Kolmapäev, märts 27, 2013
 

Priiusepäevale pühendet näitus

Kolmapäevast saab Hiiu maavalitsuse saalis Leigri väljak 5, Kärdlas näha priiusepäevale pühendatud fotonäitust “Hiiumaa pildid”. Väljas on enam kui kümne aasta tagused fotod Hiiumaast, autoriteks Toomas Kokovkin, Tiit Leito ja Mart Mõniste.

Loe edasi »

 

Madal veetase häirib jätkuvalt liiklust Hiiumaa liinil

Täna, 24. märtsil sõidab Heltermaa ja Rohuküla vahel parvlaev Muhumaa üksi. Ilmselt ei pääse teine laev, Regula madala mereveetaseme tõttu liinile ka veel esmaspäeval.

OÜ Väinamere Liinid teatas veebilehel www.tuulelaevad.ee, et täna on Muhumaa väljumised Heltermaalt 8.30, 12.30, 16.30, 20.30, Rohukülast 10.30, 14.30, 18.30, 22.30. Ära jäävad Regula reisid Heltermaalt 14.30 ja 18.30, Rohukülast 16.30.

Vedaja hoiatab, et samasugune on Muhumaa sõiduplaan ka esmaspäeval, kuna mereveetase püsib jätkuvalt 65 cm allpool nulltaset.

 

Pühadeaegsed lisareisid

Pühade ajal, 28.–31. märtsini on Heltermaa–Rohuküla liinile lisatud täiendavad reisid.

Neljapäeval, reedel ja laupäeval väljuvad lisareisid kl 12.30 ja 16.30 Rohukülast ning kl 14.30 ja 18.30 Heltermaalt.

Pühapäevased lisareisid väljuvad kl 10.30 ja 22.30 Heltermaalt ning kl 12.30 ja 20.30 Rohukülast.

Lisaks on täiendavad reisid kavas ka reedeti, 22. märtsil, 5. aprillil ja 12. aprillil väljumisega Rohukülast kl 16.30 ja Heltermaalt kell 18.30.

 

Triigi-Sõru liini laeval tehniline rike, reedel reise ei toimu

OÜ Väinamere Liini teatel jäävad reedel jäävad Triigi-Sõru liinil väljumised ära. Parvlaeval Kõrgelaid ilmnesid hommikul enne esimest väljumist tehnilised probleemid, rikke kõrvaldamisega tegeldakse.

Liini teenindav parvalev Kõrgelaid on tänavu talvel väga vapralt hakkama saanud. Pikim ülesõit on olnud vaid 2h ja 5 min. Tavapärane reis kestab veidi üle tunni, samas eelmistel talvedel kujunesid nii mitmedki ülesõidud katsumuseks, kus tuli oluliselt pikemaid reise ette. Kõrgelaid töötab väga keerulistes jäätingimustes kogu külma talve, kuna reisid toimuvad siis ülepäeviti ja laevatee külmub vahepeal kinni.

Vabandame reisijate ees ja palume vajadusel kasutada teisi liine kahe saare vaheliseks liikluseks. Olemasoleva piletiga saab läbida mõlemad liinid.

Järgmised sõiduplaanijärgsed väljumised peavad toimuma pühapäeval. Operatiivne info www.tuulelaevad.ee liikuvalt inforibalt.

 

Liikluskorraldus Heltermaa-Rohuküla liinil nädala lõpuni

Merevee tase püsib ennustuste kohaselt madal nädala lõpuni, häirides laevaliiklust Heltermaa ja Rukkirahu kanalites. Vedaja OÜ Väinamere Liinid teatel toimib Heltermaa-Rohuküla laevaliin regulaarselt, kuid sõiduplaanis on muudatused ja kõiki väljumisi ei toimu.

 Seni, kui parvlaev Regula sõita ei saa, on Muhumaa esimene väljumine hommikuti Heltermaalt kella 6.30 asemel kell 5, välja arvatud pühapäeviti.

Reedel jäävad ära reisid kell 16.30 ja 20.30 Rohukülast ning kell 18.30 ja 22.30 Heltermaalt. Vajadusel teeb Muhumaa hilisõhtul veel ka lisaringi.

Laupäeva hommikul algab liiklus kell 5 Heltermaalt. Laupäeva õhtul toimub täiendav ring Rohukülast kell 20.30 ja Heltermaalt 22.30, ära jääb reis kell 20.30 Heltermaalt.

Pühapäeval peaks arvestama ühe laeva graafikuga, mille kohaselt toimuvad reisid Heltermaalt kell 8.30, 12.30, 16.30, 20.30 ja Rohukülast kell 10.30, 14.30, 18.30, 22.30. 

