Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 06.11.2012 trüki 

Tuuru asutajaõigused jälle maavanema käes

Oktoobri algusest andis regionaalminister Siim Kiisler SA Tuuru asutajaõigused tagasi Hiiu maavanemale Riho Rahuojale. Tuuru asutas 1997. aastal Hiiu maavalitsus. Seadustemuudatustest tulenevalt oli riigi sihtasutuste asutajaõiguste teostajaks 2. märtsist 2010 siseministeerium. Kui SA Hiiumaa Haigla asutusõiguse andis Kiisler peagi eelmisele maavanemale Hannes Maaselile tagasi, siis Tuuru asutajaõigused sai tagasi alles uus maavanem Riho Rahuoja. Oktoobri lõpus määras ta Tuuru nõukogu uue koosseisu, mis viie liikme võrra väiksem kui varem.

Laevakompanii kasutas noore hiidlase puhul JOKK-skeemi

Riik võib küll kaitsta ajateenistuses olija õigust töökohale, kuid tööandja Saaremaa Laevakompanii (SLK), suutis seadusesättest mööda minna nii, et tulemuseks on JOKK. SLK lõpetas töölepingu ajateenistuses oleva Hiiumaa noormehe Matiga (nimi muudetud), kuid jäi õigeks nii töövaidluskomisjonis kui kohtus. Ja ometi on töölepinguseaduses kirjas, et tööandja ei või töölepingut üles öelda ajal, kui töötaja on ajateenistuses; selleks ajaks tööleping peatatakse. Septembris helistas SLK personalijuht Eva Viires ja Matile käskis noormehel kirjutada töölt vabastamise avalduse ning ühtlasi lisada avaldusele koht, kuhu saata tööraamat. Noormees, kes oma esimest tööandjat täielikult usaldas, tegi kõik nagu kästud, kirjutas 11. septembril avalduse, milles palus end “vabastada töölt alates 24.09.2009. a seoses kaitseväeteenistusse kutsumisega”, lisas nagu kästud lause “Tööraamat palun saata” ja märkis oma koduse aadressi. Koos avaldusega saatis ta personalijuhile ka kaitseresursside ameti tõendi ajateenistusse võtmise kohta. Mati ei aimanud hetkekski, et personalijuhi käsku täites annab ta tööandjale argumendi, mille alusel laevakompaniid hilisemas töövaidluses esindanud jurist Jüri Reede väidab, et “ta ise on töölepingu üles öelnud. Tema soovi tööleping lõpetada kinnitab avaldus tööraamatu tagastamissooviga”.

Kärdla kordoni juhiks kolmeks kuuks

Kolmeks kuuks, 1. novembrist kuni 31. jaanuarini 2013 on Kärdla kordoni juhiks määratud politseikapten Argo Tali (35). Tali on pärit Ida-Virumaalt, olnud 12 aastat teenistuses piirivalves, neli aastat erasektoris ühes Eesti ekspordiettevõttes ja viimased poolteist aastat taas jõustruktuurides. Tema ametiajal toimub arutelu selle üle kas Kärdla ja Haapsalu kordon liita või mitte. Tali ütles, et kui ta vahepeal poleks töötanud erasektoris suhtuks ta politsei ja piirivalve liitmisse negatiivsemalt. “Kindlasti on ka miinuseid, seda ei maksa üldse salata. Aga erasektoris töötanuna tundub, et ühendamisel on ka positiivsed küljed ja see pole nii lootusetu, kui mõnikord näidatakse,” leidis kordoni uus juht.

Hiiu ettevõtted kõige tootlikumad

Äripäev sai maakondade edukamaid ettevõtteid rentaabluse järgi reastades tulemuseks, et mulluse aasta kõige tootlikumad firmad on Hiiumaal. 118protsendilise rentaablusega hiilgab esikohal Sulev ja Hanneli Matto Mardi OÜ, mis tegeleb piimakarja kasvatamisega. Teisel kohal on samale perekonnale kuuluv Hiiumaa Agro OÜ, mille rentaabluseks arvutati 85 protsenti. Sulev Matto selgitas, et tulemust mõjutab see, et ettevõtte põhikari on aastaaruannetes arvele võetud turuhinnaga ning praegu on ühe tiine põhikarja lüpsilehma hind kõrge. Ka pullmullikatest saab head hinda kui need õnnestub Eestist välja müüa. Kui 2009. aastal vähendas Matto oma piimakarja enam kui poole võrra, 118lt 50ni, siis nüüd on Hiiumaa Agro karjas lüpsilehmi rohkem kui kunagi varem, 140.

Maxima ehitus lükkub

Toidukaupade kett Maxima on Hiiumaale laienemise plaani ootele pannud, kuid säilitab Kärdlas asuva krundi tuleviku tarbeks. Maxima Eesti OÜ avalike suhete juht Erkki Erilaid ütles, et ettevõte lükkab edasi laienemisplaanid Hiiumaale kuni stabiilsemate aegade saabumiseni. Varem on Maxima teatanud, et tahab Kärdlas Käina maantee alguses asuvale krundile poe püsti panna 2012. aastal.

