Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 24.08.2012 trüki 

Hiidlased võtsid oma kangelase vastu pealinnas Kärdlas

Neljapäeval oli Kärdla keskväljakul väga palju inimesi, kes Londoni olümpial kreeka-rooma maadluses hõbemedali võitnud Heiki Nabi olid tervitama tulnud. Päeva juht Erik Lillo palus Heiki Nabi kõrvale lavale tema esimese treeneri Tiit Madalvee. Olümpiavõitja pöördus oma esimese treeneri poole, tänas ja tunnustas teda ning ütles, et tal pole põhjust pisendada oma panust tema tippsportlaseks kasvamise teel. Lillole antud intervjuus ütles olümpiavõitja, et teekond medalini oli raske. Esimene lootus tekkis pärast Hiinas saadud turniirivõitu, mis andis enesekindluse, õnnestusid ka järgnenud treeninglaagrid ning nii see medal tuli. Nabi nimetas oma trumpideks vastupidavust ja kiirust, mis kompenseerisid seda, et ta on oma vastastest kümme kilo kergem. “Kindlasti ka tahtmine võita,” lisas Nabi ning lubas oma sportlaseteed jätkata nii hästi kui suudab.

Gümnaasiumid alustavad teistest varem

Tänavu on 1. september sattunud laupäevale, nii alustavad Hiiumaa koolid uut õppeaastat eri aegadel, mõlemad gümnaasiumid siiski tarkusepäeval. Hiiu Leht toob ära koolide algusajad, kooliteemalised erileheküljed ilmuvad reede, 31. augusti ajalehes.

Kärdla sadama ehitus toob liinile lisareise

Seoses Kärdla sadama ehitusega teeb vedajafirma Hiiumaa parvlaevaliinil sel sügisel lisareise, see annab paremad võimalused reisimiseks ka saareelanikele ja külalistele. OÜ Väinamere Liinid teenindab Heltermaa-Rohuküla laevaliini sel sügishooajal tihedama sõiduplaaniga kui varasematel aastatel. Esialgse kooskõlastuse saanud sügisgraafikus oli 86 väljumist nädalas, viimasel hetkel kinnitatud uus variant sisaldab aga koguni 114 reisi. Hiiu maavanem Riho Rahuoja selgitas, et lisareiside vajadus tuleneb Kärdla sadama ehitusest ja need teeb vedajafirma omavastutusel. Maavanem lisas, et tihedama sõiduplaani kooskõlastasid nii Hiiumaa omavalitsuste liit kui Hiiumaa ettevõtjate liit, ministeeriumi ainuke seisukoht oli, et lisareise ei finantseerita.

Swedbanki kontor kauem lahti

Vastu tulles hiidlaste soovidele on Swedbanki Kärdla kontor 1. septembrist esmaspäeviti kauem lahti. Swedbanki Kärdla kontori juhi Merike Võsa sõnul on pank küsinud kohalike käest tagasisidet kontori teeninduse kohta ning küsitlusest selgus üks murekoht. Maakonnakeskusest kaugemal elavatel inimestel ning neil, kelle liikumine otseselt seotud busside sõiduplaanidega, pole võimalik kontorit külastada ja pangatoimetused jäävad seetõttu tegemata. Nõnda otsustatigi pikendada Kärdla kontori lahtiolekuaega esmaspäeviti tunni võrra. Muud lahtiolekuajad jäävad samaks.

Sõrmus lahkub sadama nõukogust

Heltermaa, Rohuküla, Sõru ja Sviby sadamate direktor Riho Sõrmus lahkub sihtasutuse Kärdla Sadam nõukogust. Sõrmus ütles, et põhjuseks on kasvav töökoormus põhitöökohal, mis viib ta tööle üle mere. Peagi algab Vormsi saarel Sviby parvlaevasadama rekonstrueerimine ja uue 40kohalise jahisadama ehitus. Lisaks on Rohukülas veel sel sügisel plaanis rekonstrueerida ASi Saarte Liinid kauba- ja veeteede ameti poi ühine kai. “Kui need ehitused algavad, pean ma olema sealpool küljes,” selgitas Sõrmus. Sihtasutuse nõukogu esimees, Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et Sõrmuse asemele kinnitas linnavalitsus nõukogu liikmeks linnavolikogu liikme Aivar Kogermanni.

Linnud suruvad NATO hävituslennukid Hiiumaa kohal kõrgele

Tänu rohketele lindude pesitsusaladele ei hakka Hiiumaa kohal NATO hävitajad tegema madallende. Maikuust on Eesti kohal kuus madallennuala, kus NATO hävitajad saavad teha treeninglende. Läänemaailmas üritatakse treeninglendudega vältida kohalike elanike igapäevaelu häirimist – see tähendab ka võimaluse korral õppuste korraldamist piirkondades, kus puuduvad suured asustuskeskused. Hiiumaal selliseid pole, kuid madallennuala siia siiski ei tule. “Kuna tegemist on saarega, millel ja mille ümbruses pesitsevad paljud linnud, siis on peetud oluliseks sinna madallennuala mitte teha,” selgitas Eesti õhuvägede ülem kolonelleitnant Jaak Tarien.

