Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 07.08.2012 trüki 

KOKKUVÕTE Hiiu Leht 7. august 2012

Kärdla tühjad majakolakad kipuvad probleemiks muutuma
Kärdlas on kolm nõukogudeajal ehitatud suurt ja pooltühja büroohoonet, mille omanikel on probleeme ruumide täitmisega. Aastate jooksul on üsna tühjaks jäänud maavalitsuse hiigelhoone Polgus. SA Tuuru juhataja Kristjan Arunurm teatas, et nad otsivad oma Vabrikuväljak 1 asuvasse majja rentnikke, aga kaaluvad ka maja üleandmist riigi kinnisvara aktsiaseltsile. Sadama 15 asuv, kunagi nii uhke Hiiu Kaluri maja, on viimasel ajal väljanägemise poolest muutumas üheks linna häbiplekiks ning omanikud on kaalunud isegi maja lammutamist. Pikka lugu loe Hiiu Lehe paberväljaandest.

SA Tuuru otsib lahendusi
SA Tuuru juhtaja Kristjan Arunurm räägib miks 2009. aastal oli Tuuru majandusaasta tulem praeguses rahas 55 736 eurot ja miks mullune lõppes 13 153 eurose kahjumiga? Ta selgitab, et aastalõpu kasuminäitaja ei peegelda alati tegelikke olusid ning Tuuru käibed ei ole aastate lõikes vähenenud, vaid vastupidi kasvanud. Tänavuse eelarve prognoos on 359 480 eurot. “Seega, mida suurem on käive, seda loogilisem on, et on tehtud ka suuremaid kulutusi ja investeeringuid. Mida suurem on projektide maht, seda enam tuleb nende kõrvale leida ka omavahendeid, pealegi laekuvad projektide väljamaksed kontole tihtipeale alles järgmises kalendriaastas – sellest ka arvelduskrediidi vajadus.” Arunurm avab ka Tuuru tulevikuplaane ja ütleb, et jätkuvalt otsitakse oma majja rentnikke, et kahandada tühjalt majandatavale pinnale pealemaksmist. Ta lisas, et eelkõige kavatsevad panustada maakonna arendaja, mitte kinnisvarahaldaja rollile.

Pahategijad taastasid laululava
Lääne prefektuuri haldusalas määratud üldkasuliku töö raames on karistatud oma panuse andnud nii Kärdla laululava ja -väljaku koristamisel kui ka sealsamas asuva rulapargi remontimisel. Lääne prefektuuri üldkasuliku töö koordinaator Sirli Seegari sõnul on äärmiselt positiivne, et seaduse vastu eksinud üldkasuliku töö tulemusena kogukonna heaks midagi reaalselt ära teevad.

Tasuta õigusabi päev Kärdlas
Eesti juristide liidu tasuta õigusnõustamine jõuab taas Hiiumaale. Nõustamispäev on 16. augustil kl 12–15 Kärdlas Hiiu maavalitsuse majas Leigri väljak 5. Oodatud on kõik abivajajad ning tagatud nii eesti- kui venekeelne õigusalane nõustamine

Natuke Käina Martini koguduse tegemistest
EELK Käina Martini koguduse liikmed on Hiiu Lehele saatnud kirjatöö, milles räägitakse koguduse tegemistest. Praegu on kogudusel teenistused aastaringselt Käina vallamaja taga asuvas kogudusemajas, kuid suvekuudel on peetud jumalateenistusi ka Käina kiriku varemetes, mille kordategemiseks koguduseliikmed innukalt pingutusi teevad. Samuti kuulub kogudusele Kassari kabel, kus teenistused toimuvad suviti üks kord kuus. Tänavu sai Kassari kabel lõpuks uue roogkatuse pühakodade programmi, Käina valla ja koguduse finantseerimisel. Kabeliaed sai ka uue ilusa peavärava Käina valla tellimusel ja kenasti valgeks lubjatud ühe annetaja toel. Üsna põhjalikult avatakse ka koguduse plaane 1941. aastal pommitabamuse saanud kiriku korrastamiseks.

“Väike Tjorven” tuleb järgmisel aastal jälle Kalana sadamasse
Juulikuus Kalana sadamas suure publikumenuga läinud Astrid Lindgreni “Väike Tjorven” etendub samas kohas tõenäoliselt juba järgmisel aastal. “Teeme kõik võimaliku selleks, et järgmisel aastal Tjorveni-lugu seal taas mängida,” ütles produtsent Ere Naat. Naat rääkis, et kuigi nii mõnedki kahtlesid, kas nad nii kauges kohas, Kõpu poolsaare läänetipus asuvas sadamas 2000 vaatajat täis saavad, tuli neid rohkemgi – kõik üheksal etendusel olid kõik 300 tribüünikohta täis.