Luba küttida kolm hunti ja kolm ilvest

Neljapäeval algas Eestis hundijaht. Hiiumaa esialgne küttimislimiit on kolm hunti. Kui maa kattub lumega ja jälgede järgi õnnestub saarel elavate huntide arvu täpsustada, võib keskkonnaamet küttimislube ka juurde anda. Suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm on teinud ettepaneku, et Hiiumaale jääks jahihooaja lõpuks mitte rohkem kui kolm hunti, Saaremaale vaid kaks.

Stripiklubi reklaam ebaseaduslik?

Tarbijakaitseamet algatas järelevalvemenetluse parvlaeval Regula rippuva striptiisiklubi reklaami kohta, milles on kujutatud lamavas asendis alasti naist, kelle rinnad ja häbe kaetud lilledega. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski tõi võrdlusena kevadel tänavatele ilmunud ajakirja Kroonika välireklaamid, kus alasti naise keha strateegiline piirkond oli kaetud kellu, kassi ja joogipokaaliga. Kroonika välireklaami suhtes võttis ameti juures tegutsev reklaami nõukoda seisukoha, et need sisaldasid seksuaalse alatooniga kujundit ja sobimatut alastust ning sellised võtted on reklaamiseaduse kohaselt keelatud.

Tambet Kikas laulis end OPERAtsioonil superstaariks

Rahvusooper Estonia korraldatud konkursil “Estonia otsib superstaare” pääses 12 parima hulka ka Hiiumaa noormees Tambet Kikas, kes jagas Hiiu Lehega oma muljeid konkursist. Koos muusikaõpetaja Kristiina Harjakuga valiti konkursil esitamiseks kaks laulu: “Ballaad” ja “Mõni mägi”, mõlema autoriks vanameister Tõnis Mägi. Kikas rääkis, et pärast finaaliesitust oli pinge päris üleval. “Þürii lubas otsusega kahekümne minuti pärast tagasi tulla, kuid ilmus meie ette alles tunni pärast. Kui nad edasipääsejaid nimepidi kutsuma hakkasid, lootsin enda nime kuulda küll. Seda ei tulnud ega tulnud, kuid kui see lõpuks kõlas, viimasena, aga siiski kõlas, olin tõeliselt õnnelik,” tunnistas noormees. 12 parimat saavad tänavusel ja tulevasel hooajal tasuta osaleda Estonia teatri koolitusprogrammis OPERAtsioon VOX.

Hiiu laevaehitajad joovad liiku harvem kui muhulased

Halulaeva ehituse eestvedaja Ain Tähiste ütles, et laevaehituse juures juuakse liiku üsna tihti, siis, kui mingi töölõik valmis saab. Muhulased pidavat selles osas usinamad olema, hiidlased aga närvad. Hiiu halulaeva ehitusel on seni liiku joodud vaid kahel korral: siis kui laeva emapuu 2010. aasta veebruaris sai maha võetud ja teine kord mullu jaanuaris, kui Suuresadama ellingus sarikapidu peeti. Laupäeval, kui peremees laeva sõrestiku ehk luukere valmimise puhul “välja tegi”, oli kolmas kord. Tavakohaselt pakuti siis spetsiaalset “Meremeeste napsu”. Tähiste kinnitust mööda pidavat peod nüüd kiiremini tulema. Järgmine töö, mis ees seisab, on plangutamine ja see töö loodetakse tehtud saada pärast kevadist lumesulamist.

Pühalepa võidutses Maakilval

Omavalitsustevahelise mälumängusarja Maakilb esimese etapi võitis Pühalepa valla esindus, püstitades ühtlasi isikliku punktirekordi. Poolesaja võistkonna seas, kes laupäeval ajusid ragistasid, osutus edukaimaks Pühalepa I võistkond, kes kogus 77 punkti 100-st võimalikust. Ühtlasi püstitas tiim koosseisus Ester Liit, Hergo Tasuja, Jaanus ja Martti-Kristjan Rohusaar isikliku rekordi. Hooajal 2010/11 koguti teises voorus täpselt punkt vähem. Eesti rekord kuulub võistkonnale Saue Tammetargad, kes on küündinud lausa 88 punktini.

Kohanimepäev ehk Pauk tuli Püssist ja pea sai “peeks”

Kohanimenõukogu X kohanimepäeva Hiiumaa muuseumis avas nõukogu esimees Väino Tõemets ja lõpetasid pika päeva ettekandeid kuulanud huviliste küsimused. Koosviibijaid tervitanud Hiiu maavanem Riho Rahuoja meenutas (koha) nimedega seoses lõbusaid lugusid, millest üks rääkis Paugu-nimelisest mehest, kellelt uude elukohta asudes uuriti, kust too tuli, millele viimane vastas, et loomulikult Püssist... Küsimuste voorus avaldasid hiidlased oma muret seoses pää-lõpuliste kohanimedega, millest nüüdseks pe-lõpulised saanud. Nimedeuurija Marja Kallasmaa mäletas, et selle muudatuse juures oli suuri vaidlusi – eriti keeruliseks tegi asja veel see, et kohati leidus siin ka päe-lõpulisi kohanimesid, mida peeti keeleliselt eriti halvaks. Lõpuks otsustati, et põhjarannikule jäävad “pää-d” ja saartele “pe-d”.