue vallajuhi ametisse kedagi, kes oleks töövaldkonnaga varasemast tuttav ega vajaks pikka sisseelamisaega. Mõningatel andmetel võiks selleks olla vallavolikogu liige, eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Omar Jõpiselg. Aksli aga asub 2. maist tööle MTÜ Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskuse assistendina, kuhu ta osutus väljavalituks kolme kandidaadi seast. Samal ametikohal töötas ta aastajagu ka enne Käina vallavanemana tööleasumist.

Loe edasi »

Alles see oli kui keskkonnaameteid liideti ja töötajaid koondati väitega, et nii palju polevat vaja. Intervjuus Hiiu Lehele tunnistab Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman siiralt, et ametil ei ole jätkunud tööjõudu näiteks kinnikasvavate jõesuudmete probleemiga tegelemiseks. Kolme maakonna vee-elustiku probleemidega tegeleb üksainuke töötaja. Ka polnud ametile teada, et Kõrgessaare vallas asuvas Jõeranna jões kalu hukkub nii palju. Nüüd loodab Lotman, et ehk võtaks jõesuudme puhastada kohalike kalurite ühendused, kes saaksid selleks toetust taotleda Euroopa kalandusfondist.

Loe edasi »

Neljapäeval on Hiiu maavalitsuses Eesti Energia juhtkond, kes kohtub omavalitsuste esindajate, ettevõtjate, ajakirjanike ja maavalitsuse spetsialistidega, et rääkida tuleva aasta 1. jaanuarist avaneva energiaturu teemadel. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive räägib tekkivast konkurentsist elektri müümisel ja ettevõtte muudest äridest. Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere selgitab, mil moel jääb reguleerituks võrguteenus.

Loe edasi »