Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 21.09.2012 trüki 

Maavanemate seisukoht erineb

Ühine on nii Hiiu kui Saare maavanema seisukoht, et parvlaevapileti planeeritav hinnatõus on liiga suur, kuid leidub ka erisusi. Hiiu maavanem Riho Rahuoja saatis oma seisukoha siseministeeriumile esmaspäeva õhtul. Kirjas seisis, et maavanem ei pea sellist hinnatõusu põhjendatuks ega Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele vastuvõetavaks. “Jätsin määruse eelnõu kooskõlastamata ja tegin ettepaneku kaasata uue hinnakirja väljatöötamisse ka Hiiu ja Saare maavalitsus,” selgitas maavanem. Saare maavalitsuse seisukoht on, et maksimaalne piletihinnatõus peaks piirduma 16 protsendiga, mis tagaks n-ö puuduoleva ligi 900 000 eurose laekumise.

Metsa eksinu tänab kõiki otsijaid

Eile käis Hiiu Lehe toimetuses Pavel, kes tänab lehe kaudu kõiki, kes teda seenemetsast üles otsida aitasid, eriti aga Igor Linkovi. Reedel tuli Kärdla kordonile info, et 79aastane Kärdla elanik Pavel on Kõrgessaare valla Kanapeeksi külas metsa eksinud. Pavel rääkis, et läks koos sõbraga metsa seenele tuttavasse paika, kus ennegi korduvalt käidud. Nagu kiuste oli tema enda mobiili aku tühjaks saanud ja ta jättis selle koju laadima lohutades end sellega, et sõbral on mobiil kaasas. Metsas aga juhtus nii, et sõbrad kaotasid üksteist silmist ning ühtäkki oli kuskile kadunud ka Käina kõrgepingeliin, mille järgi Pavel metsas enda asukohta määrama harjunud. Tagatipuks läks päike pilve taha ning enam polnud ka abi teadmisest, et maanteele minnes peaks päike vasakut kätt jääma. Sellest, kuidas Pavel öö metsas veetis ja koju jõudis, pikemalt Hiiu Lehe paberväljaandes.

Jalgpallitrenni alustas 30 poissi, ka tüdrukud võiks jalgpalli proovida

Esmaspäeval kogunes Kärdla staadionile 1.–3. klasside alustavate noorte jalgpallurite treeningule tervelt 27 noort jalgpallisõpra. Lisaks kaks aastat varem trenne alustanud 15 poisile lisandus nüüd veel tosinkond jalgpallihuvilist poissi. MTÜ Hiiumaa Jalgpall juhatuse liige Kaupo Valting ütles, et veel paar lapsevanemat helistas ja teatas, et ka nende laps tahab treeningutel käima hakata, kuid mingil põhjusel just sel päeval tulla ei saa. Noori jalgpallihuvilisi kutsus Jan Važinski trennidesse tänavu suvel asutatud mittetulundusühing Hiiumaa Jalgpall, mis seadnud eesmärgiks saare jalgpallielu edendamise. Ühingu projektijuht Kristi Linkov rääkis, et kuigi seekord tulid trenni ainult poisid, on neil soov avada jalgpallihuvilistele tüdrukutele eraldi grupp. “Nägime B7 mängudel, kuhu süsteemne treening tüdrukute puhul võib välja viia, see oli väga äge! Nii et hakkame ka varsti Hiiumaalt selliseid tüdrukuid otsima!” ütles Linkov. Jalgpallitreener Kaupo Valting rääkis, et nii väikeseid tüdrukuid jalgpall veel ehk ei huvita, kuid näiteks Saaremaal on jalgpallitrenni kutsutud 13–14aastaseid tüdrukuid.

Riik ajab töötut tööle

Kui maksad korralikult töötuskindlustusmaksu ja kujutad ette, et töötuks jäädes võid jääda koju kotile magama, siis eksid – riik teeb kõik selleks, et töötust taas korralik tööinimene saaks. Hiiu Lehe poole pöördus Käina valla elanik Indrek Krimm, kes oli väga häiritud, et töötuid justkui sunnitakse töötukassa ja valla koostöös korraldatud tööharjutusel osalema. Ta pani pahaks, et kõike seda mida neile seekord pakuti on needsamad töötud eelmistelgi tööharjutustel korduvalt kaasa teinud. Uus oli tema jaoks, et kuigi osavõtt tööharjutusest on justkui vabatahtlik, olla töötukassal õigus tööotsimiskavas ettenähtud tegevustest ja neis osalemisest keeldujad lihtsalt välja visata ehk arvelt kustutada. Teda üllatas ka see, et Käina vallavolikogu määruse alusel võib aga tööharjutusest keeldujad isegi toimetulekutoetusest ilma jätta. Selgitusi jagavad töötukassa teenusejuht Anu Tamm ning Käina valla sotsiaal- ja haridusnõunik Kairi Hiis.

Kõrgessaare alevik ehk Viskoosa saab vee ringtoite

Kõrgessaare vallas käivad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd enam kui miljonieuroses mahus, muuhulgas paraneb Viskoosa kortermajade vee kvaliteet. “Ringtoite puhul ei jää vesi vähese tarbimise tõttu süsteemi seisma ja kui tarbimine kasvab, on võimalik kahe pumpla kaudu toita kogu süsteemi – vee kvaliteet on igal juhul tagatud,” selgitas vallavanema Jaanus Valk ringtoite plusse.

Kalatööstust ei taha keegi?

