uudised - arhiiv - otsing - toimetus - reklaam Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411, e-mail: hiiuleht(ät)hiiuleht(.)ee  
Hiiu Leht on Eesti Ajalehtede Liidu liige  

Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.
Hiiu Leht 11.08.2009 trüki 

Maris Suusteri hiilgav nädalalõpp

Kärdla Ratsupäevad pakkusid kohalikest sportlastest suurima õnnetähe Maris Suusterile. Nädalavahetusel Linnumäel peetud ratsutamise takistussõidu võistlustel selgusid parimad kokku kaheksas võistlussõidus. Lisaks avatud arvestusele võeti mõõtu Saarte Avatud karikavõistluste ja Hiiumaa meistrivõistluste raames. Viimased olid kõige edukamad klubi Parkuur ridadesse kuuluvale Hiiumaa neiule Maris Suusterile. Esimesel võistluspäeval võitis Suuster hobusel Rilana 115 cm takistustega parkuuri ning tõusis saarte karikavõistluste kuuendalt kohalt kuldmedalile. Sarja kokkuvõttes sai hõbeda Liina Vaher ja pronksi Martina Rihkrand. Järgmisel päeval kindlustas Maris Suuster 110 cm parkuuris puhta sõiduga Hiiumaa meistritiitli Joosep Tiku ja Riinu Rahuoja ees. Saarte Avatud karikavõistluste madalaimas 70-80 cm takistustega parkuuris tuli üldvõitjaks Karel Kuimets Triin Rasti ja Johannes Kiiveri ees. 90-100 cm parkuuris võitis sarja Mari-Liis Tammeleht, teine oli Priidu Tikk ja kolmas Kadi Kokla. Hiiumaa meistrivõistluste madalama – 90 cm kõrguste takistustega – parkuuri võitis Angelika Sadam Mari-Liis Tammelehe ja Priidu Tiku ees.

1500 kr kooliraamatukogu heaks

Laupäevase Kila-kola laada loterii ja raamatumüügiga kogusid laada korraldajad 1500 krooni, mis annetatakse Kärdla ühisgümnaasiumi raamatukogule raamatute ostmiseks. „See pole just suur summa, aga püüdsime ka omalt poolt anda panuse kooli raamatukogu heaks nagu seda tegi ühepäevakohvik Väike Pariis,“ selgitas üks laada korraldajatest MTÜ Hiiu Öko liige Jane Sinijärv. Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, kes kodusaarel aktiivselt vabatahtlikku tööd teeb, tunnistas laadapäeval, et väga suur huvi oleks laadalistel ära anda ja vahetada rõivaid, eriti lasteriideid. „Oleme neid laadalt lausa tõrjunud, aga seekord mõtlesime, et ehk tuleks lisaks vanavaralaadale korraldada ka üks rõivaste äraandmise-vahetamise laat,“ ütles Viidik ja meenutas aastaid tagasi Rannapaargus korraldatud kasutatud rõivaste moedemonstratsiooni, mis oli päris populaarne. Tänavune Kila-kola laat oli järjekorras kolmas.

Linnumäel põrisesid minimasinad

Laupäeval panid mudelistid Linnumäe puhkekeskuse heinamaadel kirja esimesed kohalikud „kiirusrekordid“. Politseinikud laenasid esitlussõite teinud mudelspordiharrastajatele kiirusmõõtjat ja lennuki Extra kiiruseks mõõdeti 166, keskmiseks 130 km tunnis. Veidi mätlikul maal hullult hüplevad väikesed bagiautod said kiiruseks 52 km tunnis. „Siledal maal oleksid kiirused kindlasti märksa suuremad,“ kinnitas üks Kärdla mudeliringi asutajatest Andres Laanejõe. Sügisel avaneb noortel hiidlastel võimalus hakata huviringis ise mudelitega mässama. Avatavasse mudeliringi tulijate jaoks on juba ostetud nii mõned mudelid lennukid, helikopterid, autod kui ka puldid. Alustajale siiski kohe kallist riistapuud lennuharjutusteks kätte ei anta. Selleks on soetatud simulaator, millel lendu harjutada. Kui simulaatori lennumasin katki kukubki, saab vajutada „restart” nuppu ja see on jälle töökorras. „Nii auto- kui lennumudelismi harrastajaid on kokku sadades, laevamudeliste on nõksu vähem, ka raketi- ja helikopterimudeliste on vähem. Millegipärast on mudelismiharrastajate hulgas valdavalt mehed ja vaid üksikud naised,” rääkis Mait Murumäe, kes Tallinnas, huvikeskuses Kullo õpetab huvilistele praegu automudeleid ja roboteid, varem ka lennukeid.

Mis on saanud hiidlaste mälestussamba jaoks kogutud rahast?

Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi rajamine on takerdunud. Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liige Heino Kerde tõdeb, et mälestusmärgi rajamine on takerdunud peamiselt rahapuudusesse. Seni laekunud annetuste abil on valmis saanud mälestusmärgi ehitusprojekt, kuid selle valmisehitamiseks on vaja miljoneid. „Hinnapakkumiste kohaselt on selle maksumus üle 3 miljoni krooni,“ teatas Kerde. Raha üle arvestust pidav ühingu juhatuse liige Helve-esta Sillamaa ütles, et mullu sai ühing annetuste ja toetuste abil kokku 149 057 krooni. Pärast ehitusprojekti eest tasumist oli sellest järel alla 30 000 krooni. „Oleme inimestele ääretult tänulikud ja kogume jätkuvalt annetusi aga ilma riigi toeta mälestusmärki teha ei õnnestu,“ oli Sillamaa veendunud. Käesoleval aastal on hiidlaste plaani toetanud kultuurkapital 7000 krooniga ja eraisikud kokku 1500 krooniga. Kerde sõnul on Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühing kaitseministeeriumilt mälestusmärgi püstitamiseks raha taotlenud juba kaks aastat, seni ei ole taotlust rahuldatud. „Üldiselt suhtutakse positiivselt, aga praeguses majanduslikus olukorras on otsustatud keskenduda eelkõige elavate sõjaveteranide vajadustele,“ vahendas Heino Kerde lisades, et ühing kavatseb novembris saabuvaks tähtajaks esitada järjekordse taotluse. Annetusi mälestusmärgi rajamiseks saab jätkuvalt teha Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu arveldusarvele Swedbankis 2210 2629 9289, välismaalt EE 5322 0022 1026 2992 89. Selgitusse märkida „Mälestusmärk“.

8 miljonit Hiiumaa külade arengu heaks

Juulikuu lõpuks määras Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA 214 miljonit krooni toetusi külaelu arenguks. Hiiumaal tunnistati toetusevääriliseks 13 esitatud taotlust. Kokku toob maaelu arengukava 2007-2013 meede 3.2 „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus“ saarele ligi 8 miljonit Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetuskrooni. Võrdluseks sai naabrite juures Saaremaal rahastusotsuse 16 taotlust ligi 9 miljoni krooni suuruses summas, Läänemaal 24 taotlust enam kui 15 miljoni kroonises summas. Suurima toetussumma 938 796 krooni sai Hiiumaal MTÜ Pühalepa Jahimees, kes soovib ehitada Partsi mõisa tuuleveski seltsimajaks. Toetatavateks tegevusteks on investeeringudokumentide koostamine, investeeringuobjekti märgistus, Partsi mõisa tuuleveski seltsimajaks ehitamise projekteerimine, I etapp ja etapi järelvalve teostamine. Projekti elluviimisel on vajalik taotleja omaosalus. MTÜ-dele ja sihtasutustele hüvitatakse toetusega kuni 90%. Toetusraha kättesaamiseks peab taotleja kahe aasta jooksul investeeringu ellu viima ja esitama PRIA-le kuludokumendid.

Registreerimine koolitusele algas

Septembris alustab Kärdlas Tartu ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „Käsitööga tööle 2” tootearenduse ja ettevõtluskoolitus. Koolituse sihtrühmaks on käsitööst huvitatud aktiivsed inimesed, kes hetkel töötud. Osaleda võivad ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui nad on lapsepuhkusel viibinud üle 1,5 aasta. Üks koolitusperiood kestab septembrist maini, ja on jagatud kolmeks põhiteemaks: tootearendus, ettevõtluskoolitus ja IT-alane eriõpe toodete turustamiseks. Hiiumaa rahvakunsti süvakihtides aitavad õppijail orienteeruda Hiiumaa muuseumi töötajad Helgi Põllo ja Kadri Kuusk. Koolitus hakkab toimuma kaks korda kuus muuseumi Pikas Majas Vabrikuväljak 8. Registreerimine Kadri Kuusk, 512 9263, kadrikuuskkultuur.edu.ee ja Helgi Põllo 528 4401.

Õunapuuõied augustis

Käina alevi elanik Tiiu Uuskari kutsus oma aeda vaatama õunapuud, mis alles nüüd, augustikuus õites. Uuskari selgitas, et kevadel istutas oma aeda uusi puid ja üks õunapuu ei tahtnud kuidagi kasvama minna. “Käisin siis iga päev teda vaatamas ja juttu rääkimas nagu inimesega,“ rääkis aiandushuviline naine. Ta mäletab veel kuidas ta üle 20 aasta tagasi alustas oma aia rajamist ja iga päev pärast tööd tuli aeda, et rääkida oma mulda pandud istikutega, et nad paremini kasvaksid. Sellest ajast peale käibki aias ringi ja vaatab puid-põõsaid kui tuttavaid, kellel igaühel oma elulugu. „Selle õunapuuga rääkisin ka, siis tulid tal lehed peale ja nüüd, augustis, hakkas õitsema,“ oli aednik isegi tulemusest üllatunud.