Hiiu leht 01.07.2008

Saared vajavad minipõhiseadust

Reedel-laupäeval kutsusid Eesti saarte kogu esindajad riigikogu saarte toetusrühma liikmeid algatama Saarte seaduse eelnõu, millest selle vastuvõtmise korral saaks Eesti saarte minipõhiseadus. Riigikogu Saarte toetusrühma esimehe muhulase Imre Sooääre sõnul oleks Saarte seadust vaja eelkõige saarte jätkusuutlikuks arenguks. Riigikogu liige hiidlane Ene Kaups juhtis eelmise päeva kohtumisel regionaalminister Siim Kiisleriga tähelepanu, et Saarte seadust on vaja eelkõige saartele võrdse mandriga konkurentsiolukorra tagamiseks. Üldkogul märkis Kaups, et eriti tähtis on eesmärgistamise, miks seda seadust saartel vaja on, milline on jätkusuutlik areng, mida tähendab saarte konkurentsivõime, millisel tasemel saared tahavad konkureerida – selleks, et seaduse vajalikkust kõigile hästi põhjendada. Saarlane Laine Tarvis uuris, kas poleks mõttekam teha muudatusi teistesse seadustesse ja nii saareelu probleeme lahendada. Sooäär Tarvisega ei nõustunud. Tema hinnangul võib kasvõi kümnesse seadusesse saarelisuse aspekti sisse kirjutada, aga kõiki seadusi muudetakse nii tihti, et sama kergesti võidakse need saartele kasulikud sätted seadustest välja võtta. „Saarte seadus oleks seadusandlik raamistik, mida tuleb arvesse võtta ka juhul, kui teisi seadusi muudetakse,“ selgitas Sooäär.

Uut õppehoonet ei tule Suuremõisa enne 2011. a

Vabariigi Valitsus rahuldas vaid ühe Suuremõisa tehnikumi poolt Euroopa regionaalarengu fondile esitatud neljast toetusetaotlusest. Projektide edurivi, millele tehnikum toetusi taotles, oli: haljastuse õppebaasi rajamine, õpilaskodu renoveerimine, lossi katuse, kütte- ja elektrisüsteemi remont ning uue õppehoone rajamine. “Taotlesime neljale objektile toetust ja rahuldati ainult teine taotlus, saime 14 miljonit kr õpilaskodu renoveerimiseks,“ selgitas eile viimast päeva koolijuhi ametis Endel Lepisto. Tema sõnul tunnistas ministeerium uue koolihoone projektitaotluse mittenõuetekohaseks, kuna sellele polnud lisatud hoone ehitusprojekti. Samas oli ehitusprojekt ministeeriumil olemas ja koolil seda polnudki. “Palusime haridusministeeriumile saadetud kirjas projekt taotluse juurde lülitada, kuid seda ei tehtud,“ selgitas Lepisto. Samas ütles haridus- ja teadusministeeriumi koolikorralduse osakonna juhataja kt Teet Tiko, et ministeeriumil pole informatsiooni, miks ei esitanud kool nõuetekohast taotlust teiste objektide jaoks. Lepisto sõnul avaneb järgmine võimalus õppehoone ehituseks raha küsida 2010. aastal.

Ratsalaager tõi Hiiumaale nimekad treenerid

Hoolimata sellest, et Hiiumaal polegi professionaalset ratsutamistreenerit, said hiiu noored suurepäraselt hakkama mainekate treenerite Konstantin Prohhorovi ja Therje Prohhorova käe all. Laagris osalenud Hiiumaa tüdruk Kadi Kokla (18) on tegelenud ratsutamisega umbes viis aastat. Tema sõnul on Hiiumaal probleemiks, et kohapeal puudub professionaalne juhendaja, kellega igapäevaselt treenida. Algajate huvi ratsutamise vastu on suur ja neile on olemas ka juhendajad, kuid edasijõudnud peavad tihtipeale treenima omal käel. Kokla sõnul teeb tema tavaliselt trenni koos ratsutajast sõbrannaga, kes jälgib kõrvalt ja ütleb, mida oleks vaja teha, kuid see pole ikkagi sama, mis treening päris õige treeneriga. Sellest hoolimata saavad Therje Prohhorova sõnul ratsutamisega pikemalt tegelenud tütarlapsed väga hästi hakkama. Tema sõnul on nende edu põhjuseks ka see, et ratsutajad ise on aktiivsed ja treeningust huvitatud. Hiiumaa ratsaspordiklubi juhatuse liige Jaanus Berkmann, kelle mõlemad tütred ratsutamisega tegelevad, ütles, et Eesti Ratsaspordi liit korraldab aastas kaks-kolm niisugust treeninglaagrit ja nii mõnigi mandril olev tall on kibestunud, et üritus juba kolmandat aastat järjest Hiiumaal toimub. Oma osa selles on ka Berkmanni maadele ratsutamiseks rajatud liivaväljakul ja sisemanee˛il. Laagris osales 16 noort ratsutajat, 13 tütarlast ja 3 poissi.

