Teisipäev, mai 8, 2012
 

Osa Kuulikodu kasse sai koduks triiphoone

Teeme Ära tänavusel talgupäeval istutati Hiiumaa ainsas loomade varjupaigas, Kuulikodus marjapõõsaid, sorteeriti lammutatud talli materjali küttepuudeks ja ehitusmaterjaliks, lõhuti ja laoti puid, koristati ruume ja õuet, täideti prahiga pinnast. Vana saun puhastati, selle katus parandati ja hoone värvimist triibuliseks alustati kaasatoodud värvijääkidega. “Meil on nüüd triiphoone, mis jääb peamiselt kasside kasutusse,” naeris Kuulikodu perenaine Kadri Taperson. Kõik 24 talgulist jäid päevaga väga rahule, äpardus juhtus vaid Kadri endaga, kes talgupäeval roostes naela jalga astus ja pidi haiglasse sõitma teetanusevastast süsti saama.

Loe edasi »

 

Talguauhinna võitsid suurerannakad

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kõpu külade talgud olid seekord kirjas ühe talguna, kuid erinevalt varasematest, ühte paika kokku see talgulisi ei toonud. Suvel külaväravad avavate Kõpu külade inimesed koristasid oma küla õuesid ja aiataguseid. Külaselts Valguskiir pani auhinnaks välja kartulikastitäie suvelilli külale, kus kõige rohkem talgulisi. Auhinna, mille kiri “Suurerannakad – Kõpu otsa tublimad” võttis vastu Suureranna külavanem Ilme Treisalt. Suurerannas, kus külarahvas juba valmistub suviseks Kõpu poolsaare külade päevaks, oli tulevast peoplatsi puhastamas 21 talgulist. Vaid veidi vähem 19, oli talgulisi Kalanas. Talgukohti oli poolsaarel üheksa ja talgutööd tegi 89 inimest

Loe edasi »

 

Jahimehed istutasid metsa

Leluselja jahiseltsi liikmed istutasid aprilli lõpus oma jahipiirkonna raiesmikele uusi puutaimi, et korvata põtrade ja hirvede kahjustusi riigi metsamaadel. Leluselja jahiseltsi esimees Urmas Alev rääkis, et jahimehed said riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) männi- ja kuuseistikud, töövahendid ja juhendajaks kogenud metsamehe Indrek Pisa. Seltskond jagati pooleks, ühed istutasid mände, teised kuuski. Väike võistlusmoment oli ka asja juures – need, kes istutasid kuuski, jõudsid maha panna 3600, teised 100 taime vähem. Kokku pandi istikuid mulda 2,63 hektaril

Loe edasi »

 

Hiiumaa vabatahtlikud said päästekoolitust Mustvees

“Suplushooaeg pole veel kaugeltki alanud, ent Mustvee sadama juures võis ühel aprilli lõpu nädalavahetusel juba seltskonda meessoost ujujaid näha,” kirjutab ajalehe Vooremaa ajakirjanik Riina Mägi. “Tõsi, supelpükste asemel kandsid nad pealaest jalataldadeni ulatuvaid ülikondi, mis ihu sootuks kuivaks jätsid.” Ajakirjanik kirjeldab, kuidas seitse jões müttavat kuivülikondades meest päästeparvele ronida püüavad. Kes olid need Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsi liikmed, kes Mustvees päästealast koolitust saamas käisid, saab lugeda Hiiu lehest.

Loe edasi »

 

Veolia lõpetas siltide kleepimise

Aprilli lõpus puhkes Facebookis arutelu selle üle, et Veolia Keskkonnateenused kleebib oma ettevõtte reklaamkleebiseid prügikastidele. Mõned kommenteerijad pakkusid, et selle asemel võinuks kastile kleepida hoopis veograafiku, ägedamad leidsid, et see on omavoli ja soovitasid isegi politsei poole pöörduda. AS Veolia Keskkonnteenused Saarte regiooni juhataja Aivo Kriiska rääkis, et üle kleebiti teise ettevõtte kleebised, mis annavad eksitavat infot korraldatud olmejäätmete vedaja kohta. Ülekleepimine peatati, kuna avalikkuse vastuseis oli nii suur, ütles Kriiska. Ta soovitas protestijatel suunata oma energia hoopis nende korralekutsumisele, kes pakendikastidesse olmeprügi topivad.

