Hiiu leht 12.10.2012

Kärdlas toidukorv 5% odavam

Kärdlas saab toidukorvi natuke odavamalt täis kui mandril, selgus TNS Emor uuringu keskmiste hindade ja kolme Kärdla toidukaupluse hindade võrdlusest. Hiiu Leht võrdles TNS Emor septembrikuu ostukorvi kuuluvate põhitoiduainete keskmisi hindasid 9. oktoobril Hiiumaa Selveris, Keskväljaku Konsumis ja Kärdla Säästumarketis saada olevate toiduainete hindadega. Kui Kärdla kolme kaupluse hinnad keskmiseks numbriks kokku lüüa ja jätta võrdlusest välja kondita veiseliha, lahtised viinerid ja värske lõhe, mida Säästumarketis üldse ei pakuta, oli põhitoiduainete ostukorv TNS Emor uuringuga võrreldes Kärdlas 4,8 protsenti odavam.

Hiidlased kutsuvad tihti kiirabi

Tervise arengu instituudi statistikast selgub, et hiidlased on usinad kiirabiteenuse kasutajad. Mullu oli Hiiumaa vabariigis esikohal kiirabi väljakutsete arvu poolest 1000 elaniku kohta – aastas 265,7 väljakutset. Eesti keskmine oli mullu 203,9, naabritel Saaremaal 150,4 väljakutset. Saaremaal oli kiirabi väljakutsete üldarv Hiiumaa omast peaaegu kaks korda suurem: vastavalt 6071 ja 2655. Kiirabibrigaade on Saaremaal kolm, Hiiumaal üks.

Hiiumaa ettevõtete TOP 10s troonivad väikeettevõtted

Äripäev reastas eelmise aasta tulemuste järgi edukamad ettevõtjad. Seekord on pisut tahaplaanile jäänud tavaliselt esikolmes võidutsenud plastiettevõtted, esimese neist, AS-i EstPak Plastiku leiame teiselt ja AS-i Dale seitsmendalt kohalt. Esikohal aga on hoopis pisike, vaid 14 töötajaga Lauka Saeveski. Ettevõtluskonsultant ja üks Hiiumaa majandusülevaate autoreid Matti Lüsi ütles, et nii väikese ettevõtte edu on mõnes mõttes üllatav, kuid kui vaadata, kus asuvad nende turud – saematerjal läheb Inglismaa mööblitööstusesse ja kaminapuu Norrasse – on tulemus loogiline. Teiseks üllatajaks on põllumajandussektoris tegutsev Sulev Matto, kelle piimakarjakasvatusettevõte Hiiumaa Agro OÜ on kolmandal ja teraviljakasvatusettevõte Mardi OÜ neljandal kohal. Kummaski ettevõttes on väga vähe töötajaid, esimeses viis, teises üks. Seda hinnatavam on mõlema ettevõtte müügitulu ja kasuminumbrite kasv. “Euroopa Liidu toetustel on küllap oma osa, aga Sulev Matto on aastaid ka väga tublit tööd teinud,” hindas Matti Lüsi.

Lehtmast tuleb värsket kilu

Kärdla poodidesse on müügile jõudnud kilu. AS-i Hiiu Kalur logistiku Tanel Esta sõnul püüab Hiiu Kalur praegu viie laevaga: Piirissaare läks püügile juba septembri keskel ja see kala viiakse Läänemaale Dirhami sadamasse. Eelmise kuu lõpul läks välja Lavassaare, mis hakkas kala Saaremaale Veerele Väätsa kalatööstusele viima. Oktoobri alguses läksid välja Kiipsaare, Kaluri ja Tenacious. Tenacious käib igal õhtul, kui tormi ei ole, Hiiumaal Lehtma sadamas. Mereagentuuri kauplus, Kalaäri omanik Imre Kivi ning tarbijate ühistu käivad sealt kala võtmas. Tanel Esta kinnitust mööda on kilu praegu suur ja rasvane. Kes eelmisel nädalal veidi “väsinud” väljanägemisega kilu ostis, siis selle põhjuseks oli asjaolu, et kala toodi Dirhamist, kuna Tenacious polnud leivakõrvast veel püüdma läinud. Praegu tuleb kilu otse Lehtmasse, kus jää kohe peale pannakse ja hommikul on värske kala müügis.

Ojaküla kordon müüdud

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsil õnnetus lõpuks müüa aastaid kasutult seisnud ja lagunenud Ojaküla kordon. Kõrgessaare vallas Ojakülas asuva kordoni kinnistu võõrandamiseks korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele oli üks eraisikust pakkuja, kes tunnistati võitjaks ja ostis kordoni 18 100 euroga. Juulis ja augustis tunnistas Riigi kinnisvara nurjunuks kaks varasemat enampakkumist, kuna pakkumisi kordoni ostmiseks ei tehtud. Ojaküla kordoni kinnistul asub hulk okupatsioonivägedest jäänud väga kehvas seisus piirivalvekordoni hooneid, mida lühikest aega pärast Eesti iseseisvuse taastamist kasutas Eesti Piirivalve ja mis hiljem jäid kasutuseta seisma.