Hiiumaa Haigla lõpetas mulluse aasta kasumiga

Riigi sihtasutuste kahjum oli mullu pea üheksa miljonit eurot, kuid 38 riigi sihtasutust 67st lõpetas mullu kasumiga või jõudis nulli. SA Hiiumaa Haigla, mille põhitegevuseks eriarstiabi osutamine, näitas mullu 256 000 eurost kasumit. Haigla mullune käive oli üle kahe miljoni euro. Statsionaaris raviti 1124 haiget, ambulatoorselt osutati esmaabi 10 170 juhul. 2011. majandusaasta aruande järgi moodustasid tulud haigla põhitegevusest ligi 1,6 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem oli 274 000 eurot. See on suurem kui aasta varem, 2010. aastal kui see oli 166 000 eurot.

Nuhtluseks muutunud hunti tohib eriloa alusel küttida

Hiiumaal on aprilli lõpust alates eri paigus murtud 23 ja vigastatud viit lammast. Viimased kolm murdmist toimusid käesoleval kuul paari-kolmepäevaste vahedega. Keskkonnaamet on välja selgitanud, et suure tõenäosusega on tegemist hundi murtud lammastega. Ka lambakasvatajad on selgelt väljendanud soovi, et see nn nuhtlusisend tuleks küttida. Seetõttu andis keskkonnaamet Käina, Emmaste, Kõrgessaare, Laasi ja Leluselja jahipiirkonnale eriloa hundi laskmiseks väljaspool jahiaega ajavahemikul 23. augustist 30. septembrini.

Kärdla kirikutorn võõbati siniseks

Varem kahvaturohelise ja üsna pudenenud värviga kaetud kirikutorn sai 17. septembriks uue, sinise värvikatte. Kärdla koguduse preester Hüllo-Kristjan Simson ütles, et valitud värv ei meeldi sugugi kõigile, kuid koos muinsuskaitseinspektori Dan Lukase ning arhitekti Jaanus Rohusaarega avastati kirikutorni mitmekordsete värvikihtide alt just helesinine värvitoon. Nii otsustatigi torn värvida võimalikult sarnast tooni algsele variandile. Kuna torni uus välimus toob esile kiriku muud iluvead, on nüüd kavas üle lubjata kogu kirik, värvida aknaraamid valgeks ja aknapõsed siniseks. Torni remondi rahastamiseks on käed löödud ettevõtja ja kultuurimetseeni Enn Kunilaga, kes lubanud remonti toetada. Ülejäänud töödeks loodavad preester ja kogudus leida raha kiriku eelarvest.

Hiiumaal saab toiduabi üle tuhande inimese

Hiiumaale toodi üle 50 tonni Euroopa Liidu toiduabi. Esialgse arvestuse kohaselt saab toiduabi vähemalt 1100 inimest. Algul sai Kärdlas kirja 113 peret, kel võiks toiduabi vaja minna, siis arvestati ka välja kogused pereliikme kohta: makarone 3, riisi 5 ja kaerahelbeid 3 kilo. Kärdla sotsiaalhoolekande peaspetsialist Kairi Priit ütles, et praeguseks on toiduabi jagatud juba 159 perele. Kokku saab linnas toiduabi 325 inimest, Kõrgessaare vallas 250 inimest, Emmastes 200 inimese ringis, Pühalepa vallas 330 ja Käina vallas umbes 500 abivajajat.

Millal süttib öine tänavavalgustus?

Peagi on käes pimedad sügisõhtud. Mullu põlesid Kärdla tänavavalgustid üle ühe. Hiiu Lehe reporter Heleri Haasma küsis millised on linnavalitsuse plaanid tänavu? Kärdla linnamajanduse peaspetsialist Kristjan Ojasoo vastas, et tänavu jääb kõik samamoodi kui mullu. 1. septembrist hakkab tänavavalgustus põlema iga öö. Esmaspäevast neljapäevani kella üheteistkümneni õhtul, reedel ja laupäeval kella üheni öösel ning pühapäeval taas üheteistkümneni õhtul. Lisavalgustuse paigaldamist linnavalitsusel plaanis ei ole. Seega põlevad lambid ka tänavu üle ühe.

Berkmann Eesti aasta põllumeheks?

Maaleht koos Eesti põllumajandus- kaubanduskojaga korraldab Aasta põllumehe konkurssi juba 12. aastat. Hiiumaalt on tänavu esitatud konkursile kandideerima Hiiumaa ratsaspordiklubi juhataja Jaanus Berkmann. Konkursi þürii, mida juhib Are Selge Eesti maaülikoolist tutvub Berkmanni tööde-tegemistega täna.

