Teisipäev, aprill 10, 2012
 

Noored vol 3 ehk subjektiivne lõpetus

Sellise pealkirja all teeb Ave Alavainu kokkuvõtte esimesest Hiiumaa noortenädalast. Teda üllatas napp osavõtt ning seepärast soovitab ta järgmise noortenädala korraldajatel kaasata noorte tegemistesse ka saare avalikkus, täiskasvanuid igalt elualalt, lüüa rohkem kella oma tegemiste ümber. “Konsulteerige nendega, kes on enne teid suuri üritusi korraldanud,” kõlab üks tema retsepte, kuidas noori omaenda korraldatud sündmustel osalema saada.

Loe edasi »

 

HUPS soovitab Raisa Cacciatore raamatut

Rubriigis HUPS soovitab tutvustab Margit Kagadze, kahe tütre ema, pedagoog-noortenõustaja lapsevanematele soomlanna Raisa Cacciatore raamatut “Laste seksuaalkasvatus”. “Soovitan seda ka teistele vanematele. Tegemist on sisuka, teaduspõhise, eluliste näidete ja hästi struktureeritud praktilise käsiraamatuga,” ütleb Kagadze.

Loe edasi »

 

Pühade ajal lisatakse neli reisi

Hiiumaa liinil väljuvad pühade aegsed lisareisid homme, 5. aprillil Rohukülast kell 12.30 ja 16.30
ning Heltermaalt kell 14.30 ja 18.30. Eeloleval pühadenädalavahetusel lisab Väinamere Liinid Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla parvlaevaliinide sõidugraafikutesse kokku 36 lisareisi.

Loe edasi »

 

Uuring: Üht Hiiu Lehe numbrit loeb 5000 inimest

Äsja avaldatud TNS Emor trükimeedia loetuse uuring andis tulemuseks, et keskmiselt luges üht Hiiu Lehe numbrit 5000 inimest, Hiiu Nädalat 1000 inimest. Hiiu Lehe sõsarlehte, Saaremaal ilmuvat Meie Maa iga numbrit luges keskmiselt 15 000 inimest, Saarte Häält 14 000 inimest. Sama palju, 14 000 oli lugejaid Lääne Elu ühel numbril.

Loe edasi »

 

Rahvaloendus näitas Hiiumaa rahvaarvu arvatust väiksemana

Äsjalõppenud rahvaloendusel on Hiiu maakonna seis kõige nutusem, kokku loendati 8693 inimest. see on vaid 94 protsenti arvestuslikust rahvaarvust ja maakondade arvestuses kõige madalam näitaja. Kui saadud arvust lahutatakse maha topeltloendatud inimesed, käriseb vahe veelgi suuremaks. Osatähtsuse arvutamisel on aluseks statistikaameti avaldatud rändega rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2011 ehk 9248 inimest. Seega on Hiiumaalt kadunud vähemalt 555 inimest. Hoopis erinevaid numbreid näitab rahvastikuregister. Selle järgi oli 1. märtsi seisuga Hiiumaal 10 104 elanikku. Seega on elanikeregistris kirjas olevate ja praeguseks loendatute vahe veel suurem – 1411 inimest.

Loe edasi »

 

Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa Tobiase muuseumist

Erakogu
Hiiu Lehe küsimusele vastas muuseuminõunik, et Tobiase memoriaalmuuseum tuleks ära lõpetada nii, et ekspositsioon viidakse Käina kiriku varemetesse ehitatavasse kontserdipaika, pillid Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja hoones võiks muuseumi asemel toimida nt kunstnike ateljee, külaseltsi või koguduse kooskäimiskoht.

Loe edasi »

 

Tobiasest ja mitte ainult

Hiiu Lehe arvamusküljel vastab Hiiumaa muuseumi direktor Eesti teatri- ja muusikamuuseumi  direktori Ülle Reimetsa kriitikale Rudolf Tobiase muuseumi poolt pakutud halbade üllatuste kohta. “Kõigega ei saa siiski nõus olla ja leiame, et Hiiumaa kogukond, kes väga hindab oma pärandkultuuri ja kasutab selle poolt pakutud võimalusi, vajab ka meie oma muuseumi poolseid selgitusi,” märgib Selirand. Ta tõdeb, et sama suur mure on muuseumil teiste osakondadega, Mihkli talumuuseumiga Malvastes ja Kroogi talu Valgul. “Miks siis selline muretsemine? Sest riik on lõplikult lahkumas maalt ja kõike tsentraliseeritakse: päästeamet, politsei, arhiiv, koolid, maksu- ja tolliamet jms jne. Maapiirkondades elavad inimesed tunnevad seda kõike valusasti omal nahal,” sõnastab muuseumi direktor probleemi tagapõhja.

