Iseseisvuse taastanud Eesti jaoks oli see esimene taoline. Otsusele eelnesid tõsised arutelud olukorra ja väljavaadete, aga ka kõikvõimalike lahenduste üle. Sellele järgnenud 66 päeva ja 23 minutit aga täitusid suurema kindluse ning üksmeelega.
Iseseisvuse taastanud Eesti jaoks oli see esimene taoline. Otsusele eelnesid tõsised arutelud olukorra ja väljavaadete, aga ka kõikvõimalike lahenduste üle. Sellele järgnenud 66 päeva ja 23 minutit aga täitusid suurema kindluse ning üksmeelega.

Kõlab ehk uskumatult, aga tegu on Emmastest Kärdlasse rännanud majaga. Priidu Holmberg ehitas oma perele kodu Emmaste valla Ole külla 1931. aastal. Sõja ajal põgenesid Holmbergid Rootsi, kus Priidu 1949. aastal suri, tema naine ja lapsed aga pagesid edasi Kanadasse.
Kõige rohkem on eesti keelt emakeelena kõnelejaid Hiiumaal ja Saaremaal – kummalgi saarel üle 98% elanikest. Harjumaal kõneleb eesti keelt emakeelena 58% elanikest. Kõige väiksem on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus Ida-Virumaal (14%).
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada.
JK Dago tegevjuht Kai Kallas tõi esile, et meistritiitli võitsid Oolup ja Padu neljandat korda – lisaks tänavusele tulid nad meistriteks ka aastatel 2017, 2018 ja 2019. Eelmisel, 2020. aastal tiitlit välja ei antudki, kuna jääd ei olnud ja võistlusi korraldada ei saanud.

Nagu tol veebruarikuisel pühapäeval Tallinnas, kui buss number seitseteist mu lõpppeatuses Mustamäe Sütiste teel maha poetas. Majad said kui noaga lõigatult otsa ning algas kosutav männimets. Täis risti-rästi lumme tallatud radu, mis juhtisid üldjoontes taamal kerkiva mäerinnakuni.
Eriolukorra ajal alguse saanud kaugõpe koolides tähistab lähi päevil esimest aastapäeva ja Kärdla Põhikooli 9. klasside õpilastel on jäänud 100 päeva lõpuaktuseni. Viimasel kalendriaastal on kool ja kogukond pidanud koostöiselt rohkem õppima ja kohanema ning seda rohkemgi kui õpilased ise. Küll distantsilt õppe protsesse juhtides, küll hübriidselt õppekasvatustöös uut ja vana põimides ning lõimides. Vaevu jõuad endale uue oskuse selgeks teha, kui tuleb ette võtta uus suuna muutus ja jälle kohaneda.

Eelmisel nädalal viis Heimar Kuuskler koos abilistega ära kunagisse paadikuuri rajatud sadamarestorani inventari. Kuuri ees muruplatsil seisis mitu järelkärudega autot ja sissepääsu ees lebas suur surnud vesirott. Kuuskler ütles, et mügri oli oma elupäevad lõpetanud paadikuuri seina äärde laotud ja nüüdseks ära viidud puuriida all. Resto Kuuriga aga tahab ta Kärdlas jätkata, kuigi sadam temaga senises asukohas lepingut ei pikendanud.
Pildil asetab dokumente ajakapslisse tellija, Hiiumaa tarbijate ühistu juhataja Kaja Antons. Kapslit hoiab ehitaja, OÜ Nordecon Betoon projektijuht Reino Mälk. Hiiumaa tarbijate ühistu haldusjuht Kunnar Lilleõis loeb veel Käina kaubanduskeskuse saamislugu, enne kui see kapslisse asetada. Fotol olijad seisavad tulevase kaubanduskeskuse peasissepääsu juures ja nende selja taga paistab kogu tulevase kaubanduskeskuse ehitussõrestik.