Reede, jaanuar 22, 2010
 

Kinnele müsune alkumeeter?

Ühe peeva sii televiisuris reglaamis neidvad alkumeetrid ning seel panti kangesti südame peele, et ühed oo amatööride jäuks, teised jälle prohvessjunaalidele.
Na, ma nüid mette aru äi saa, müs moodi sii vahet peeb tegema?
Kas seda prohvessjunaalsust vöödakse politsei poole peeld, et kui poiss oo jüst alles mundri selga saand, siiss prohviriista ta käde veel äi usaldada mette, ta peeb amatööri jäuks mööldud alkumeetri vetma. Loe edasi »

 

Partsi Peeter reegib vöitjatest ja pörujatest

Ooda, ma ütle veel valimiste kohta möne öige söna. Kärdel käis kogu see valimiste mäng parteide vahel. Laari omadel olli kogunisti kolm köva trumpa püus. Esteks ilma luu kereta uus mees Linkov, siis ihu arst Talts ja hinge tohter Simson. No mis sa kövemat nime kirja veel tahta muistad! Vöit kää nagu naksti. Pole ölle söpru abiks tarviskid.
Reform läks valima nenna et ämbrid kolisesid. Esteks see suur Kaljula plakat väljaku peel, siis nee hermus suured ruumid ja see, et küünte ja hammastega linnapää toolist kinni oldi. Taga tipuks veel Kaupsi kaasa mäng. Neh tei tääte jo küll, et riigi kogulasi valimistel partideks hüiti.
Sotsid aa valimistel ikke na kehvas seisus olnd, aga sii nende esi number köva polt. Ikke aa Eesmaa muistend ennast vöimu juurde prässida. Äi, äge sennest midad hukkas pole. Kui linna rahvas soovib ja mihele omale volikogu laua otsa tool ka meeldib, siis aa keik jokk. Pole killelgid midad kobiseda.
Savisaare partei omad said üle riigi keikse änam heeli, aga meitel sii Kärdel natust vehem. Aga pole Vahtras suurt kehvem mees midad. Kui taale tehti ette panek vöimuga natust vehe kaasa mängida, töstis Vahtras viisakalt kaabut ja lausus, et täname pakkumast, aga nemad siiskid passivad.
Keikse toremad aga ollid ikkegid nee Tuleviku Kärdla noored poisid ja tüdrugud. Sa mötle – nad käisid metsas marjal ja seenel. Müügi raha eest tehti omale valimise reklaami. Natust raha jäänd veel ülegid. Tasuks linnas 156 heelt ja koht volikogu laua eeres. Hurraa!
Körgesaares olli asi juba enne valimisi klaar. Nenna kui küla rahvas kuskil pool kokku tulli, olli vallavanem Valk ka kohe nina pidi platsis. Neh ja naistele sösune asi meeldis. Ma arva siiskid seda, et lisa heeled tullid Valgule senne eest, et ta pole Eihveli torni jöudend maha lammudada.
Emaste rahvas tahab, et kord oleks majas. Kui ikke politsei komissar Kail valdas pukkis, siis peab ausus ja öiglus öitsema. Mingu Sööl ja Lauter välje teenit pintsi peele.
Käina valla maja katuse all olli korra öhk juba üsna kuum. Leili heitnud keikse rohkem Jõpiselg, aga äga teisedkid kehvemad vihtlejad olla tahtend. Ähvardamisi lendas igasse poole ja üteldi, et Koostöö äi kavatse koos tööd tehje. Viimeks sündis kahe suure pakt nagu mei seda ajaloostkid mäletame…
Pühalepa omad jähid jälle punnitama. Kas Tasakaal vöi Kaduvald? Keikse rohkem heeli Tasakaalu Perele, aga Koduvalla Orava omad vetsid kamba peele 10 heelt rohkemgid. Siis vilistas vahe kohtunik, Laari partei Remmelkoor löpuks Koduvalla kasuks. Jo ollid nee senne va poe lobudiku pärast natust vehem norind kui teised. Ma ise ole kindel, et kui oleks valimistel kandideerind sösune mees nagu Kerves Tiit, poleks miskit punnitamist olnd. Tiit oleks keik heeled omale saand ja valla keerulised muistatused ka nobesti ee lahendand. Aga midad pole änam tehje nenna Pühaleppas kui igal pool mujalgid. Jo jeeme ootma, mis tulevik toob. Aga mis asja ootved nee mökud, kis ise pole valimas käindkid

 

Jütt üleilmseks eakate peevaks

Rahva suu ütleb, et hermus väga liiga vaev aa vanaks saada, aga vana olla on… Sii koha peel ma jäta siiskid lause pooleli, sest vana olles vöid sa elada nagu va rott vilja salves. Teise külje peelt aga vöib sool täitsa kitsas kää olla vöi äi jäksa sa änam kodund välje tullagid.
See keik pole meite oma tehja. Vöi siiskid… Kui sa ise pole noorest pääst oma tervist rikkund, oled täitsa krapsa veel vanu igigid. Paljugid oleneb sellest, müsuses riikis sa elad. Neh, kahjuks pole meite riik veel Euroopa viie jöukama riigi sekka jöudend. Mei vaadame kade meelega, kudas välja maa pinsjonäärid mööda ilma ringi söitved. Loe edasi »