Regula alustab reise, kui veetase on taas tõusnud stabiilselt üle miinus 55cm. Muhumaa on suutnud kõik soovijad seni üle vedada, neljapäeva hilisõhtul tehti täiendavad reisid Heltermaalt kell 24.00 ja Rohukülast kell 1.40, et tuua üle ka viimased veokid, mis Rohukülas ootasid.

Väinamere Liinid palub jälgida infot www.tuulelaevad.ee liikuvalt inforibalt, teated edastatakse ka raadiojaamadele ja uudisteportaalidele.

 

 

Rohuküla arhitektuuripärlid raamatus

Märtsi keskel esitlesid kunstiajaloolane Monika Eensalu ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro trükivärsket raamatut “Rohuküla. Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid”.

Loe edasi »

 

Mida teha, kui pingekvaliteet ei rahulda

Viimastel päevadel on palju tähelepanu saanud pingekvaliteedi probleem.
Kui aastas kogeb rikkeliste ja vananenud liinide tõttu elektri­katkestusi veel sadu tuhandeid kliente, siis pinge­kvaliteedi probleemiga oleme juba niiöelda lõpusirgel – kindlakstehtult ei vasta pinge nõuetele ligikaudu 4500 majapidamises.
Kui 2008. aastal tegime pinge­probleemide tuvastamiseks oma klientide seas küsitluse ja kaardistasime “laia pildi”, siis viimastel aastatel on igal aastal juurde tulnud umbes 150 juhtumit, mil tuvastame nõuetele mittevastava pinge. Seega ei ole probleem numbrites mastaapne, kuid mõistame, et iga klient, kel kehv pingekvaliteet igapäevast elu häirib, soovib olukorrale lahendust.
Mis on kehva
pinge põhjus?
Pingekvaliteedi probleem esineb peamiselt elektriliinidel, mis on ehitatud enne 1980. aastat. Kuna tol ajal kasutati elektrit majapidamistes eelkõige valgustuseks, toodi elekter kohale pikkade madalpingeliinide kaudu, mille lõpus võis pinge olla juba üsna madal. Tänapäeval kasutatakse aga oluliselt rohkem elektriseadmeid ja need on pingekvaliteedi osas tundlikumad – tarbimisharjumused on muutunud. Elektrivõrk on siiski ehitatud ehitusaegsete normide ja toonase tarbimise iseloomu järgi ning seda üleöö korraga uuendada pole võimalik.
Kuidas pingekvaliteedi
probleem väljendub?
Ebakvaliteetne pinge väljendub näiteks selles, et pirnid ei põle täie võimsusega või kodumasinaid saab sisse lüli­tada ainult kordamööda. Probleemid võivad ilmneda ka siis, kui mõni naaber lülitab sisse suurt võimsust nõudva seadme.
Kuidas Elektrilevi pingekvaliteedi probleeme kindlaks teeb?
Probleemi tuvastamine käib enamasti iga kliendi kaupa. Mõõtmise tegemise eelduseks on see, et klient tajub häireid pingekvaliteedis ja selle teadasaamiseks oleme teinud “kahtlusaluste” majapidamise seas küsitluse. Kuna meie võrku lisandub aga igal aastal ka endisi suvilakooperatiivide või aiandusühistute elektrivõrkusid, siis mõistagi on ka potentsiaalselt pingeprobleemsete majapidamiste arv muutuv suurus.
Pingeprobleem = 80%
soodustust võrgutasult
Soodustuse andmist ei reguleeri seadus ega konkurentsiameti metoodika, kuid oleme võrgu­lepingu tüüptingimustega klientidele lubanud, et nõuetele mittevastava pinge korral vähendame 50 protsendi võrra võrgutasusid. Tegelikkuses vähendame tasusid 80 protsenti, kuna mõistame, et ebakvaliteetne pinge võib elutegevust oluliselt häirida ja klient ei saa nõuetekohasele kvaliteedile vastavat teenust. Seega – kõikidel klientidel, kel oleme tuvastanud pingeprobleemi, on õigus saada seejärel võrgutasudelt 80 protsenti hinna­alandust.
Sellekohase teavituse saab klient koos pingekvaliteedi
tuvastamise otsusega ja tasude vähendamine toimub seejärel automaatselt. Erandlikud meedias käsitletud juhtumid, kus selle põhimõtte vastu on eksitud, on sisemise töökorralduse vead, mille vältimiseks oleme ette võtnud samme. Kindlasti palume klientidel, kellele mingil põhjusel ei ole pingeprobleemi tuvastamise järel soodustust rakendatud, meiega ühendust võtta.
Millal pingeprobleemid
minevikku jäävad?
Aus vastus sellele on, et seda pole võimalik öelda. Saame kinnitada, et valdavas osas on potentsiaalselt pingeprobleemsetel majapidamistel liinid korda saanud ja oleme selle probleemiga jõudsalt tegelenud. Aastatel 2008–2012 oleme saanud pinge­kvaliteeti parandada ligi 4900 kliendil, investeerides selleks vajalikku võrguehitusse ligi 50 miljonit eurot. Liinide kordategemise järjekorra valikul oleme arvestanud, milline on mõjutatud majapidamiste arv, samuti seda, kas tegemist on näiteks suvilatega, mis aastas mõne kuu elektrit vajavad või suurema tarbimismahuga piirkonnaga, kus ebakvaliteetne elektrivarustus võib oluliselt rohkem probleeme valmistada ja elukvaliteeti vähendada. Nüüd oleme jõudnud aga “hõredalt asustatud” liini­deni, kus suuri summasid tuleb investeerida väheste majade olukorra parandamiseks. Nii oleme arvestanud, et kui korda teha täna teadaoleva probleemiga 4500 kliendile pinge, kulub selleks 100 miljonit eurot. Umbes sama summat võimaldavad tänase suurusega võrgutasud rikete vähendamiseks suunatud töökindlusinvesteeringuteks kolme aasta jooksul, mis tähendaks paranevat elektrikvaliteeti ligi 60 000 kliendile. Teisipidi öeldes – kui me kolm aastat ei investeeriks katkestuste vähendamiseks, siis saaksime tänased pingeprobleemid 4500 kliendile lahendatud. Sellised on meie ees seisvad valikud, mis viib selleni, et nii mõnedki kliendid peavad veel paraku aastaid leppima kordatehtud liinide asemel vähendatud tasuga.
Mida peaks tegema klient, kes tunnetab pingekvaliteedi häireid?
Pingekvaliteedi probleemist teatamiseks tuleks esitada Elektri­levile vabas vormis avaldus kas e-postiga aadressile
info@elektrilevi.ee, Eesti Energia teenindusbüroos või helistades klienditelefonile 1545. Pöördumises palume võimalikult täpselt kirjeldada, mis ajast, kuidas ja kus pingekvaliteedi probleem väljendub.
Anname pöördumisele vastuse hiljemalt 10 päeva jooksul. Vajadusel lepime kokku mõõtmised, et pinge kvaliteeti kontrollida ja teavitame Teie mõõtmiste tulemustest. Kui tuvastame nõuetele mittevastava pinge, vähendame Teil võrgutasusid 80 protsenti ja anname sellest otsusest ka teada. Lisainfot, kuidas käituda pingekvaliteedi häirete korral, saab lugeda meie veebilehelt.
Mida teha kodumasinate rikete korral?
Kui meie võrguhäirete tõttu on kahjustunud Teie kodumasi­naid või muud elektroonikaseadmeid, andke meile alati sellest võimalikult ruttu teada, kuna näiteks aastatetaguseid juhtumeid ei ole meil võimalik tagasiulatuvalt lahendada. Kahjunõude avalduse vormi leiate meie veebilehelt või teenindusbüroost. Kontrollime seadme kahjustumise ajal meie võrgus toimunud sündmusi ning kui kahjustused on põhjustatud meie võrgust, hüvitame kahjud vastavalt korrale, mis on toodud kodulehel. Möödunud aastal esitati meile ligi 900 kahjunõuet, millest hüvitamisele kuulusid pooled. Võrguhäiretest tingitud kahjusid on võimalik ennetada, rakendades selleks vastavaid kaitsemeetmeid.