Minister: Saareelanikest peetakse lugu

Hiiumaa visiidil käinud regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri arvates peaksid saarte elanikud rohkem ära kasutama seda, et ülejäänud Eesti suhtub saareelanikesse väga suure lugupidamisega ja neile vaadatakse alt üles. „Kui keegi ütleb eestlasele, et mina elan Hiiumaal või Vormsil või kus iganes saarel, siis see on väga kõrgelt respekteeritud ja hinnatud. Peaks positiivset poolt rohkem välja tooma, seda uhkust esile tõstma, sest see on väga hea müügiargument. Loomulikult on siin, saarel mõned asjad raskemad, aga eks suurtes linnades ole jälle mõned teised. Ühele ööklubi ja teisele ilus päikeseloojang – mida keegi rohkem hindab. Arvan, et austajaid on mõlemal. Noored tõid selle ilusti välja, et praegu pole küsimus selles, kuidas inimesi saarel kinni hoida. Tänapäeva maailmas pole võimalik kedagi kinni hoida. Tuleb mõelda, kuidas inimesi siia meelitada. Loomulikult riigiametnikele tuleb ikka rääkida, mida saaks parandada ja teha. Mõni asi on saare peal, mõni asi Tallinnas kallim. Et elekter oleks, Internet töötaks, arstiabi oleks kättesaadav ja päästeteenistus toimiks – neid asju peab riik tagama võrdselt igal pool. Nende puuduste suhtes tuleb olla sallimatu ja kui on halvasti, siis peabki virisema ja tõsiselt kurtma,“ rääkis Kiisler.

Tahkuna laagrisse on veel vabu kohti

Hiiumaa noorkotkaste ja kodutütarde suvelaagrisse Tahkunas kestab täiendav registreerimine kolmapäeva, 2. juuli ennelõunani. Tegemist on puhke- ja spordilaagriga, mis toimub koostöös Tallinna noortega ning kestab 3.-5. juulini. Laagrisse on oodatud noored alates kümnendast eluaastast. Tegevuste ja korra tagamisel on kaasa lööma oodatud ka vanemad kodutütred ja noorkotkad ning lapsevanemad. Noorteinstruktori Ulvi Kark-Jaarma sõnul on esimene sisseelamise päev. “Külla tulevad Neptun, Merineitsi jt huvitavad tegelased. Toimub laagri ristimine. Õhtul aitab meeleolu üleval hoida The Filler ja aaretejaht,“ teatas Jaarma. Teise päeva sisustab “Suur jalutuskäik“, kuhu kuuluvad erinevad ülesanded, sportlikud ja militaarsed tegevused nagu õhupüssist ja vibust laskmine, paadiralli, pallimängud Tallinn vs Hiiumaa jne. Õhtul lõkke ääres ringmängud ja laulud. Kolmas päev on matkamängu ja laagri lõpetamise päev. Seni on laagris osalemissoovist teada andnud poolsada, osalema oodatakse aga kuni 100 last. Registreerimine ja info Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna staabis (Väike-Sadama 14, Kärdla).