Loe edasi »

 

Koostegemises on jõud – teeme ära!

Sven Vahar
“Ega eestlase jaoks olegi koristuspäevas midagi uut. Kooliajast mäletan, et talguid peeti igal aastal. Kooli ümbrus vajas igal kevadel korrastamist ja kes seda ikka tegi kui mitte koolipere ise,” kirjutab Teeme Ära talgute Hiiumaa koordinaator Ester Tammis ja selgitab, mis 5. mai talgupäevadel seekord sama-, mis teistmoodi on.

Loe edasi »

 

Hiiumaa muuseum tahab Tobiase majast loobuda

Hiiumaa muuseum on Käina valla maadel asuvat Tobiase memoriaalmuuseumi neli aastat hoidnud kütmata – nüüd tahab muuseum ülejõukäivast filiaalist loobuda. Kolmapäeval istus koos Hiiumaa muuseumi nõukogu. “Koosoleku ühe osana arutasime Tobiase memoriaalmuuseumi üleandmist või siis rendileandmist või, julgen kasutada ka seda sõna, likvideerimist,” rääkis Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand. Põhjuseks tõi ta, et muuseumi tänavune majanduseelarve on samas mahus, mis see oli 2001. aastal ja tulemuseks, et muuseum ei suuda juba mitu aastat hallata oma osakondi. Sestap tegigi muuseumi direktor meeleheitliku katse ja pöördus jõuka Tallinna sugulase, teatri ja muusikamuuseumi poole palvega, et nad Tobiase muuseumi n-ö kostile võtaks. Teatri- ja muusikamuuseumi (TMM) direktor Ülle Reimets ütles, et esialgu soovisid nad muuseumi väga aidata, paraku pani sellelegi otsusele piirid raha, kuna ministeerium Tobiase muuseumi investeeringuteks lisaraha ei andnud. Kolmapäeval tabas Reimetsa aga väga halb üllatus – kui nad avasid Tobiase muuseumis asuva pianiino, oli näha, et see on seest hallitanud, spoonid lahti ja ühes jalas koid sees. “Pikk niiskuses hoidmine on kahjustanud kõiki nelja pilli, mida muuseumis hoitakse,” kinnitas Reimets ning rõhutas nii muuseumi direktori kui peavarahoidja vastutust: “Mina ei julgeks oma töömaale sellist auku lasta tekkida – see on väga murettekitav ja jama lugu.” Teda üllatas ka see, et isegi saarel tegutsevad Tobiase selts ja Tobiase nimeline Kärdla muusikakool ei korralda helilooja sünnihoones mitte ühtegi üritust: “Mida te siis teistelt ootate kui hiidlased ise oma varandusest ei hooli?” küsis Reimets.

Loe edasi »

 

Ministeerium: Kaitsekorralduskava peab täitma

Vähemalt viis aastat on tulnud teateid, et Hiiumaal Kõrgessaare valla maadel asuvas Jõeranna ojas hukkub igal talvel suurtes kogustes noorkalu. Põhjuseks jõesuu kinnikasvamine. Sama halb on olukord teistes Hiiumaa jõgedes, Suuremõisa, Vaemla ja Vanamõisa jõkke ei pääse kalad kudemagi, keskkonnaameti Hiiu-Lääne- Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et olukord on hull üle Eesti, kuid raha jõesuude korrastamiseks pole ministeerium ette näinud. Hiiu Leht uuris keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialistilt Herki Tuusilt, kes peaks kaitsealal asuva jõe suuet hooldama. “Kindlasti peab kaitseala valitseja kaitsekorralduskavade alusel tegutsema ja kaitseeesmärke püüdma täita. Seda kust, millal ja kui palju on kaitseala valitseja vahendeid taotlenud, on mõistlik küsida nende enda käest. Kaitsealadel tegeleb sellega kaitseala valitseja, maaparandusobjektidel põllumajandusamet.” Rahataotlemisvõimalustena nimetas Tuus keskkonnainvesteeringute keskust, kust kalanduse programmist saab raha küsida veekogude tervendamiseks, oma rahastamisallikaid kasutab põllumajandusministeerium Euroopa kalandusfondist ja põllumajandusameti maaparandusbüroodel on vahendid paljude jõgede kui maaparanduse eesvoolude hooldamiseks. “Seega on raha selliste projektide jaoks võimalik kindlasti taotleda,” kinnitas Tuus.

Loe edasi »

 
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411