Teisipäev, märts 27, 2012
 

Kalade kudejõest surmalõksuks

Erakogu
Kõrgessaare vallas asuvasse Jõeranna jõkke tuleb igal sügisel palju kalu, kes enam merre tagasi ei pääse ja kevadeks hukkuvad. Eelmisel pühapäeval hindas üks Jõeranna küla elanik jäätunud kaladekihi paksuseks 30 cm – veepinnale tõusnud jääs olid kalad tihedalt kõrvuti nagu sprotid karbis. “Jõulude ajal kui jõe ääres käisin, ei saanud vette muidu astuda kui tuli kalu jalaga tõrjuda, samamoodi olid umbselt kalu täis teeäärsed kraavid,” kirjeldas mees. Aastatega on Jõeranna oja suue biomassiga nii täidetud, et oja keskel kasvavad juba suured lepad ja suurvesi kulgeb merre jõesängi kõrvalt. Kui veetase enne külmasid langeb, ei pääsegi kalad enam merre tagasi. Keskkonnaaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman rääkis, et vajadus kalade kudelalasid korrastada on suur, kuid riik pole selleks raha ette näinud. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond uurib praegu kui ulatuslik jõgede kinnikasvamise probleem on. “Ootame  suuniseid ministeeriumilt, kes pidi selle probleemi kaardistama,” ütles Lotman.

Loe edasi »

 

Käinas loksub kahel pool teed solgine sadevesi

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Käina alevis, Hiiu tänava ääres asuva biopuhasti juures pressib solgine vesi kanalisatsioonikaevudest välja ja voolab mööda maad laiali. Kuigi see on ohuks alevi kaevudele, ei paista probleemile lahendust. Hiiu tänava ääres elav Tõno Tammeveski rääkis, et igal kevadel pressib suurvee ajal biopuhastist tulev reo- ja sadevee segu tema majja sisse. ASi Kärdla Veevärk juhataja Toomas Kattel ütles, et probleem on Käinas olnud sama kaua kui ühiskanalisatsioon. Selgub, et alevi reoveetorustikud ehitatigi aastakümneid tagasi nii, et neisse sattub liigvesi. Olukorraga tutvunud keskonnainspektsiooni Hiiumaa büroo vaneminspektor Jane Sinijärv ütles, et lähiajal tuleb kindlasti leida ressursse Käina asulasisese kanalisatsiooni korrastamiseks, terviseameti Hiiumaa keskkonnatervise inspektor Tiina Vainomäe hoiatas, et “tänu” lekkele on suures ohus Käina eramajade joogivee kvaliteet. Katteli sõnul on aga isegi alevi reoveepuhasti rekonstrueerimistööde seis veel lahtine ja reoveetorustiku rekonstrueerimist sel ega ka järgmisel aastal Käina alevis plaanis ei ole.

Loe edasi »

 

Anu Sarapuu juhib jahimeeste seltsi

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Personali- ja ärijuhi haridusega Anu Sarapuul saab 266liikmelise Hiiumaa jahimeeste seltsi eesotsas peagi täis pool aastat. Sarapuu võttis seltsi asjaajamise üle mullu oktoobri algusest, tema korraldada on jahitegevus, pidada statistika ja juhtida seitsme jahtkonna töö. “Mets on meeste jaoks, kontoris korraldan mina,” selgitas Sarapuu ja täpsustas, et 266 liikmelisse seltsi kuulub nüüdseks juba ka viis naist. Sarapuu, kel jahindusega pole varem mingit sidet olnud, rääkis, et suutis end üsna kiiresti järje peale seada ning talle meeldib töötada inimestega, kes on pühendunud oma tegemistele.

Loe edasi »

 

Hiiumaal doonoreid keskmisest rohkem

Mullu kuulus Hiiumaa PERHi verekeskuse tööpiirkonna doonoriterohkeimate maakondade hulka. Esikolmiku moodustasid Saaremaa, Hiiumaa ja Järvamaa, kus doonoreid oli doonoriealisest elanikkonnast vastavalt 5,4, 5,3 ja 5,1 protsenti. Eelmisel aastal korraldas Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus Kärdlas ja Käinas kokku kuus doonoripäeva. Neid külastas 449 inimest, kellest 404 abiga kogus keskus 180 liitrit elupäästvat doonoriverd. 24 doonorit andis verd esimest korda.

Loe edasi »

 

Kohus vabastas mehed tapmissüüst

Pärnu maakohus vabastas reedel kaks Hiiumaa meest tapmissüüst, kuid mõistis nad süüdi mitmes teises kuriteos ja määras neile siiski reaalse vangistuse, kirjutab BNS. Kui prokuratuur süüdistas  24aastast Martin Regot ja temast aasta vanemat Juhan Gutmani tapmises ja omavolilises sissetungis, siis kohus leidis, et mehed on süüdi vaid kehalises väärkohtlemises ning omavolilises sissetungis. Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda Kalda kinnitas pärast kohtuotsuse kuulutamist BNSile, et esitab kindlasti apelleerimisteate, tutvub seejärel kohtu motiveeritud otsusega ning otsustab seejärel, kas viib kaasuse ringkonnakohtusse.