Täitur Igor Prigoda müüb juba 16. korda enampakkumisel Berkam OÜle kuuluvat Kala-Antti kinnistut, millel asub Hiiumaa viimane kalatööstus. Pankrotistunud ettevõtte varad läksid esimest korda müüki mullu juulis. Selle aja jooksul on Pühalepa valla Suuresadama külas asuva kinnistu ning väikese täiskomplektse kalatööstuse hind langenud 255 000 eurolt 45 000 euroni. Enampakkumine toimub kolmapäeval, 26. septembril kell 11 kohtutäituri büroos aadressil Heltermaa mnt 6, Kärdla.

Metsamees Toomas Ehrpaisi mälestuspingi tegi Ivo Mänd

Piret Linnamägi kirjutab, kuidas tema mõte rajada mälestuspink nimekale metsamehele teoks sai ja kuidas see avati: “Kui Vahur Kersna ja ta võttemeeskond augustikuu kaheksandal päeval iidsesse linnusesse jõudsid ning pink saate tarbeks avatud sai, ei varjanud telemees oma üllatust: “Vot see juba on midagi, pinkide pink… midagi nii massiivset ja vägevat ma veel näinud pole. Ja see paik pingi jaoks on super!” Ja siis sai saate tarbeks pingil lugusid räägitud. Kes rääkis, seda saab näha juba laupäeva, 22. septembri õhtul ETV saates “Iga pink räägib loo”.”

Puudega noormees: toetajate abiga saan hakkama

Raske autoavarii läbi teinud 18aastane Hiiumaa noormees tunnistab, et liikumispuudega inimesel pole Hiiumaal kerge, kuid kui on toetajaid, saab hakkama. Jannoga (nimi muudetud) juhtus neli aastat tagasi ränk autoavarii. Vigastusi oli palju, sealhulgas ka lahtine reieluumurd ning ta saadeti nädalaks Tallinna haiglasse. Paranemisprotsess on nüüd nii kaugele, et peagi loodab noormees hakata taas omal jõul kõndima. Noormees tõdeb oma kogemustele tuginedes, et Hiiumaal on liikumispuudega inimesel raske liikuda, eriti veel kui ta elab mõnes saare kaugemas servas. Sellest, kuidas ta pere ja riigi toel need neli aastat on hakkama saanud, Janno räägibki. Sellest, et võrreldes arenenud riikidega on Eestil puuetega inimeste abistamisel veel pikk tee minna, räägib Käina perearst Marje Vann.

Kivipüramiidi mitu lugu

Tallinna ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu vestis Põhilise leppe kivide juures hulga legende kivipüramiidi saamisloost, külaselts Sakas paigaldas kivide juurde infotahvli. Pühalepa vallas samanimelise kiriku lähistel asuva kivikuhila vanuseks hinnatakse mõnedel andmetel esimese aastatuhande lõppu enne meie aega. Kõivupuu ütles, et on teadmata, kes, miks ja kuidas nõnda palju suuri kivimürakaid kokku on toonud ning küllap seetõttu tundub paik inimeste jaoks salapärane, aukartustäratav ja suursugune. Oma arvamuse selle kummalise koha saamisloost ütleb välja ka Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.

Villem Tamme kalender

Valter Voole leidis vanakraami seast raamatukese, mille esikaanel kiri: Eesti-ma rahwa Kalender ehk Tähtramat 1879. aasta peale, pärrast meie Issanda Jesusse Kristusse sündimist. Kalender on Revelis tsensuurilt venekeelse ilmumisloa saanud ja trükitud Tallinnas 1878. aastal J. H. Gresseli kirjadega. Praeguseks 133 aastat vana kalendri kaanele on oma nime kirjutanud keegi Willem Tamm. Loo autor küsib, kas tegu võiks olla kuulsa Kassari Ilusa Villemiga, kelle järgi Johann Köler Kaarli kiriku altarimaali tegi ning püüab leida vastust.

Uue tomograafi uudistajaid jätkus

Kolmapäeval-neljapäeval kutsus Hiiumaa haigla kollektiiv huvilisi uudistama uut kompuutertomograafi. Röntgenikabineti kõrvale ehitatud spetsiaalses ruumis asub aparaat, mis muudab mitmete haiguste diagnoosimise lihtsamaks. “Seal näitab kõik ära, südametunnistuse pidi ka peale võtma,” muigas kolmapäeval tomograafi vaatama tulnud Leonoora Kaivapalu, kes oli käigu haiglasse ette võtnud koos paarikümne teise Kärdla pensionäriga. Üks külastajatest, Urve Rannik oletas, et tema tuttava abikaasat oleks see aparaat ja kiire diagnoosimine võinud aidata: “Minu sõbranna mehel oli insult, algul läks veel ise autosse, järgmisel päeval viidi Tallinna, aga enam ei suudetud päästa.”

Hiiu Lehe Nädalalõpp
Saaremaa parim kunstnik avas Kärdlas näituse
Kolmapäeval, 12. septembril avati Kärdla kultuurikeskuse galeriis Külliki Järvila graafikanäitus “Kroonitud pead“. Avamispeol sõnas kunstnik Ott Lambing, et tal on siiras heameel selle üle, et Saaremaa parim kunstnik on saanud valmis vaimustava graafi kanäituse ja toonud selle Hiiumaa huvilistele näha. Erilist tähelepanu köidavad kolm teost, millest igaühel kujutatud krooni kandev loom: orav, ilves ja ninasarvik ja keda Järvila seostab tegelasi Eesti poliitikutega. Näitust saab Kärdla kultuurikeskuses (Rookopli 18) külastada 12. oktoobrini.