Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 20.07.2012 trüki 

Lubatud nelja nädala asemel sai tellija mööbli nelja ja poole kuuga

“Ma olen kannatlik inimene, aga enam ei suuda,” ütles mitu kuud oma uue köögimööbli puuduvaid osi oodanud Emmaste valla elanik Tiiu Veevo. Naine tahtis jaanipäevaks, kui kogu pere koju tulema pidi, teha ära köögi remondi ja tellida sinna ka uue mööbli. 3. märtsil vormistas ta internetikaubamajas tellimuse, mille täitmise tähtajaks oli neli kuni kuus nädalat. Kappide viimased puuduvad osad, sahtlinupu ja ukse käepideme, sai Veevo kätte alles eelmisel nädalal st neli ja pool kuud pärast tellimist. Anonüümseks jäänud klienditeenindaja kirjutas kolm kuud pärast tellimuse saamist vastuseks Hiiu Lehe järelpärimisele: “Vaadake palun (alla poole) mis klient Tiiu Veevo kirjutas meile eile õhtul! KOKKUPANJA VIGA!!!!! Mis on Teie arvamus, kas see on normaalne? Te ei kujuta ette, kuidas see klient meiega selle aja jooksul suhtles! Vabandame tülimiseks Head suvi!” Sellest, mis vahepeal juhtus, saab lugeda Hiiu Lehest.

Maasikakasvatajaid jääb aina vähemaks

Ühes Maaülikooli uuringus on kirjas, et 2004. aastal kasvas Hiiumaal aedmaasikat 40 hektaril, leheuudistest leiab info, et aastal 2000. aastal alustati maasikate vedu saarelt mandrile. Aastaid tagasi maasikakasvatamist alustanutest mitmed on selle suupärase marja kasvatamise üldse lõpetanud või põllupinda kahandanud. Kui palju on järel maasikapõlde, ei tea täpselt keegi, ka PRIA mitte. Pihla talu perenaine Anu Maie Jõgi, kes alustas maasikakasvatusega 1999. aastal, teab mitmeid, kes maasikakasvatuse likivideerinud. Tema ise kasvatas maasikaid 1,3 hektaril, nüüd on tal maas vaid paar tuhat taime paarisajal ruutmeetril. 14 aastat Kassaris Esikülas maasikaid kasvatanud Uusojad on praegu Hiiumaa suurimad maasikakasvatajad – saaki korjavad nad ühelt hektarilt. Mahe Hansu talu perenaine Urve Smill rääkis, et nende tänavune maasikasaak on suhteliselt hea, kuid neilgi pole enam suurt maasikamaad ja nad vähendavad seda aasta-aastalt veelgi. Praegu on marju u 50 ruutmeetril. “Tööd palju – raha vähe,” tõi Smill välja lihtsa põhjuse.

Kaks bassi kohtuvad Kärdla kirikus

Tänu mitmetele headele juhustele ja eelkõige Kärdla kirikus korraldatud kahele kontserdile, saavad sel suvel Hiiumaal esmakordselt ühel laval kokku kaks kuulsat bassilauljat – Ain Anger ja Jaakko Ryhänen. Ain Anger (41) laulis Kärdla kirikus 2010. aastal ja sellist publikuhulka polnud väike Kärdla kirik varem näinud. Kirik oli tuubil täis ja paarkümmend inimest seisis piletita püsti kiriku esikus, et ainult Viini riigiooperis laulva saarlase imelist häält kuulata. Maailmakuulsa soomlase bassi Jaakko Ryhäneni (65) hääl kõlas mullusel kolme bassi kontserdil. Mõtte kutsuda Anger ja Ryhänen ühele lavale, käis kontsertide korraldajale, Hiiumaa sõbrale Enn Kunilale välja üks mulluse kontserdi järelpeol osalenu. Hea mõte saab teoks juba reedel, 27. juulil kui kiriku võlvide all kõlab kahe maailmakuulsa bassi hääl.

55. Hiiumaa võrkpalliturniiri jääb meenutama ajalooraamat

Esmaspäeval läks trükki Hiiumaa võrkpalliturniiri aja- ja kujunemislugu käsitlev raamat, mis jõuab lugejateni tänavuse turniiri toimumisajaks. Raamat hõlmab 55 aastat toonase ajalehe Nõukogude Hiiumaa toimetuse algatatud võrkpalliturniirist, sealhulgas ka tänavuse, 28. juulil Hiiu Lehe egiidi all toimuva turniiriga seonduvat. Turniiri toimumispäeval, 28. juulil Linnumäel on raamatuid võimalik osta igaühel. Osalevatele võistkondadele on kingituseks üks eksemplar.