Loe edasi »

 

Kummardus emakeelele

Harda Roosna | Hiiu Leht
Õpetaja Maimo Hõbessaar kirjutab, et kõige suuremaks varanduseks igale rahvale on tema kodumaa ja tema keel ning avab lehelugejale oma veel täitumata unistuse. “ Juba mitmeid aastaid mõtlen sellest, et hiiu lapsed võiksid samuti õppida koolitunnis hiiu kultuurilugu ja hiiu keelt. Mõtte teostamine nõuab aga tööd ja vaeva. Hiiu keel on ilus keel ega olegi veel välja surnud. Teda pole isegi vaja elustada, kuid kes küll võtaks kätte ja koostaks õppematerjalid?” Hiiu Lehe juhtkirjas vastab talle ajakirjanik Jaanus Kõrv, kes annab kaks soovitust: Hiiu keelega tegelejad peaksid end kokku koguma, et ühiselt edasi minna. Teiseks tuleb selgeks teha, kes on tulevase hiiukeelse (õppe)raamatukese tellija ja rahastaja, sest ükski kirjastus seda omavahenditest finantseerima ei hakka.

Loe edasi »

 

Hiiumaal vähe äikest ja napilt äikesevaatlejad

“Äikesevaatlejate arvu poolest on Hiiumaa üldiselt olnud kõige kehvemini kaetud piirkond,”  kinnitas äikesevaatlusega tegelev Tartu ülikooli klimatoloogia doktorant Sven-Erik Enno. Ta pakkus, et vaatlejaid on vähem ehk ka seetõttu, et statistilistele andmetele tuginedes on siin Baltimaade kõige äikesevaesem kant. Perioodil 1951–2000 oli aasta keskmine äikesepäevade arv kõige väiksem, umbes 12 päeva, Hiiumaal ja Paldiski kandis.

Loe edasi »

 

Fitnessi võistlussari jätkub

Heli Tuisk
Fitnessi teises voorus osalenud võistlejad seadis kohtadele seliliasendist oma kehakaalust rohkem üles surutud raskus. Võit 54,2 plusskiloga kuulus päästeteenistuse mehele Vaiko Kivile – 115,8 kg kaaluv mees sai sirgetele kätele silmapaistva 170 kg. Fitnessi viimane osavõistlus, laskejooks peetakse 27. aprillil Paladel.

Loe edasi »

 

Moskvas avati hiiu kunsti näitus

www.estemb.ru
Näitus on kuni 3. aprillini üleval kaasaegse Bolšoi Palaševski 10 asuvas kunstigaleriis King`s Gallery ja rändab sealt edasi Eesti Vabariigi Moskva suursaatkonda aadressil Malõi Kislovski 5. Saatkonda jääb näitus üles mai lõpuni. “Ma ei tea, kelle poolt selle näituse idee tuli, aga sain kohe aru, et see on väga-väga suur asi. Moskva on ikkagi nii suur kultuurikeskus, et meie oleme vaid väike piisake selles kultuurimeres. Samas on see suur võimalus ennast näidata,” ütles näituse üks autoreid, fotograaf Toomas Kokovkin. Näituse kujundaja Ott Lambing märgib näitusetutvustuses, et hiiu kunst Moskvas võiks olla tänukummardus selles suurlinnas tegutsenud hiidlasest kunstnikule Ülo Soosterile (1924-1970). Kokovkin pakkus, et kui ka Soosterit ei mäletata, siis 60ndatel  Moskvas tegutsenud kunstnikud-avangardistid, kelle hulka Sooster kuulus, ja kelle 1962. aastal avatud näituse Hruštšov isiklikult laiali peksis, on vanemal põlvkonnal kindlasti meeles.

Loe edasi »

 

Lehtmas mälestati võõrvõimu vägivalla ohvreid

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Laupäeval kogunes paarkümmend inimest Lehtma sadamasse märtsiküüditamise aastapäeva mälestama. “See koht siin on hiidlastele ja mulle isiklikult leinamärk. Alati kui ma siia tulen, seisan, mõtlen oma vanaemale ja pean ühe mälestusminuti,” ütles Helve-Esta Sillamaa, kes saadeti Siberisse vaid viieaastasena ja kelle vanaema puhkab Siberi mullas. Pärast leinaminutit asetati küüditatute mälestusmärgi jalamile lilli ja küünlaid, seejärel meenutati, kuidas kellelegi saatuslik varahommik 63 aastat tagasi saabus.

Loe edasi »

 
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411