Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 16.10.2012 trüki 

Päästeauto peaks Kõpus seisma aasta läbi

Seda, et päästeauto olemasolu Kõpus on vajalik, kinnitas laupäevane tulekahju poolsaare läänetipus asuvas Hirmuste külas, kus eaka abielupaari garaažist jäid alles vaid söed. Laupäeva õhtul kell 18.43 anti häirekeskusele teada, et Kõrgessaare vallas Hirmuste külas põleb garaaž, kus on sees sõiduautod. Päästjate saabudes põles 5x8 meetri suurune garaaž lahtise leegiga, katus oli sisse vajunud ja hoones olnud atsetüleeniballoonide plahvatamise tagajärjel ka kaks seina purunenud. Tule levikut kõrvalhoonetele õnnestus takistada. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud, kuid tulle jäi pere lemmikloom, koer. Tulekahju tekkepõhjuse selgitab välja menetlus. Kõpus elav Kõrgessaare komando vabatahtlik päästja Mihkel Malk, kes sel päeval valves oli, ütles, et kohalejõudmiseks kulus sõitmahakkamisest 10–15 minutit. Natuke võttis aega ka meeste kokkusaamine. Päästma mindi neljakesi: lisaks valvesolnule Kait Holtsmann, Martin Niidas ja Miko Malk. Holtsmann ja Malk rääkisid, et selleks ajaks kui kaugemal asuvad päästjad kohale jõudsid, oli neil tuli juba maha surutud. Sama kinnitas tunnustavalt Hiiumaa päästeosakonna juhataja Hannes Aasma. “Hea, et see auto siin valves on, ja kahju, et see talveks ära viiakse,” ütles tulekahjukoha naabruses elav Kõrgessaare vallavolikogu liige Siim Rätsep. Tema hinnangul peaks riik aitama Kõrgessaare vallal ehitada Kõppu hoone, kus päästeautot saaks hoiustada ka talvel. Sama meelt, et päästeautot on Kõppu vaja, on ka Hannes Aasma: “Kogu aeg on räägitud, et see päästeauto peakski Kõpus asuma, see tulekahju on kindel tunnusmärk, et autot on kohapeale vaja.”

Hiidlaste rõõmuallikast saanud tüliõun

Arstide streigi ajal on kriitikaobjektiks saanud Hiiumaa haigla vastostetud tomograaf. Kompuutertomograafist, mille heaks tuhanded inimesed annetasid ETV heategevussaates Jõulutunnel ning mille heaks rahakogumise hiidlased algatasid eelkõige lootuses, et saare insuldihaiged saaksid kaasaegseid uuringuid ja ravi, on viimasel ajal saanud kriitikaobjekt. Põhjuseks, et jätkuva tervishoiutöötajate streigi ajal on rahanappuse põhjusena päevakorda tõusnud haiglate “võidurelvastumine”. Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik rõhutas, et kompuutertomograafi ostmine ei olnud haigla idee. Heategevuskampaania algatas ja viis läbi Hiidlaste Koostöökogu. “Tõsi küll, meie ei olnud vastu seadme muretsemisele, kui meile seda “tasuta” pakuti,” selgitas Aavik.

Kompuutertomograaf alustas tööd õppepäeval

Teisipäeval oli Hiiumaa haiglas kompuutertomograafi õppepäev, mille käigus Ida-Tallinna keskhaigla spetsialistid: radioloogiakeskuse juhataja Tõnis Loigom ja radioloogiatehnik Riina Korsen õpetasid meie haigla radioloogiatehnikutele, Sirje Põdrale ja Anne Jaaksonile, kuidas seadmega töötada. Õppepäeval oli kohal kümmekond Hiiumaa patsienti, keda masinaga valgustati-uuriti. Esmalt saadeti valminud pildid Tallinna eriarstidele. Hiljem saavad patsiendid uuringu tulemused teada oma raviarstilt. “Alguses võib sellega töötamine raskena tunduda, ent kompuutertomograaf iseenesest keeruline masin ei ole,” sõnas Tõnis Loigom.

Ministeerium suurendab loomaomaniku vastutust suurkiskja ründe korral

Suurkiskjate tegevuskavaga tahab ministeerium panna maaomanikud oma kariloomi kaitsma. Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hundi, ilvese ja pruunkaru) kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2012–2021. Kava näeb ette loomapidajate motiveerimist loomade poolt tekitatud kahjustuste ennetamisel. Loomapidajate aktiivsusest peaks sõltuma ka riigipoolne hüvitis. Tegevuskavas loetakse suurkiskjate kahjustuste ennetamisel efektiivseteks abinõudeks näiteks piirdeaia tehnilisi näitajaid või karjavalvekoeri. Samuti on kavas täpsemalt kirjas, millistel tingimustel riik nende abinõude soetamist toetab. Juhul kui sama loomapidaja karjale tekitatakse korduvaid kahjustusi, vähenevad ka riigipoolsed toetused, sest loomaomanik pole kahjustuste ärahoidmiseks midagi ette võtnud.

