“Ma ei imesta sugugi, miks nii paljudest inimestest saavad linnuvaatlejad. Eesti linnustik on, arvestades me kasinat põhjamaad, hirmus rikkalik,” kirjutab botaanikahuviline Tapio Vares, kes 11. aprilli õhtul, pärast päikeseloojangut avastas oma aiast linnuparve. “Milline vilgas tunglemine seal käis! Terve lõputu parv vooris ja saalis ja hüples ja lendles läbi metsaaia! Lugenud vilaval silmil vaevu kümneni, loobusin. Silmadest hakkas kahju seda sagimist kaedes, jää veel kõõrdsilmseks! Mismoodi nad küll rändlinde loendada suudavad?”

Loe edasi »

“Olen pähe võtnud linnale ja linnarahvale meie saalikeses igal kuul vähemalt ühe peo korraldada. Mitte ainult pähe võtnud, vaid lausa tahan seda teha. Ja mitte pro forma. Ikka et oleks huvitav ka,” kirjutab keskuse Ave Vita! perenaine Ave Alavainu ja teatab põrutava uudise: “Veebruari 17. oli Ave vita! majas Hiiumaa sotsiaaldemokraatide koosolek. Jaa-jaa, te arvasite õigesti: ma astusin parteisse. Sest olen hingelt alati sots olnud.”

Loe edasi »

Sellest, kellelt sai Kärdlas elav Hilja Vaks eile Valga Maja pildiga postkaardi kirjaga: “Tervitus USA pealinnast! Toomas.” kirjutab Hilja abikaasa Valter Voole.

Loe edasi »

Merikotka arvukus Hiiumaal on tõusuteel ning neist on kujunenud meie laidude uusasuka ja kalurite konkurendi, kormorani arvukuse olulised piirajad. Loodusfotograaf Tiit Leito kirjeldas, kuidas noored merikotkad söövad noori kormorane. Ta kinnitas, et merikotkad piiravad oluliselt kormoranide hulka. Suurima arvu, 26 (!) merikotkast loendasid Leho Aaslaid ja Vello Tarning aga mullu jaanipäeva paiku Käina lahe nn kormoranisaarel. “Merikotkad toitusid kormoranidest – looduslik regulatsioon toimib,” kinnitas ka Aaslaid. Kotkaklubi Hiiumaa kontaktisik Renno Nellis lisas, et Hiiumaa merikotkastel läheb hästi, saarel pesitseb neid juba 20–25 paari.

Loe edasi »

Pealtnäha Hiiu saare prügimajanduses kõik toimib, kuid vaikus on petlik – korraga on käimas mitu kohtuasja. Hiiumaa omavalitsuste (HOL) juht Jaanus Valk rääkis, et korraldatud jäätmeveo riigihanke võitnud AS Veolia Keskkonnateenused sõlmis saare omavalitsustega küll lepingu, kuid ei täida seda. Omavalitsused ootasid, et jäätmed hakkavad laekuma miljoneid keskkonnainvesteeringute keskuse kroone maksma läinud kohalikku jäätmejaama, kuid võta näpust. Veolia võitis küll hanke, kuid hakkas jäätmeid kokku pressima Kärdlas, otse lasteaia taga ning veab need hoopis saarelt välja talle endale kuuluvatesse mandri prügilatesse. ASi Veolia Keskkonnateenused Põhja regiooni juhil Argo Luudel jääb õigust ülegi: “Meie hinnangul ei ole lepingu punkt, millega kohustatakse jäätmed üle andma Hiiumaa prügilale, seaduslik. Vaidlus selle üle käib ja eks kohus otsustab kas, või kuidas on. On selge, et kui antud leping lõpeb ja korraldatakse uus hange, siis HOL sellist trikki enam kasutada ei saa.” Võimaluse hanketingimusi eirata andis keskkonnaametist välja antud ekslik luba jäätmete veoks Paikre ja Tallinna prügilatesse. Sellest mis edasi sai ja miks Veolia üleeile pärast kümne kuu pikkust pausi Hiiumaa prügilasse siiski koorma olmejäätmeid tõi, saab pikemalt lugeda Hiiu Lehe paberväljaandest.

Loe edasi »

Kärdla pensionärid tunnevad muret uue prügiveograafiku kirjaliku teavituse pärast, mille eest tuleb tasuda postikulu. AS Veolia keskkonnateenused Saarte regiooni juhataja Aivo Kriiska selgitas, et paberil veograafikut on võimalik tasuta saada ettevõtte kontorist Kärdlas Väike-Sadama 1. Tasu aga küsitakse juhul kui uus veograafik saadetakse postiga. Tasuta on ka veograafiku saatmine meili teel. “Soovitan alati pöörduda meie klienditeeninduse poole, kus püütakse leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus,” lisas Kriiska.

Loe edasi »

Sellest aastast maksab harrastuskaluritele nakkevõrguga püügi õigus üheks kuuks 13 eurot mulluse 6,39 euro asemel, see teeb hinnatõusuks 103,4 protsenti. Aktiivsemad kalastushuvilised pommitavad keskkonnaministeeriumi küsimustega, kas sellise jõhkra hinnatõusuga hakati harrastuskalapüüki likvideerima. “Paistab, et riik keskkonnaministri isikus lihtsalt võttis kätte ja tegi ühele osale oma kodanikest 1:0 ära. Palun laske inimestel elada ja leivakõrvast merest või järvest mõistliku tasu eest püüda,” kirjutas oma nördimusest ministeeriumile pensionärist harrastuskalur Vello Varik Kuressaarest. Keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare regiooni veeelustiku spetsialist Märt Kesküla kinnitas, et nurinat hinna üle on küllaltki palju ka Hiiumaal. Hinnatõus puudutab kõiki võrgu ja õngejadaga püüdvaid harrastuskalureid, keda näiteks Hiiumaal on 200-230.

Loe edasi »

Saarele kolinud Kristjan Arunurm (35) valiti mullu juulis kolme tugevama kandidaadi hulgast Hiiumaa teavitamisja nõustamiskeskuse HUPS juhatajaks. 12. maist saab temast maakondliku  arenduskeskuse SA Tuuru uus juhataja.

Loe edasi »

Esmaspäeval esitleti Niguliste muuseumis sarja “Eesti kirikute sisustus” kolmandat raamatut “Kirikuhõbe uusajast tänapäevani”, mille autoriks Tallinna ülikooli emeriitprofessor Kaalu Kirme (83). Kirme on aastaid uurinud Eesti ajaloolist metallikunsti ja rahvaloomingut. Teadlane, kes Hiiumaalt küll esitlusele ei pääsenud, ütles, et selle raamatu kokkusaamiseks kulus paar-kolm aastat uurimistööd. Täpset arvestust ta oma raamatute kohta pidanud pole, kuid pakkus, et neid on nüüdseks ilmunud juba üle kümne. Seegi raamat ei jää autori sõnul viimaseks.

Loe edasi »

Marie Breveri nimelise Emmaste valla hariduspreemia pälvis tänavu Aivi Maandi (72), kes on ise  aastaid töötanud koos legendaarse koolijuhi Marie Breveriga. Endine Emmaste kooli õpetaja Aivi Maandi on lastele loodusaineid õpetanud 43 aastat, neist 38 Emmaste koolis. Koolitöö kõrvalt on ta juhendanud 35 aastat loodussõprade ringi ja rassinud aastakümneid kooliaia juhatajana. Maandi on kirjutanud ka kolm raamatut ravim- ja värvitaimedest. Austamisõhtul meenutas ta kokkupuuteid Marie Breveriga.

Loe edasi »