Pühalepa muusikafestival
17. augustil algab Hiiumaal esimene Pühalepa muusikafestival, mille kavas nii vanamuusikat kui Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri loomingut. “Eestis on palju toredaid festivale, kus keskendutakse ühele konkreetsele heliloojale – on Kreegi päevad, Pärdi päevad jne. Kuna Tüür on pärit Hiiumaalt, sobib Hiiumaa tema muusika esitamise kohaks suurepäraselt,” rääkis festivali kunstiline juht Endrik Üksvärav.

Meie esimene... kohvik!
“Laupäeval oli Kärdla kohvikutepäev, reedel eel- ja pühapäeval järelkohvikud. Aga see, mis avati reedel kell 16. oli esimene nii mitmeski tähenduses: sel päeval avatutest kõige esimene ja ka korraldajatele, Pühalepa Naistekojale, esimene,” kirjutab Raili Mägi. Kui kella ühe ajal öösel tegid kohvikupidajad korraldatud rahvaloenduse andmed tuli arvuks 348 (!) kriipsu. “Pole sugugi kindel, et kõik külastajad oma kriipsu tegid,” ütleb ilmselgelt rahulolev Mägi ja lisab, et eks kohviku eeltöö mahtu teavad need, kes ise tegijad, kõige paremini.

Tiit Madalvee hoiab end vormis
Sel suvel 75. sünnipäeva pidanud pedagoog ja maadleja Tiit Madalvee on jätkuvalt heas füüsilises vormis. Hiiumaale kutsus teda 30 aasta eest tööle Paul Niit. Esimesel korral andis Madalvee eitava vastuse, sest tema abikaasa Ingrid ei nõustunud saarele kolima. Aasta hiljem, augustiks 1981 oli Ingrid meelt muutnud ning sovhoostehnikum sai kehalise kasvatuse õpetajaks vabamaadluse Nõukogude liidu meistri tiitliga pärjatud sportlase.

Kui hunt ulub...
Hiiu Lehe arvamusküljel kirjutab zooloog Madis Põdra, et sellist asja ei juhtu iga päev, et hunt hirmutab telkijad metsast minema. “Eriti ebatavaliseks teeb loo see, et niisugune asi juhtus Hiiumaal. See siis ajendaski mind väikest kommentaari kirjutama ütleb Põdra. Ta valgustab pisut nii huntide hingeelu kui ka nende käekäiku Hiiumaal. Põdra kinnitab, et hundi ulg öises metsas on telkijale alati ekstreemne kogemus, kuid reaalset ohtu hunt endast inimesele ei kujuta. “Hirmunud lastega ööseks metsa jäämine oleks olnud veidi ebainimlik. Iga asja jaoks on lihtsalt oma koht ja aeg. Olen aga veendunud, et kui lastele pakkuda välja võimalus minna teadlikult Pihla raba serva hunti kuulama, siis ei kardaks neist keegi ja kõik oleksid tulijad.” Põdra räägib, et temaga koos on öistel “hundisafaritel” käinud palju inimesi ja hirmu pole neist küll keegi tundnud. “Miks too hunt ulgus? Kes seda täpselt teab, igal juhul pole selles midagi ebatavalist et hunt suvel ulub. Ja küllap oli too hallivatimees veel rohkem erutatud kui telkijad – ega’s iga öö Pihla rabas laagrit püsti panda...”

Kuulid vingusid neh!
Hiiu Lehes ilmub tore meenutuslugu Illi Erolt, kelle ema oli puhastverd hiidlane ja sestap on oma lapsepõlve ja noorusaja suved veetnud Hiiumaal vanaisa-vanaema juures Proosu talus Reheselja külas ning hiljem, kui nad Taevataadi juurde kolisid, tädi Ete juures Uuetoal Lepiku külas. Lugu, mida Ero lehelugejatega jagab, juhtus sügaval okupatsiooniajal kui kirjutaja oli 14–15aastane. Lugu algab nii: “Elu oli tollal Hiiumaal kohati põnev nagu ameerika filmis. Juba mitmendat päeva möllas Läänemerel kõva torm. Ühel päeval hakkas meri lauamaterjali Sõru alla kandma. Keegi teadis rääkida, et tormilained olid mingi Soome puidulaeva tekilaadungi merre uhtunud. Laudu tuli randa sadade kaupa, mõnel juhul isegi suurde punti seotud pakkidena. Kohalikud elanikud vedasid lauad omale usinasti koju ja üks külamees saanud kuuldavasti isegi nii palju kokku, et uue kuuri ehitanud. Tädimees Arvi muutus uudishimulikuks ja tahtis ühel päeval samuti randa laudu minna otsima. Kuna aga Sõru alt oli juba kõik ära viidud, mis meri toonud, siis otsustas ta vaatama minna Lepiku küla alla randa. See oli ala, kus piirivalvurid kohalike liikumise rangelt ära olid keelanud ja mida vaid rannakarjamaal hulkuvad lehmad külastada võisid.”