Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 04.12.2012 trüki 

Elektrilepinguga võiks ka oodata

Kuigi kohe-kohe on käes viimane aeg sõlmida elektrileping, et alustada uut aastat uue elektrimüüjaga, kõlab ka hääli, kes soovitavad sellega mitte kiirustada. Korduvad teated, et elektrimüüja vahetamiseks on jäänud veel vaid loetud päevad, sunnivad paljusid tegutsema. Teeninduskonsultant Mary Enula ütles, et Eesti Energia (EE) Kärdla esinduses on paar viimast nädalat olnud lausa järjekord inimestest, kes soovivad lepingut sõlmida. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles elektrituru avanemise teemalises trükises, et tema on väiketarbija, kes kulutab 200 kilovatti kuus. Lepingut ta ei sõlmi vaid kavatseb jääda üldteenust kasutama. “Üldteenusega saan börsihinnaga elektri, millele liitub müüja mõistlik marginaal, mida riik kontrollib,” selgitas Ots. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman oletas, et üldteenuse korral kujuneb elektri hind ilmselt mõnevõrra kallimaks kui elektrilepingu sõlmimisel. Samas võib elektrihindade liikumist börsil mõnda aega jälgida ja alles siis valida elektrimüüja.

Tulumaksulaekumisega tipus

Hiiumaa on tänavuse tulumaksulaekumisega elaniku kohta Harjumaa järel teisel kohal. 1. jaanuarist kuni 1. detsembrini laekus ühe saareelaniku kohta 465 eurot, mis on paarkümmend eurot enam kui Eesti keskmine. Harju maakonnas oli vastav näitaja 544 eurot, Saaremaal 416 ja Läänemaal 407 eurot. Maakonnasiseselt oli samal perioodil tulumaksulaekumine elaniku kohta kõige kõrgem, 488 eurot, plastivallas Emmastes, järgnes mõnevõrra üllatuslikult Kõrgessaare vald 474 euroga.

Lumi kärpis teemeistrite öid

Teemeistritel on alanud pikad ja pingelised tööpäevad – novembrist aprillini, siis kui lumi maas, tõusevad nad hommikuti enne nelja. Saarel on ametis kaks teemeistrit, Hiiumaa lõunaosariikides Käina teemeister Andres Sahtel, põhjapoolsetes Kärdla teemeister Raivo Kibuspuu. Kummalgi on abiks meister, Kärdlas Arvi Juhe, Käinas Väino Tuulik. Ühe piirkonna meestel tuleb saare teede olukorda jälgida kaks nädalat järjest, siis tehakse vahetust ja valves ollakse 24 tundi järjest. Ajal, kui meie voodis teist külge keerame, on valvesolev teemeister või meister juba varahommikusel kontrollsõidul, et hinnata talvise maantee seisukorda. Teehooldusmasinate juhid on valvel ning ootavad, millal helistatakse ja kästakse tööle minna. Niisugune päev oli reedel, kui oli tänavuse talve teine tulemine. See OÜ Hiiu Teed teedemehi ei ehmatanud – hommikul kella viiest hakkasid nad tööle ja õhtul kella kümneks olid teed korras. Vaikse ja klaari laupäeva varastel hommikutundidel tegi Hiiu Lehe reporter kaasa kontrollsõidu OÜ Hiiu Teed teemeistri Raivo Kibuspuuga.