Õnnepalu “Vennas” võitis peapreemia

Eesti teatri agentuuri ja rahvusvahelise teatrifestivali Monomaffia koostöös toimunud mononäidendite võistluse peapreemia võitis Tõnu Õnnepalu näidend “Vennas”, mis räägib kahe hiiu venna elusaatusest. Õnnepalu monodraama “Vennas” põhineb kirjadel ja dokumentidel, mis autor leidis ühest Lääne-Hiiumaa talust. Õnnepalu, kes taas ringiga Hiiu saarele tagasi jõudnud, rääkis, et kirjad olid selle talu aidas, mille ta endale koduks ostis. “Vennas” räägib kahe venna – Hiiumaal elava Willemi ning Ameerika Ühendriikidest kirju saatva Jakobi – loo ja elu läbi väikese ja suure maa sõdade ja sündmuste. “Oma traagika on nende kahe venna, kahe meremehe elus kindlasti. Jakob jäi esimese maailmasõja ajal Ameerikasse ja Hiiumaale enam kunagi tagasi ei saanud. Ta on küll uhke, et on ameeriklane ja teeb bisnist. Bisnis aga ei lähe alati hästi ja vahel vaevab ka koduigatsus,” rääkis autor. Nii näiteks laseb Jakob vennal endale Hiiumaalt “männaseemneid” saata, et Ameerikas ikka ei kasva need õiged “männad” ja ta tahab need oma kodu juurde maha külvata. Willem elas oma elu lõpuni Hiiumaal. “Kummalgi vennal järeltulijaid ei olnud, ilmselt seepärast jäid vedelema ka kirjad,” oletas Õnnepalu.

Kukruse kaunitar Hiiumaa muuseumis

Kärdlas, muuseumi Pikas majas avatakse homme esimene arheoloogiaalane näitus, mille üheks eksponaadiks on fotod “Kukruse kaunitariks” kutsutud naiseskeletist. Kaunitar ja mitmed haruldased esemed, nagu näiteks viisnurgakujutisega ehe, on pärit Ida-Virumaalt Kukruse mõisa lähedalt tee ehituse käigus leitud 12.–13. sajandi matmispaigast. Väljakaevamistel leitud liuustikel polnud ühelgi juhul luudel surmavaid vigastusi. Vaid ühe naise luudel avastati mõõgajäljed, kuid need olid paranenud ja polnud surmavad. “Meie jaoks oli see kõige huvitavam, kuna oli ju see aeg ristiusustamise ja eestlaste vabadusvõitluse aeg,” ütles näituse ülespanija, Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur, arheoloog Tõnno Jonuks. Ta lisas, et kõik leitu annab alust arvata, et tegemist oli rahumeelse külakalmistuga. “Arvestades laiemat ajaloolist konteksti, on huvitav, et kuigi käis suur ristisõda, polnud selle kalmistu puhul ühtki märki sellest, et oleks mingi lahing toimunud,” selgitas Jonuks.

Perekond Vasara kaunis kodu

Pühapäeval tunnustas kodukaunistamisliikumise patroon, president Toomas Hendrik Ilves tänavusi “Eesti kaunis kodu” võistluse võitjaid. Hiiumaalt oli üks auhinnatuid perekond Vasara kodu Vaemla külas Käina vallas. “See kõik oli meile suureks üllatuseks. Poleks uskunud, et meiega võib midagi niisugust juhtuda,” sõnas perenaine Õnne Vasar. Peremees Kalju Vasar ütles, et Eesti kauni kodu tiitel on neile suureks auks: “On ju tore, kui enda jaoks koduseks muudetud majapidamine ka teiste silmis imetlemist leiab.” Küsimusele, kuidas nende kodu võistlusele jõudis, vastas Õnne Vasar, et kandideerimisettepanek tuli Käina valla poolt. Pererahvas näitas ajakirjanikule oma elamist ning rääkis, et kui maja või aiaga seoses tekib mõni idee, peetakse enne üksteisega nõu ja seejärel otsustatakse koos. “Me ei ole sugugi jõukad ning kõik, mis meil aias ja maja ümber näha, on tehtud käepärastest maalähedastest materjalidest,” selgitas Õnne Vasar.

Tubala vai taas maasse löödud sai

Tänavusel taasiseisvumispäeval rammis Hiiumaa vägilane Leiger maasse uue ja veel suurema Tubala vaia. Uue vaia sisseõnnistamisel oli kohal ka Kõpu Majaka fondi asutaja Eri Klas, kes tänas kõiki hiidlasi, et saarel selline asi olemas ja ütles, et ta ei tea teist sellist fondi, millel oleks oma maamärk. Veidi muutus nüüd vaia asukoht – see viidi 15 meetrit mööda mäekülge üles, Tubala poole. Koos üheksa annetajaga, kellest seitse olid sel päeval esmakordsed Kõpu Majaka fondi toetajad, on nüüd uues vaias 108 annetaja naelad.

Tublid eakad lähevad ministri tänuvastuvõtule

Sel aastal kutsus sotsiaalminister Hiiumaalt tänuvastuvõtule folklooriõpetaja Maimo Hõbessaare ja aktiivse vabatahtliku Virve Maiveli. Hiiu Leht teeb lühiülevaate kahe väärikas eas daami panusest Hiiumaa kultuuriellu.