Mullu 12. märtsil kell 23.37 allkirjastasin valitsuse korralduse kehtestada eriolukord meie riigi elanike tervise ja elu kaitseks.
Iseseisvuse taastanud Eesti jaoks oli see esimene taoline. Otsusele eelnesid tõsised arutelud olukorra ja väljavaadete, aga ka kõikvõimalike lahenduste üle. Sellele järgnenud 66 päeva ja 23 minutit aga täitusid suurema kindluse ning üksmeelega.
Loe edasi »
Me kõik teame, kes on meie poodides turvamehed, kassapidajad ja teenindajad. Oleme kõik teinud nalja, et ei tea, keda need turvad siin ikka püüavad, hea et veel kepiga ei käi. Teenindusest leiame tavaliselt naisterahvaid, noori ja vanu. Tihti näeme kärusid korjamas või kassas puudega inimesi. Tänuväärsed tööandjad, kus saavad oma elatise erivajadustega inimesed, pensionieelikud, pensionilisa teenijad, noored õppijad jpt. Nad on meie vanemad, vanavanemad, õed, vennad, lapsed, sõbrad ja tuttavad. Miks peavad nad oma elu/tervise ja töökoha pärast iga päev muretsema? Sest nemad teevad tööd ja pingutavad praegusel ajal kindlasti rohkem kui kriisieelsel ajal.
Loe edasi »
Kärdla nukuteatri juht Kersti Ojasalu tahab Kärdla linna sünnipäeval, 1. mail avada näituse, et elustada Hiiumaa ajaloos ühe olulise hoone, mis praegu asub Kärdlas Uus tn 1, ajalugu nii sõnas kui pildis. Seepärast palub ta ühendust võtta kõigil, kes midagi teavad ja mäletavad praegu Kärdlas, Uus tänav 1 asuva nukuteatri maja ajaloost.
Kõlab ehk uskumatult, aga tegu on Emmastest Kärdlasse rännanud majaga. Priidu Holmberg ehitas oma perele kodu Emmaste valla Ole külla 1931. aastal. Sõja ajal põgenesid Holmbergid Rootsi, kus Priidu 1949. aastal suri, tema naine ja lapsed aga pagesid edasi Kanadasse.
Loe edasi »
Kõige rohkem on eesti keelt emakeelena kõnelejaid Hiiumaal ja Saaremaal – kummalgi saarel üle 98% elanikest. Harjumaal kõneleb eesti keelt emakeelena 58% elanikest. Kõige väiksem on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus Ida-Virumaal (14%).
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada.
Loe edasi »
Selle hooaja viimasel jääpurjetamisvõistlusel – Eesti meistrivõistlustel – saavutasid JK Dago esindajatena Olev Oolup ja Andrus Padu Monotype-XV klassis parima tulemuse ning said Eesti meistri tiitli.
JK Dago tegevjuht Kai Kallas tõi esile, et meistritiitli võitsid Oolup ja Padu neljandat korda – lisaks tänavusele tulid nad meistriteks ka aastatel 2017, 2018 ja 2019. Eelmisel, 2020. aastal tiitlit välja ei antudki, kuna jääd ei olnud ja võistlusi korraldada ei saanud.
Loe edasi »
Teinekord tekivad imelikud seosed kohtades, kus neid pealtnäha üldse tulla ei võiks.
Nagu tol veebruarikuisel pühapäeval Tallinnas, kui buss number seitseteist mu lõpppeatuses Mustamäe Sütiste teel maha poetas. Majad said kui noaga lõigatult otsa ning algas kosutav männimets. Täis risti-rästi lumme tallatud radu, mis juhtisid üldjoontes taamal kerkiva mäerinnakuni.
Loe edasi »
Meie ühiskond muutub üha rohkem teadlikumaks sellest, mida me tarbime, kuidas me oma kiireks elustiiliks hädavajalikkudest asjadest lahti saame ja kuidas nad planeeti mõjutavad. Alates ümbertöötlemisest kuni alternatiivsete valikuteni – me kõik töötame ühe väga tähtsa eesmärgi suunas – jäätmete vähendamine ja meie planeedi aitamine.
Loe edasi »
Eriolukorra ajal alguse saanud kaugõpe koolides tähistab lähi päevil esimest aastapäeva ja Kärdla Põhikooli 9. klasside õpilastel on jäänud 100 päeva lõpuaktuseni. Viimasel kalendriaastal on kool ja kogukond pidanud koostöiselt rohkem õppima ja kohanema ning seda rohkemgi kui õpilased ise. Küll distantsilt õppe protsesse juhtides, küll hübriidselt õppekasvatustöös uut ja vana põimides ning lõimides. Vaevu jõuad endale uue oskuse selgeks teha, kui tuleb ette võtta uus suuna muutus ja jälle kohaneda.
Loe edasi »
Kuus aastat Kärdla sadamas söögikohta pidanud Heimar Kuuskler tahab Resto Kuuri avada Kärdlas ka sel suvel, aga teises kohas.
Eelmisel nädalal viis Heimar Kuuskler koos abilistega ära kunagisse paadikuuri rajatud sadamarestorani inventari. Kuuri ees muruplatsil seisis mitu järelkärudega autot ja sissepääsu ees lebas suur surnud vesirott. Kuuskler ütles, et mügri oli oma elupäevad lõpetanud paadikuuri seina äärde laotud ja nüüdseks ära viidud puuriida all. Resto Kuuriga aga tahab ta Kärdlas jätkata, kuigi sadam temaga senises asukohas lepingut ei pikendanud.
Loe edasi »
Esmaspäeval, 8. märtsil paigaldati Hiiumaa tarbijate ühistu enam kui 3 miljonit eurot maksva Käina kaubanduskeskuse nurgakivi.
Pildil asetab dokumente ajakapslisse tellija, Hiiumaa tarbijate ühistu juhataja Kaja Antons. Kapslit hoiab ehitaja, OÜ Nordecon Betoon projektijuht Reino Mälk. Hiiumaa tarbijate ühistu haldusjuht Kunnar Lilleõis loeb veel Käina kaubanduskeskuse saamislugu, enne kui see kapslisse asetada. Fotol olijad seisavad tulevase kaubanduskeskuse peasissepääsu juures ja nende selja taga paistab kogu tulevase kaubanduskeskuse ehitussõrestik.
Loe edasi »
Jürgen Randma/Riigikantselei
Erik Peinar/ Riigikogu
ekraanikuva
repro
erakogu
Kati Kukk | Hiiu Leht
JAAN NIRGI
JAAN NIRGI
Tapio Vares | Hiiu Leht
erakogu
Harda Roosna | Hiiu Leht
ARNO KUUSK