Evelin Ilves tunnustab Roberta Mikku

Neljapäeval on Käina kooliperel külas Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves, kes tuleb tunnustama tublit noorujujat Roberta Mikku. Presidendi kantseleist selgitati, et viimastel aastatel on Evelin Ilves käinud noore sportlase preemiaga saajaid tunnustamas nende koolides. Iga kord on temaga kaasas olnud ka mõni tippsportlane. Kuna Käina kooli lapsed tahtsid väga kohtuda Heiki Nabiga, andis olümpiavõitja nõusoleku kohtumisel osaleda. Treening- ja võistluskulude katteks mõeldud noore sportlase preemia antakse kuni 21aastasele väga heade õpitulemustega õppivale noorele. Preemia suurus on kuni 3200 eurot.

Alustab uus rubriik

Ida-Tallinna keskhaigla neuroloog Toomas Toomsoo, kes võtab vastu ka Hiiumaa haiglas, pakkus, et võiksime Hiiu Lehes avada rubriigi “Arst vastab”, milles küsimusi võiksid esitada lehelugejad ja vastuste otsimise võtaks ta enda hooleks. Niisiis ootame lugejatelt tervisevaldkonnaga seotud küsimusi. Esimene küsimus on: “Puukborrelioosi avastamiseks on vaja teha vereanalüüs. Räägitakse kahest analüüsist, üks neist on odav ja teine kallis. Viimast perearstid väga meelsasti teha ei tahtvat. Mida kumbki näitab?” Sellele küsimusele vastab doktor Toomsoo juba täna.

Koolijuht Ivo Eesmaa riigikooli rajamisest Kärdlasse

Riik ahvatleb Kärdla linna riigigümnaasiumi kasuks otsustama, planeerides üle Eesti vastavate ümberkorralduste läbiviimiseks raha kuni 6 miljonit eurot. Küsimusele, mida ta arvab riigigümnaasiumi rajamisest Kärdlasse, vastab Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.

Terveks ja tugevaks vibu ja noolega...või miks mitte tennisega

Eelmisel nädalavahetusel said Kärdla terviseprojektis osalejad linnastaadionil tuttavaks vähetuntud spordiala – maastikuvibulaskmisega. Tervisetundi viis läbi Eesti vibulaskjate paremikku kuuluv Rita-Anette Kohava, kes kinnitas, et vibulaskmist võib harrastada ka kui tervisesporti. Vibukoolitus oli üks paljudes terviseprojekti tervistundidest-teematubadest, mis linnaelanikele huvi pakkunud. Nii näiteks avaldasid “Tennise ABC” õhtul osalenutest nii mõnedki soovi edaspidigi tennist mängida. Septembrikuu teisipäeva- ja neljapäevaõhtuti – tavaliselt üsna õhtupimedani välja ja mõnikord ka hoolimata vihmasabinatest – käis teadmisi ammutamas ja mängukogemusi omandamas ühtekokku 16 huvilist. Projekti “Vaimse ja füüsilise tervise edendamine Kärdla tööealise elanikkonna hulgas” kirjutas HUPSi juhataja Margit Kagadze, seda rahastas Euroopa sotsiaalfond. Projekti käigus on aasta jooksul Kärdlas läbi viidud 15 tervisetundi. Veel on tulemas kolm tervisetundi ja viis loenguvormis teematuba.

Huvitavad kohtumised Kärdla raamatukogus

Laupäeval algavad ja 30. oktoobrini kestvad raamatukogupäevad tõotavad oktoobri lõppu tuua veidike elevust. Esmaspäeval, 22. oktoobril teenindavad Kärdla linnaraamatukogu lugejaid laenutusleti taga kolm tuntud Hiiumaa meest: kirjanik Tõnu Õnnepalu, päästeameti Lääne päästekeskuse vanemspetsialist Kaljo Pihlamets ja SA Tuuru juhataja Kristjan Arunurm. Teisipäeval, 23. oktoobril kohtuvad lugejatega kirjanik Mehis Heinsaar ning kunstnik ja illustraator Valdek Alber.

Sada korraga laval ehk “Kui mina alles noor veel olin”

Niisugust nime kannab tasuta kontsert, mille annavad hiidlastele Haapsalust külla tulnud lauljad, tantsijad, pärimusmuusikud, ühtekokku esinejaid 100 ringis. Pühapäeval, 21. oktoobril kell 17 Käina huvi- ja kultuurikeskuses algaval kontserdil esinevad lauljad Haapsalu tütarlastekoorist Canzone ja Haapsalu kammerkoorist. Tantsupõrandal võtavad koha sisse noored rahvatantsijad Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi noorterühmast Läki Tantsule, pillilugudega esinevad noored pärimusmuusikud Viive Marleeni juhendamisel. Dirigentide ja juhendajate Ulrika Graubergi ja Karin Lükk-Raudsepa kinnitusel on kõik kontserdil pakutav oma, st eestikeelne ja eestimeelne.