 

Iidlased peaks tegema laevarehverendumi

Vaada, mei aasime eile õhta naabrmihega jüttu, kui telegas akati reekima, et niid akab Iiumaa vahed käima ainuld üks ermsuur laev. Näh, ja et keik iidlased aa selle vasta.
Mei siis Jussiga arvasime ka, et me nagu ka iidlased ja me toedame ka seda edevetmist nagu niid öelakse.
Aga ega see lugu nenda lihtne ka äi ole. Vaada, kui ma akasi naist vetma ja siis mo isa ütles, et kuule Jüri, keikse targem saarlane aa keikse lollima iidlase tehtud, neh, et kui saad, jäta vetmata. No ma jo äi saand, olukord oli sihuge, et äi saand. Ma ole taaga niid 40 aastad eland ja lapsed kasvadand ja… Noh, mo moor aa jo saarlane, jo sa tääd. Loe edasi »

 

Masu nimi tuli Kassarist

Vaada, juba Piiblis aa kirjas, et inimene äi ela ainult leivast. Seda nää ma sii omast käest.
Neh, meidel niid iga laupäe see täika, ja see nädal oli veel Lootuse kauba müük ka.
Vaada, ma ole seel niid iga pee keind, neh, egast polegid ju midast taris, aga sial nääb ju vanu tuttavid ja saab omale riidid selga passi ja uudiseid kuuleb ka. Neh, see olli ainuld see nädal, aga niid jääb see elu tükis aas vaiksemas. Loe edasi »

 

Hiiumaa pensionäride suvised üheshingamised

Nädal tagasi istus Kärdla päevakeskuses koos Hiiumaa pensionäride ühenduse juhatus. Pandi paika tänavuse Hiiumaa pensionäride suvepeo aeg, paik ja sisu. Niisiis – 23. juulil algusega kl 11 Hellamaa rannas. Edasi jätkaksin “omakeelselt” – nagu kohalikud seda soovinud.
Neh, äga see üheshingamine pole pärast vägevet laulupidu otsa löppend midad. Säälsamas paikas jätkus see hingamine juba ölle seltsis… Hiidlased ka tegevad seltsis hingamist mütmel pool. Loe edasi »

 

Herm ilus peev Hellamaa randas

Kuigid ilm paistis humigu veel natust kahtlane olevet, tulli varssi päiges välje ja 23. heinakuu peev vettis täitsa südasuvise näu. Nenna said Hiiumaa vanema pölve inimesed oma suve piu Hellamaa randas ilusti ee pidada.
Meitesuguseid vöis lava ees ja körgete kadagate vahel kokku oma paarsada olla. Aga oh herm – mihi ainult umbes täpselt midad 20-25 vahel. Jo aa noorest pääst koolist poppi tegemise viga vanuigigi külge jeend… Söru otsa Tiuka äi jäksa ka änam kodund kaugele minna. Loe edasi »

 

Partsi Peeter pajatab torede ülladustega kevadpiust

Oh herm jah – sel jüripeeval kippus Kärdle kultuurimaja saal natust vehe liiga kitsaks jeema.
Nenna palju olli üle Hiiu saare kokku tulnd sösuseid killedel keikidel üks ja sama elukutse – pinsjonäär.
Sots osakonna proua Saarna kiitis kevadpiu hakatuseks ka, et hermus vahva aa teiteid nähja. Ma vaatsi tungil täis saalis ümber ja leitsi, et daamide seas umbes täpselt oma paarkümmend meest ka nähja vöis. Nende seas olli ennast saali prässind ka noor mees, ameti poolest linnapää. Loe edasi »

 

Aa ja oo peepkid olema!

Ma lugesi sii Voole Valteri jüttu sennest, et iiu keeles äi ole mette on, vaid oo aa ja oo. Ja see oo täieste tösi! Nehja, senne oo koha peeld oo asi sedamodi, et moo ema esivanemd oogid Emastes sündind ning oo ütlemisega ole ma oma sündimise kohale ka sedavisi täkke peele teind.
Nehja, äga medel Kassaris äi olnd ka muud kuulda, kui oo ja oo. Kui oo oligid vehe aa moodi, oli ta änam jäuld ikka oo. Loe edasi »

 

Muusiga oo ermus vali

Ühe peeve võtsim mei vanamoriga käde ja söitsim Kärdele.
Medele oli sösune möte, et käime eige keik nee poed lebi, mes mede peelinnas preet oo. Nehja, mo rehenduse järgi oo neid terveld viis tükki. Ma mötle neid, kus poold toidu kraami osta saab. Loe edasi »

 
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411