Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 11.09.2012 trüki 

Evelin Ilves tutvub Lauka kooliga

Täna lõuna paiku on Hiiumaal vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves, kes tutvub Kõrgessaare valla Lauka kooli õpilaste ja õpetajate ning kooli sööklaga. Eile ja täna on Hiiumaal õppereisil Hiidlaste koostöökogu rahvusvahelise koostööprojekti “Sirguvad söögisellid” koostööpartnerid Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Projektijuht Ly Kaups rääkis, et hiidlased esitlevad neile Hiiumaal ellu viidud LEADER projekt. Ühtlasi viivad nad külalised projektis osalenud Lauka koolisööklasse, kus loodetakse kohtuda ka Evelin Ilvesega.

Kõrge tunnustus Helle-Mare Kõmmusele

Rahvatantsumaailma väärikaima autasu, Ullo Toomi stipendiumi saab tänavu Hiiumaa rahvatantsuõpetaja, maakonna rahvakultuurispetsialist ja üle-eestiliste rahvatantsupidude üks korraldajaid Helle-Mare Kõmmus. Tunnustuse annavad üle Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus ning Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts reedel Tallinna Raekojas.

Naabrite juurde spaasse ei saa

Sõru-Triigi parvlaeva Kõrgelaid nn talvine sõiduplaan jäi hõredaks juba augustist. Liini sõiduplaan on juba aastaid olnud sama ja reiside arvu pole suurendatud, kuigi reisijate ja üleveetavate sõidukite arv selgi liinil pidevalt kasvab. Talv algab Sõru-Triigi liinil juba augustist ja siis teeb praam kaks reisi vaid neljal päeval nädalas. “Igal juhul ei saa sellise pooliku graafikuga arendada turismi ega koostööd kahe saare vahel,” ütles MTÜ Hiiumaa turismiliit juhatuse liige Ly Kaups. Ta rääkis, et tihti korraldatakse vastastikuseid õppereise ja ohh, mis trikitamine, et sõit siis praamiaegadega klapiks. Nii näiteks tahaks hiidlaste koostöökogu septembri lõpus saarlasi Hiiumaa omatoidu sügislaadale kutsuda, aga neil kuluks selleks reisiks kolm pikka päeva ja kaks ööbimist. Tööinimesel või talupidajal pole aega ühe laada pärast nii pikaks ajaks kodust ära tulla. Ka teevad ööbimised sõidu kulukaks. Ka hiidlastel, kes talvisel ajal, kui turiste ja tööd vähem, sooviksid kasutada Saaremaa spaade teenuseid, pole võimalik nädalavahetuseks naabersaarele sõita. Viimane laev väljub reedel Sõru sadamast kell 14, aga tööpäev lõppeb tavaliselt hiljem. Mandri kaudu spaasse sõita on aga liiga kulukas ja aeganõudev.

Lapsed mahuvad kooli ära, õpetajaid hakkab üle jääma

Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ütles, et kuna õpilasi ja klasse jääb koolides vähemaks, on juba probleeme õpetajatele töökoormuse leidmisega. Kui kümme aastat tagasi õppis Kärdla koolis 820 last ja polnud haruldane ka neli paralleelklassi, siis mullu alustas Kärdlas vaid üks klassitäis esimese klassi õpilasi. Praegu on kooli nimekirjas 427 õpilast, lisaks kaugõppes veel 26, see teeb kokku 22 klassikomplekti. Käina gümnaasiumis oli kümmekond aastat tagasi 21 klassikomplekti, praegu vaid 13. See tähendab, et ka õpetajatel on töökoormust vähem, tundide arvust sõltub aga õpetaja palk. Kahe kooli, Käina ja Kärdla gümnaasiumiosa liitmine on olnud kõne all, kuid praeguseks on protsess soikunud, sest kõrgemalt poolt enam otsest sundust pole – ministeerium on jätnud selle küsimuse omavalitsuse lahendada. Nüüd on Eesmaal kavas septembrikuu jooksul käia kõikides saare koolides ja vestelda põhikoolilõpetajatega. “Nende käest pole küsitud, kus ja kuidas nad tahavad edasi õppida, aga neil on ka oma nägemus,” ütles Eesmaa.

