Homme kell 14 avab pidulikult uksed uue ilme saanud Hiiumaa hooldekeskus. Avamisel osaleb ka regionaalminister Siim Kiisler. Eelmise aasta lõpuks juurdeehituse saanud ja põhjaliku remondi läbinud Hiiumaa hooldekeskus ehk endine Tohvri hooldekodu asub Emmaste vallas Hindu külas. Mullu ehitati keskuse peamajale KOIT kava rahastusega juurdeehitus, renoveeriti ja soojustati allesjääv hoone ning rekonstrueeriti kanalisatsioonisüsteem. Tänavu jaanuaris sõlmiti notariaalne asutamisleping SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus loomiseks.
Arhitekt Tõnis Padu esitleb järgmisel nädalal vastvalminud andmebaasi, mis hõlmab ka Hiiumaa väärtusliku arhitektuuri näiteid 20. sajandist. Hiiumaalt on neid riiklikku kultuurimälestiste registrisse kirja saanud 47 objekti jagu. Neljapäeval, 22. märtsil Hiiumaa ametikoolis algava teabepäeva sissejuhatuse teeb Merle Kinks muinsuskaitseametist ja päeva lõpetab arutelu. Kokku tuleks päevast osasaamiseks varuda vähemalt kolm tundi.
Märtsi lõpul korraldab teavitamis- ja nõustamiskeskus HUPS teise Hiiumaa noorte infomessi “Mul on mõte”. Tegemist on maakonna 8.–12. klasside õpilastele suunatud messipäevaga, mis olemuselt sarnane infomessiga Teeviit, mida igal aastal pealinnas korraldatakse
Räägib Käina gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merike Kallas. “Eesti keel on eestlasele suure tähendusega nagu igale rahvale oma emakeel. Eestlased on harjunud end eesti keele abil identifitseerima ja hirm keele kadumise pärast on rahvast erinevatel aegadel liitnud, ühtekuuluvustunnet sisendanud. Kuid on päris ohtlik, kui püüame oma keele eest kogu aeg sõdida. Teise emakeelega inimestes vaenlast otsides teeme pigem eesti keelele karuteene,” kirjutab Kallas ning kutsub oma keelest rohkem hoolima.
Hiiumaa muuseumi Pikas Majas Kärdlas Vabrikuväljak 8 on tänasest avatud näitus alepõllundusest “Kui põllud põlesid”. Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Huviline saab teada, kuidas ja miks on alet põletatud ning teha tutvust alepõllunduse eksperimendi, kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga.
Kärdla linnavolikogul tuleb järgmise nädala istungil langetada keeruline otsus – suure varalise kohustuse võtmine, mis laenuks vormistamisel ja koos varasemate laenudega ületaks seadusega lubatud 60 protsendi piiri. Kolmapäevasel linnavalitsuse istungil otsustati saata laenuküsimus linnavolikogule arutada. Eelnõu sisuks, on Kärdla sadama rekonstrueerimiseprojekti täiendava omafinantseeringu katmine kuni 1,6 miljoni euroses summas. Eelarve- majanduskomisjoni koosolekul rääkis rahandusosakonna juhataja Liili Eller, et laene saab küll võtta nii, et 2012. aastal ei ületaks laenukoormus seaduses ettenähtut 60 protsenti jooksva aasta netoeelarvest. Paha lugu on aga 2013. aastaga, siis ei mahtuvat laenumaht lubatud määra sisse ära. Pingelised arutelud ja seisukohavõtud toimuvad ka leheveergudel ja Facebookis. Valdavalt on kõik ühte meelt, et sadamat on Kärdlale vaja, kuid ettevaatlikumad küsivad, kas tingimata nii suurt ning hoiatavad, et linn ei pruugi võetud laenu(de)ga toime tulla.
otsib Hiiu Lehe veergudel vastust SA Kärdla Sadam nõukogu liige Riho Sõrmus. “Jah, kui ikka raha ei ole, siis peab Mercedese asemel mingi odavama auto vaatama,” leiab Sõrmus ja kaalub, millised on sadamaehitajate praegused valikud. Samas võrdleb ta Kärdla sadamale planeeritud mahtu Heltermaa jahisadama mahtudega.
Oma seisukoha ütlevad välja Kärdla linnakodanikud Toomas Kokovkin ja Silvi Orvik ning Eesti Väikesadamate arenduskeskuse juhatuse liige, ajakirja Paat peatoimetaja Jaano Martin Ots. Kokovkin võrdleb sadamat aastaid tagasi Kärdla Keskväljakul avatud Pildikojaga, mis “tõmbas käima palju ulatuslikumad protsessid, võimaldas fotograafia arengut saarel ja sai osaks meie omapärasest kultuurikeskkonnast. Vaatamata sellele, et iseenesest lõi see ainult ühe töökoha. Samasugust ulatuslikku, kultuurilist ja arenduslikku, rahas otse mittemõõdetavat efekti ennustan ka sadamale.”
Eilne Hiiumaa õpetajate streik algas Hiiu Lehe ajakirjanike jaoks vastakate muljetega, Paladel võttis koolirahvas uudistajad lahkelt vastu, Lauka koolis visati ajakirjanikud uksest välja. Kui Hiiu Lehe ajakirjanikud Palade kooli jõudsid, oli kolmepäevane streik juba alanud. Kohal oli neli õpetajat ja koolimajas toimetasid ka Palade lasteaia töötajad, kelle pesapaik lasteaia remondi ajaks on kooli ruumides. Lasteaia juhataja Sirje Reinpal rääkis, et nende töötajad üll ei streigi, kuid lapsi lasteaias ka ei ole. Direktor Uno Kõiv ütles, et kooli on tulemas tervelt üks õpilane – 9. klassi noormehel oli just sel päeval plaanis parandada oma emakeele kaks. Tegemata see töö ei jäänud, sest õpetaja oli jätnud järeltöö materjalid direktori kätte.
Harda Roosna | Hiiu Leht