Kala-LEADER-il sügiseti kesine projektisaak

MTÜ Hiiukala jagas kalandusvaldkonna toetusi. Osa rahast jäi jagamiseks järgmisel aastal. “Sügisene taotlusvoor on olnud alati tagasihoidlikum, nii ka seekord oleks võinud laekuda rohkem projektitaotlusi,” ütles MTÜ Hiiukala tegevjuht Lia Rosenberg. Tema sõnul jäi pea igas tegevussuunas raha kasutamata. Kõige enam jäi raha üle kala töötlemise ja otseturustamise tegevussuunal. Sellesse meetmessse laekus OÜ Ristnaotsa uudne kalaköögi renoveerimise projekt: Siim Rätsep, kes on ettevõtte üks omanikke ütles, et kavatseb kalatöötlemisega tegeleda Viskoosas kunagise Hiiu Kaluri Kõrgessaare kalatehase väravahoonesse ehitatavas köögis. Kõikidele tegevussuundadele kokku laekus taotlusi summas ligi 47 000 eurot. Aasta esimese taotlusvooruga, kus jagati ligi 420 000 eurot, on vahe suur. Tuleval aastal on EL käesoleva perioodi “Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 viimane aasta. “Loodame, et võimalikult palju Euroopa Kalandusfondi rahadest saab ka Hiiumaal sihtotstarbeliselt ära kasutatud,” ütles Rosenberg.

Staarpoliitik ei kavatse veel kadakate vahele kaduda

Kahtlemata võib Eiki Nestorit (59) nimetada staarpoliitikuks, sest ta on Toompeal töötanud 20 aastat järjepanu. Valijad on teda usaldanud tegutsema kõigis kuues sõjajärgse riigikogu koosseisus. Suurem usalduskrediit on praeguste tegevpoliitikute seas vast üksnes Mart Laaril, kes kuulus juba viimasesse ülemnõukogusse. Nestor on maitsnud ka ministrileiba, toimetanud nii regionaal- kui sotsiaalministrina. Ometi elab staarpoliitik Nestor Õismäel tavalise nõukaaegse korrusmaja kolmetoalises korteris ja sõidab tööle trolli või bussiga. Tegelikult võib Nestorit pidada hiidlaseks, mitte tõu poolest, vaid seetõttu, et tema tulumaks – ja seda pole vähe – läheb Emmaste vallale. “Olen uhke isehakanud hiidlane. Naise vanaisa juured on sealt ja kuskil nelikümmend aastat tagasi ostsime kolhoosi käest Viiri külla suvekodu. Nüüd ma putitangi seda vana maja paremaks,” selgitab Nestor, kes käib ka Hiiumaa vahet bussiga. “Kui meil hästi läheb ja suudame midagi teha ja kui mind ikka tarvis on, siis kindlasti. Ma ei kavatse veel kadakate vahele kaduda,” sõnab Nestor ja luba b kandideerida ka järgmistel riigikogu valimistel.

“Lumekuninganna” tuleb tantsuetendusena

Tiina Tantsustuudio toob advendiajaks lavale muinasloo “Lumekuninganna”, mida jutustatakse tantsukeeles. Tiina Kaev, kes nii lavastaja- koreograaf, kostüümikunstnik ja ka tekstide autor, peab tükki esimeseks täismahus tantsuetenduseks, mis TT-stuudio lavale toonud.

Dagmar Rüütli ootab küsimusi

Täna kella 11-st vastab Kärdla kultuurikeskuse kinosaalis küsimustele sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütli. Hiiumaa pensionärid, kelle algatusel kohtumine aset leiab, on talle juba palju küsimusi vastamiseks saatnud. Näiteks huvitab neid, miks on toimeainepõhised ravimid poole või isegi rohkem odavamad originaalidest, kas need on siis sellepärast halvemad, miks arstid kirjutavad mõnel juhul retseptile “Mitte asendada” jms. Kel huvi, võib kokkusaamisel ise osaleda ja saada vastused ka enda küsimustele.

Kuidas ennast õpetajana paremini tunda?

Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS eripedagoog-loovterapeut Svetlana Reinmets jagab Hiiu Lehe lugejaga mõtteid Thomas Gordoni raamatust “Õpetajate kool”. “Õpetajana tunnen, kuidas vajan vahel nõuannet, juhist, kuidas edasi minna klassiga, õpilasega, lapsevanemaga, kolleegidega. Tihti toetume me õpetajatena oma loomulikule vaistule selles osas, mis on õige ja mis vale. See on hea, kuid paljude olukordade lahendamiseks oleks vaja “targema” nõuannet, sest õpetaja vaist võib ka alt vedada.