Naised päästsid vana koolimaja

Laupäeval pühitses Hiiumaa preester Aabraham kolme tubli naise eestvedamisel hävingust päästetud õigeusu koolimaja, kus nüüd on kohaliku rahva kooskäimiskoht. Hoone avamispidu sai teoks peaaegu täpselt Kuriste haridusseltsi 15. aastapäeval. “Meie piirkonnas ei toimunud midagi ja Kuriste vana koolimaja oli räämas,” meenutas Kuriste haridusseltsi juhatuse liige Hille Kõrva. Nii tulidki ümbruskonna kuue küla elanikud kokku, et asutada külaselts ja maja oma piirkonna inimeste jaoks korda teha. Seltsi põhilisteks eestvedajateks oli kolm kohalikku naist: Hille Kõrva, Ester Teppart ja Leida Kraavik. “Ehitusasjade ja projektide kirjutamine oli põhiliselt minu peal,” selgitas Kõrva, kes pani isegi oma maja tagatiseks, et saada pangalt ehitamiseks vajalikku laenuraha. Kannab ju PRIA toetusraha üle alles siis, kui töö tehtud, aga ehitajale tuli enne maksta.

Vana tamm sai uue nime

Sel suvel nimetas riigimetsa majandamise keskus Kärdlas Tuuru maja juures kasvava looduskaitsealuse puu Tuuru tammeks. Selgus, et 1968. aastast kaitse all olnud puu oli seni registris hariliku tamme nime all ning selle kohakirjelduseks Kärdla, Vabrikuväljak 1, maja ees. “Põhjusel, et seda maja kutsutakse Tuuru majaks, otsustatigi puu nimetada Tuuru tammeks,” selgitas RMK Hiiumaa looduskaitseosakonna kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv. Enne tammele nime panemist konsulteerisid RMK töötajad ka keskkonnaametiga. Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo andmetel istutati kõnealune tammepuu oletatavasti 19. sajandil parunite Ungern-Sternbergide algatusel. Kärdlasse kalevivabriku asutanud parunid tegelesid süstemaatiliselt linna haljastamisega, tellides istikuid isegi Saksamaalt. “Varem polnud Kärdla haljastamisega keegi tegelenud. Selles mõttes on tamme nimevalik täiesti vale ja head teod vääriksid jäädvustamist,” sõnas Põllo. Küsimusele, miks puud parunite järgi ei nimetatud, vaid Tuuru tammeks ristiti, vastas keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Andres Miller, et ta on “pisut skeptiline igasugu suurte isandate istutatud puude suhtes, sest enamasti olid istutajateks nende härrade aednikud ning vaevalt härrad ise oma käekesi mullaseks tegid”. Kui sellest seisukohast lähtuda, tuleks ehk ka Peeter I tamm ümber nimetada tema aedniku tammeks, leidis Põllo.

Purjekaid oodatakse Sõru regatile

Seitsmes Sõru regatt stardib laupäeva, 15. septembri keskpäeval. Korraldaja Teet Laja ütles, et osalema oodatakse kõiki aluseid, millel kasvõi väikegi puri peal, kuid pealtvaatajatena võiks merele tulla ka mootoralused. Osalejate etteregistreerimine pole vajalik, piisab kui ollakse kohal kl 10 algaval kaptenite koosolekul. Regati täpne teekond pannakse koos paika ning see sõltub tuule suunast. Kui kellelgi on huvi purjetamisest osa saada, kuid pole ühtegi alust, mille peale minna, võib sellest eelnevalt märku anda, sest tänavu saab regatti jälgida ka merel seilavast Estonia päästepaadist.