Kärdlas avati uus kohvik

Kolmapäeval avas osaühing Hiivalla Äri Tormi Konsumis Pika Saia Kohviku. Kohviku põhiline müügiartikkel on pikk sai, nagu nimigi ütleb. See valmistatakse kliendi soovil kohapeal ja võtab aega kuni kolm minutit: üks minut ahjus ja ülejäänud aeg täidise määrimiseks. Jookidest pakutakse kohvi ja kama, kusjuures viimane valmistatakse samuti šeikeris tellija silme all. Seni tegutses Kärdlas kolm kohvikut: Gahwa, Arteesia ja Kohvilähker.

Triatlonivõidud jäid saarele

Nädalavahetusel peetud 14. Luidja rahvatriatloni esikohad täiskasvanute arvestuses jäid seekord Hiiumaale. Poiste karikas rändas aga hoopis Paidesse. Selle viis kaasa Paide ujumisklubi noorsportlane Oskar Hanko, kelle tulemus 58.10 oli parem nii mõnegi täiskasvanu omast. Meestest oli kiireim hiidlane Steven Linkov ajaga 44.08. Linkov, kes Luidja triatlonilt võitnud kolm-neli esikohta, ütles, et osaleb kõigil koduvõistlustel selleks, et motiveerida korraldajaid ikka spordivõistlustega jätkama. “Kui üheksateistkümne osaleja seas on ainult viis hiidlast ja korraldajad ei loobu, vaid jätkavad, on see neist väga tubli – mandri sportlased on Luidja triatloni igal juhul enda jaoks avastanud,” kinnitas Linkov. Naistest oli kiireim Ülle Paasoja ajaga 57.58. Tänavusel triatlonil osales 19 sportlast. Aastati on osalejate arv kõikunud 10–50ni – kõige rahvarohkemal aastal lõid triatlonil kaasa ühe Hiiumaal laagris olnud spordiklubi liikmed. Luidja triatloni on korraldatud järjepidevalt 1999. aastast alates. “Kui kunagi katsetasid triatloniga ka Kassari ja Emmaste kant, siis nüüdseks oleme meie ainsad, kes järjepidevusel katkeda pole lasknud,” ütles Kõrgessaare Vaba Aja keskuse juhataja Valk, kelle panus nii Kõrgessaare valla kui kogu saare spordiellu on aukartustäratavalt suur. Eelkõige valla spordiürituste sarja elushoidjana ja saalihoki edendajana.

Suuremõisa loss kasvas kõrgemaks

Suuremõisa lossis, kus töötavad nii Hiiumaa ameti- kui põhikool, käib sel suvel vilgas töö 252aastase hoone ruumide ennistamisel ja osalisel uuendamisel. Valmis tahetakse jõuda sügiseks. Ennistustööde käigus kasvas loss kasvas kõrgemaks, kuna hoone ümbruse pinnast planeeriti. Aastasadade jooksul oli sellele kasvanud mitmekümnesentimeetrine nn kultuurikiht, arvatavasti ahjude väljalõhkumise jääkidest ja muust ehitusprahist. Kõik see sodi, mis maja seina äärde oli jäänud ja tasandatud, eemaldati. Nüüd on maapinna kalle suunatud majast eemale, et imbala ei tekiks mitte maja seina äärde, kust niiskus keldrissegi jõudis, vaid kaugemale. Hiiumaa ametikooli dirketor Ülo Kikas ütles, et kui see remont valmis, jääb veel teha väga oluline: “See teemant briljandiks lihvida, andes nii sise- kui välisviimistlusega lossile võimalikult endisaegne väljanägemine.” Selleks loodab ametikool saada raha Norra fondidest. Juba praegu on haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud eelkokkulepe, et osa toetust tuleb mõisakoolide programmist. Detsembriks peab valmima järgmistetööde projektdokumentatsioon.

Tahkuna tuletorni sündmused

Tahkuna tuletornis on sellest nädalast avatud Enn Johannese maalide näitus “Olid õed, olid vennad, eide süli, taadi turi”. Näitus jääb avatuks 15. septembrini. Tegemist on juba neljanda näitusega, mis avatakse Pariisis valminud ja 1875. aastal Tahkuna neemele püstitatud 42,5 m kõrguses metalltornis. Nagu varasematel aastatel, saab ka sel suvel Tahkuna tuletornis näha teatrit. 3. augustil etendub seal Theatrumi “Elu sees”. Järgneb Weekend Guitar trio kontsert ning seejärel avatakse öökohvik, mis jääb lahti päikesetõusuni.

Gahwa konkurss Hiiumaa fotodest

Augusti lõpuni on võimalik teha ja saata Hiiumaal ja Hiiumaast tehtud pilte fotokonkursile “Mis on Hiiumaa?”. Konkursile oodatakse pilte, kus oleks sõnum, mida tähendab see saar inimesele, kes siin elab või kes käis siin vaid uudistamas. Parimate tööde näitus avatakse Kärdlas kohvikus Gahwa ja võitja osaleb National Geographicu fotokonkursil.