Loe edasi »

 

Neli päeva sõidab Hiiumaa liinil PL Muhumaa

Parvlaeval Hiiumaa on esmaspäevast neljapäevani korraline valmistajatehasepoolne garantiiremont Balti laevaremondi tehase kuivdokis Tallinnas. Selle asemel teenindab Rohuküla – Heltermaa liini parvlaev Muhumaa ning Kuivastu – Virtsu liinile jääb üksinda parvlaev Saaremaa, teatas OÜ Väinamere Liinid teenindusjuhi Anu Hiiuväin.

Loe edasi »

 

Kas elu Hiiumaal on võimalik?

Tänavust energeetikapäeva alustab majandusteadlane Andres Arrak ettekandega elu võimalikkusest Hiiumaal. “Käitumismall – maalt linna, saarelt mandrile, linnast suuremasse linna ja sealt edasi välismaale – ei ole kahtlemata jätkusuutlik. Rahvuse püsimise seisukohalt,” tõdes Arrak. “Minu sügav veendumus on, et ülerahvastatud maailmas, kus toit alles hakkab hinda minema, kus taastumatud ressursid ammenduvad ja seisab ees suuremat sorti tulude ümberjaotus – päeva lõpuks Eestimaa oma hõreasustuse, kordumatu looduse ja aastaaegadega, kus pool maad on endiselt metsaga kaetud, oma liha ja piima tootmiseks maailma parimate tingimustega, kus inimesed veel oskavad labidat õiget pidi kätte võtta, kus on võimalik ise endale jõulupuu koju tuua, kus on võimalik ise endale järvest/merest kala püüda – osutub maailma üheks kõige elamisväärsemaks paigaks üldse.” Arrak tõdes, et kahjuks me ise sellest veel aru ei saa – eriti need, kes Eestist nagu rotid uppuvalt laevalt põgenevad. Energeetikapäev “Oma kodule mõeldes” algab neljapäeval kell 10 Kärdla kultuurikeskuses, ettekandeid jagub kella 17ni välja, siis algab küsimustevoor.

Loe edasi »

 

Roy Strider pakub reismuljeid ja piimateed

Erakogu
Neljapäeval, 10. mail tuleb Hiiumaale lugejatega kohtuma raamatu “Mongoolia memuaarid” autor Roy Strider. Kell 18 Kärdla linnaraamatukogus algaval kohtumisel tutvustab Strider oma äsjailmunud raamatut, näitab reisipilte ja pakub Mongoolia nomaadide soolast piimateed.

Loe edasi »

 

Kas hankida mõrtsukhaug?

Tapio Vares räägib, kuidas ta kohtas Käinas Tarammi ja kuidas too nii muuseas küsis, kuidas vesirotid ka elavad: “Kas ikka uuristavad tiigikalda ja õunaaia maa seest tühjaks?” Enne seal elanud Ottumaril olnud ilus kasvu viskav õunapuu, ühekorra vajus viltu. Selgus: juured alt viimseni ära söödud. “Jah,” kinnitasin, “liigub neid va vesirotte.” “Teil peaks üks haug olema nagu ennevanasti, pistaks vesirotid niuhti pintslisse!” arvas Taramm.

Loe edasi »

 

Mälestusmärgi avamine kuu aega varem

Kärdla linnavalitsus toob mälestusmärgi avamise kuu aega varasemaks. Kui algul plaaniti kuju pidulikult avada võidupühal, 23. juunil, siis viimastel andmetel on avamine reedel, 25. mail. Üheks põhjuseks, et avamisel saaks laulda Eesti rahvusmeeskoor. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi juurde kuuluv kuju ehk poiss tuuakse kohale varem, kuid kaetakse ja avatakse vaatajaile alles 25. mail. Päev algab teenistusega Kärdla kirikus. Keskväljakult algav paraad toob pärastlõunaks rahva kirikuparki mälestusmärgi avamistseremooniale. Laululaval annavad kontserdi Untsakad, pakutakse sõdurisuppi ja avatud on relvanäitus. Õhtul annab rahvusmeeskoor kontserdi Kärdla kirikus.

Loe edasi »

 
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411