Kaitseliit pole vaid meeste pärusmaa

Eesti passiivkaitse ülesannet kandvasse kaitseliitu kuulub läbi naiskodukaitse ka palju naisi, Hiiumaal on neid paarisaja kaitseliitlase kõrval poolsada. 1100liikmelise kaitseliidu Lääne maleva liikmeskonda kuulub 158 naiskodukaitsjat. Suhtarv seega üks kuuele. Lääne maleva Hiiumaa malevkonda kuulub 200 hiiu meest, hiidlasi naiskodukaitsjaid on 46. Naiste suhtarv on siin veidi parem, üks neljale. Ajalooliselt on naiskodukaitsjate, nagu ka kaitseliitlaste arv olnud muidugi märksa suurem: kaitseliitu kuulus 1940. aastaks 42 000 meest, naiskodukaitsesse 16 000 naist. Seega oli kodu kaitseks valmistunud naiste-meeste suhtarv tollal üks kolmele. Lääne maleva aseesinaine Karin Rünkorg, Hiiumaa jaoskonna esinaine Marge Vähter ja naiskodukaitse noortejuht Anu Saue räägivad, miks nemad naiskodukaitses kaasa löövad.

Vutimeistrid selgusid mudalahingutes

Teisipäeval selgusid Hiiumaa koolinoorte meistrid jalgpallis. Ilmast tingituna muutus Emmaste palliplats päeva lõpuks mudaväljaks. See aga ei seganud pea sadat noort jalgpallisõpra võistlusi nautimast. “Rõõm on tõdeda, et üle aastate oli tegemist võistlustega, kus osalesid kõik Hiiumaa üldhariduskoolid,” ütles võistluste peakorraldaja Hergo Tasuja MTÜst Hiiumaa Jalgpall. Kuni 6. klasside arvestuses võitis A-alagrupi Kärdla meeskond, kes finaalis alistas B-alagrupi võitja Lauka 3:0. Vanemas vanuserühmas ehk 7.–9. klassi õpilastest võitis A-alagrupi Kärdla I võistkond, kes finaalis kohtus B-alagrupi võitnud Emmastega. Kodumeeskond Emmaste jättis pingelise lahingu järel kuldmedalid koju, võites selle mängu 3:2.

Parim ettelugeja Andres Sõmer esindab Hiiumaad

Teisipäeval võistlesid Hiiumaa koolide neljandate klasside õpilased ettelugemises. Võistlustulle astus kümme lugejat. Þüriil oli võitja valimine üsna keeruline, sest kõik esinejad olid väga tublid. Teistest natuke paremad oli Helen Maiman Palade põhikoolist, Kerli Kivisikk ja Andres Sõmer Kärdla ühisgümnaasiumist. 20. oktoobril Tallinnas lastekirjanduse keskuses toimuval vabariiklikul ettelugemispäeval esindabki Hiiumaad Andres Sõmer.

Lauljaid ootab naiskoor Heliko

Esmaspäeval alustab taas kooriproovidega naiskoor Heliko, mis pärast pausi on tegemas läbi uuenduskuuri. Naiskoori naised tundsid vajadust tulla uuesti kokku valmistumaks tasapisi järgmisel suvel toimuvaks laulupeoks. Nad tegid ettepaneku tulla koori dirigendiks Annely Veevole, kuna endine koorijuht Aune Ork ei saa tervislikel põhjustel koorijuhtimises osaleda. Veevol on magistriga võrdsustatud bakalaureusekraad koorijuhtimises ja 2009. aastal tegutses ta Orgi kõrval lühikest aega abidirigendina.

Talgulised avasid Tobiase muuseumi vaate Käina lahele

Laupäeval kogunes Rudolf Tobiase majamuuseumi õuele pea kolmkümmend kultuurihuvilist, et majaümbruse korrastamisel käed külge panna – päeva lõpuks paistis majaõuelt Käina laht kätte. Sada aastat tagasi tehtud fotodest selgus, et Tobiaste õuest oli avatud vaade Käina lahele. Nüüd tuli vaate avamiseks puid langetada ja laasida, oksi põletada, võsa raiuda ja sodi riisuda. Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse liige Dan Lukas rääkis, et aastakümnetega maja ümber kasvanud puude langetamine oli oluline nii vaate avamiseks kui ligi paarisaja- aastase maja niiskusest päästmiseks. Õue tuli talgukorras korrastada, kuna hoone omanikul, Hiiumaa muuseumil selleks vahendid puudusid.

Valge kepp viitab omaniku nägemispuudele

Hiiumaa nägemispuuetega ühingu liige Helle Tikka selgitab, mida tähendab valge kepp inimese käes. Ta teatab, et Hiiumaalgi tegutseb vastav ühing: Hiiumaal loodi nägemispuuetega inimeste ühing 2006. aastal ja praegu kuulub sellesse kümme liiget. Esmaspäeval tähistatakse üle kogu maailma valge kepi päeva. Päeva sündmuste raskuskese on muidugi pealinnas Tallinnas ja suuremates keskustes, tõdeb Tikka. Kogu Eestis on umbes 4000 inimest nägemispuudelised ja 600 täispimedad.