Vabatahtlikud elavad Kõpus, Luidjal, Kärdlas ja Vaemlas, aga nende tegevuspaigaks on kogu saar. “Iga vabatahtlik on oma kodus, aga sõidame ka ise kohale, kuhu vaja,” selgitas Kadri Latik, kes on üks neljast.
Vabatahtlikud elavad Kõpus, Luidjal, Kärdlas ja Vaemlas, aga nende tegevuspaigaks on kogu saar. “Iga vabatahtlik on oma kodus, aga sõidame ka ise kohale, kuhu vaja,” selgitas Kadri Latik, kes on üks neljast.

Vana teed mööda tuleb sinna üle kahe versta. Kui aga päris otse minna, siis esimese taluni märksa vähemgi. Konks on aga selles, et otse ei saagi – ühtegi teed ega radagi sinna ei vii ning piirisihid kulgevad sinna-tänna, kuniks metsa või loduvette sootuks haihtuvad.

Milliseid mõtteid on tekitanud tänavune erakordne kevad, kui selles on aja rahulikku kulgu näitav sünnipäev ja ootamatult maailma tabanud koroonakriis?

Tegemist on Kärdla põhikooli põhimääruse muudatusega. Juhul, kui volikogu eelnõu kinnitab, sulgeb põhikool oma Kõpu õppekoha juba sel sügisel.
Praegu Kõpu koolimajas õppivad lapsed hakkaksid sügisest elama Kärdlas põhikooli tühjaksjäänud õpilaskodus ja õppima nende jaoks põhikooli ruumidesse sisustatud klassides.
Käinas asuva ASi Dagöplast tegevjuht Kulvo Pendra ütles, et jalgpalliväljakute jaoks kunstmuru biolaguneva täitematerjali tootmine on jõudnud testfaasist tootmisfaasi ja välja on arendatud valmistoode.
Lisaaadress elanikeregistris omandas varasemast hoopis olulisema tähtsuse peale seda, kui eriolukorra piiranguid leevendades lubati 4. maist saartele liikuda neil, kel seal registrijärgne elukoht või registreeritud lisaaadress.
Muidugi on püsielanikud Hiiumaale väga oodatud. Vähemalt 2500 inimest kasutas aga lisaaadressi võimalust – tere tulemast neilegi!
Kas koroonakriis toob kaasa meie ja maailma muutumise või läheb kõik vanaviisi edasi ja me ei õpi sellest midagi?
Vabariigi president Kersti Kaljulaid: See kriis, nagu tavaline kriis ikka, ei loo uusi protsesse, aga kiirendab neid. Need ettevõtted, mis olid keerulises olukorras ja võib-olla võtnud liigseid riske, ei saa pärast kriisi enam jätkata.
Oma elukoha valda registreerinute arv kasvas teist kuud järjest ja kahekordistus varasemate aastatega võrreldes.
Märtsis tehti saabumiskandeid 46, aprillis juba 71, kokku valis Hiiumaa elukohaks 117 inimest. Hiiumaalt lahkumise kohta tehti vastavalt 25 ja 20 sissekannet. Seega näitab statistika, et Hiiumaale saabunud ja siit lahkunud inimeste arvude vahe ehk rändesaldo oli märtsis 21 inimesega plussis, aprillis oli vahe juba 51 inimest.