Piirivalve ja toll kontrollisid Hiiumaale saabujaid

Sel nädalavahetusel toimus Heltermaa sadamas piirivalve- ja tolliametnike ühisoperatsioon Rohuküla-Heltermaa parvlaevadelt saabuvate sõidukite ja isikute kontrollimiseks. Lääne Piirivalvepiirkonna avalike suhete spetsialisti Janne Metsa teatel kontrollisid piirivalve- ja tolliametnikud kahe päeva jooksul, 27. ja 28. juunil kokku 130 mootorsõidukit ning 330 isikut. “Piirivalve menetlemispädevusse kuuluvaid õigusrikkumisi ei avastatud,” lisas Mets. Eelmisel nädalavahetusel, 20. juunil toimus piirivalve- ja tolliametnike ühisoperatsioon Kuivastu sadamas. Operatsiooni käigus reageeris piirivalve narkokoer ühele sõiduautole, mille põhjaliku kontrolli käigus avastati väike kilekott rohekat värvi puruga ning neli heleroosat tabletti. Juhtum anti menetlemiseks üle politseile. Kokku kontrolliti operatsiooni käigus 43 mootorsõidukit ja 108 isikut.

Hiiu tantsuneiud Belgiasse

Pühapäeval, 29. juunil startis Hiiumaalt Belgia poole teele Tiina Kaevu juhendatav Tibi Tiina Tantsutrupp, et esindada Eestit 4.-6. juulini Belgias Tielti linnas peetavatel Euroopa pidustustel European Festivities. Kaevu sõnul on nende põhieesmärgiks osaleda läbi Tielti linna kulgevas suures rongkäigus, kus tantsitakse paaris Läti tantsutrupiga. Kokku tantsib rongkäigus 54 kollektiivi 33st Euroopa riigist. “Meie esitame oma tantsukava “Sunrise“ lühendatud variandi,“ selgitas Kaev. Lisaks esineb tantsutrupp Tielti kesklinna vabaõhulaval seitsmest tantsust koosneva 25minutilise programmiga. Belgiasse sõitsid tantsutrupi seitse põhitantsijat koos juhendaja ning paari täiskasvanud saatjaga. Reis kestab 13. juulini.

In memoriam Kaljo Ilus

Laupäeva, 28. juuni õhtul lakkas tuksumast kauaaegse ajakirjaniku Kaljo Ilusa süda. Kaljo Ilus sündis 19. septembril 1926 Viljandi linnas. 1941. aastal evakueerus pere Venemaale Volga äärsesse linna. 1944. aasta sügisel, kui Kaljo oli saanud 18aastaseks, mobiliseeriti ta Eesti Laskurkorpusesse. Kirjatähte hästi tundvast noormehest sai peagi staabikirjutaja. Pärast sõja lõppu demobiliseeriti Kaljo peagi ja ta tuli tagasi kodulinna Viljandisse. Edasi läks noormees tööle ajalehte Sakala, sealt Pärnu lehetoimetusse. 1950. a oktoobri algul, kui Eestis loodi rajoonid, asutati igas neist ka ajaleht. Kasvas vajadus kirjasõna tundvate inimeste järele ja 24aastane Ilus suunati Kilingi-Nõmmele ajalehte tegema. Saanud sealse ajalehe käima, saadeti ta edasi Tõrva rajooni ajalehte asutama. 1951. aasta novembris Kaljo Ilus abiellus ja tema abikaasa Helmi suunati 1952. a detsembris tööle Kärdla keskkooli direktoriks. Sealtpeale saigi Ilusate kodulinnaks Kärdla. Kaljo Ilus asus tööle rajoonilehe Nõukogude Hiiumaa toimetusse sekretärina ehk tänapäevases mõistes tegevtoimetajana. Pikki aastaid oli ta toimetaja asetäitja ja vahepeal likvideeritud Hiiumaa ajalehe taasasutaja 1965. a septembris. 1970. a jaanuarist kuni 1989. a oktoobrini töötas Kaljo Ilus toimetajana ning neil aastail võitis hiidlaste ajaleht lugejate hulgas suure populaarsuse nii kodusaarel kui kaugemal. Kaljo Ilusa teeneid on hinnatud mitmete autasudega, sealhulgas Eesti teenelise ajakirjaniku nimetusega. 4. juulil asetatakse Kaljo Ilusa põrm viimsele puhkepaigale Kärdla kalmistule.