JAANUS TIISVEND
Elektrilevi varahalduse valdkonna juht

 

USA suursaatkonna kingitused

Evelin Kokkota
Ameerika päevadel Kärdlas toob USA suursaatkond linnaelanikele külakostiks tantsuetenduse ja filmi. Lisaks kingitakse Kärdla raamatukogule raamatuid.

Loe edasi »

 

Huvi omavalitsuste ühinemise vastu suur

Esmaspäeval kogunes Kõrgessaare vaba aja keskusesse kahe omavalitsuse, Kärdla ja Kõrgessaare ühinemist arutama hinnanguliselt 70 inimest, kellest registreerimislehel pani end kirja 53. Registreerunutest 46 olid Kõrgessaare valla elanikud. Kohal olid ka ühinemise juhtkomisjoni liikmed mõlemast omavalitsusest, puudus üks liige.

Loe edasi »

 

Hiidlased ööbisid parvlaeval Regula

Madal mereveetase ja paks jää häirivad jätkuvalt laevaliiklust Hiiumaa liinil. Teisipäeval ööbisid sellepärast parvlaev Regula pardal 67 Tiina Tantsustuudio last koos saatjatega.
Üks lapsevanem rääkis, et buss jõudis Pärnust Rohukülla kella viie paiku, parvlaev Harilaid saabus liinilt kella poole kümne paiku ja sel päeval enam tagasiteed ei alustanud.

Loe edasi »

 
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411