Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 03.07.2012 trüki 

Saare suurim pereheitmine HAKis

Laupäeval ulatas Hiiumaa ametikooli direktor Ülo Kikas lõputunnistuse 72 koolilõpetajale. Lõpetajaid oli kuuelt erialalt, arvukaim oli floristide grupp, kus erialatunnistuse sai 16 lilleseadjat. Ettevõtluse eriala väga heade tulemustega lõpetanud Astrid Nõlvak rääkis, et lõputöö kirjutamine ja Hiiu Folgi ettevalmistused kattusid ning seetõttu oli koolilõpp väga kiire ja tihe. “Oma eriala sidumine ettevõtlusega on see iva, mille siin õppides sain,” hindas Nõlvak. Tänavu lõpetas ametikooli ka esimene lend restauraatoreid. 19 seas õppis restauraatoriks ka Jaanis Mets, kes heade õpitulemuste eest sai kutse presidendi vastuvõtule.“See on rahulik mõnus kool, ka õpitud eriala meeldib, aga edasiste plaanide kohta ei oska ma veel midagi öelda,” ütles Mets Hiiu Lehele.

Mopeede saab regada kauem

Maanteeamet kohustas kõik mopeedid liiklusregistris arvele võtma juba tänavu 1. jaanuariks, uueks tähtajaks seati 1. juuli, kuid seegi lükkus. Kuigi pühapäevaks pidanuks kõik mopeedid, millega omanik veel sõita soovib, registris arvel olema, nii ei läinud. 29. juuni seisuga olid registreeritud vaid pooled mopeedid ja liikluskindlustus oli ostetud veelgi vähematel. Seepärast pikendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mopeedide registreerimise tähtaega poole aasta võrra ehk tuleva aasta 1. jaanuarini. Kärdla liiklusregistribüroo töötaja puhkab 2.–15. juulini ja 6.–19. augustini.

Hooldekeskus saab veebilehe augustiks

Hiiu Lehele tuli ettepanek kirjutada Hiiu maakonna hooldekeskuse pakutavatest teenustest ja hindadest. Asja uurides selgus, et keskusel ei ole kodulehekülge internetis. Kas ja millal on plaanis see avada uurisime Arnold Strömilt, kes alates 6. juunist on Hiiu maakonna hooldekeskuse juhatuse liige. Ström ütles, et keskuse kodulehekülje avamisega loodetakse hakkama saada juulikuu lõpuks. Seni saab teenuste kohta infot meililt või posti teel.

Kõrgessaare sadama sulundsein rammiti merepõhja

Pühapäeval olid OÜ Trevali Eritööd töömehed Romet Ink ja Ingo Sepp ametis Kõrgessaare sadama sulundseina talade merepõhja rammimisega – vahepeal hooletusse jäetud sadam uueneb tasapisi Euroopa Liidu toel. Trevali töömehed on Kõrgessaare sadamas tööd teinud juba kolm nädalat. Pühapäeva õhtuks oli 180 talast jäänud ekskavaatori jõul maa sisse väristada veel paarkümmend. Osa sadamakaist on värske betooniga kaetud ja vendrid paigas, sadama sissesõitu on süvendatud ja tööd jätkuvad. Sadama omanik Priit Post, kes sadama arendamisel teeb tihedat koostööd Kõrgessaare vallaga, ütles, et kogu kai ja selle juurdepääs peaks korda saama aasta lõpuks. Vallavanem Jaanus Valk lisas, et tulevikus saab Kõrgessaare sadam olema korras ja meeldiv kalastus- ja külastussadam.

Sõru pood kolis sadamasse

Juba kuu aega on OÜ-le Saarmund kuuluv Sõru pood uues kohas – Sõru sadamahoones. Poe omanik Tiit Paulus ütles, et kolimine ringtee äärest sadamahoonesse võeti ette, kuna senine maja oli nende jaoks liiga suur. Nüüd sai pood oma kasutusse ühe osa 2006. aastal valminud kaasaegsest sadamahoonest. Poepinda on seal küll vähem, aga kaubavalik sama. Kauplus on suvel avatud poole kaheksast hommikul kümneni õhtul. Talvel lahtiolekuaegu kindlasti muudetakse.

Suurim laenukoormus Urmas Paetil

Riigi Teatajas avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonidest selgus, et kõige suurem laenukoormus valitsuse liikmetest on välisminister Urmas Paetil, kelle eluaseme laenujääk Swedbankile oli aprillis 316 195 eurot. Paetile kuuluvad elamumaad Tallinnas ja Hiiumaal Kõrgessaare vallas ning tulundusmaa Kõrgessaare vallas. Paet ostis kaks Kalana külas asuvat kinnistut mullu detsembris.

Uuring: Hiiumaa noori huvitab ettevõtlus

Kolmandik küsimustele vastanud 66 noorest hiidlasest eelistaks ettevõtlust palgatööle, selgus Läänemere linnade liidu hariduskomisjoni uuringust. Liidu algatusel läbi viidud internetipõhine uuring kaardistas noorte ettevõtlustegevusi ja kogus infot noorte kohta, kes tahavad ettevõtlusega alustada. Hariduskomisjoni sekretariaadi juhataja Annely Veevo sõnul otsiti vastust küsimusele, mis takistab noortel ettevõtlusega alustamist. Põhjaliku ülevaate uuringust teeb Hergo Tasuja.

Kärdla võitis linnade suvemängudel teise koha

Nädalavahetusel Paides peetud 37. Eesti linnade suvemängudel esines Kärdla taas väga hästi, saades kuni 10 000 elanikuga linnade arvestuse teise ja üldarvestuses kolmanda koha. Juhtkonnavõistluses Kärdla linnapead Georg Linkovi asendanud linnavolikogu liige Tiit Harjak pakkus, et hea tulemus tuli eelkõige tänu Ülle Paasoja poolt oskuslikult koostatud tugevale võistkonnale. Kärdla linna esindas terve bussitäis sportlasi – 42 inimest. Võisteldi kaheksal alal, puudus vaid meeste võrkpallivõistkond.

Koorijuht: Meie inimesed on head inimesed

Kärdla ühisgümnaasiumi segakoor kutsub laupäeval Kärdla kirikusse annetuskontserdile. Koor kogub sõiduraha, et anda augustis koos laulja Ott Leplandiga kontsert Peterburis Jaani kirikus. Koostöös Kärdla linnavalitsuse ja turismifirmaga Tiit Reisid, ning tänu mitmetele Hiiumaa lahketele firmadele ja eraisikutele on koor jõudnud eesmärgile juba väga lähedale. Puuduoleva reisiraha kogumiseks korraldabki koor sel neljapäeval Kärdla kirikus tuluõhtu. “Kogu selle reisi ettevalmistusprotsessis on mind hämmastanud eraisikute ja firmade vastutulelikkus ja lahkus – meie inimesed on head inimesed!” tõdes koorijuht Timo Lige.

Astrid Lindgreni “Väike Tjorven” tuleb Kalanasse

Üks Hiiumaa tänavusuviseid teatrietendusi, koguperetükk “Väike Tjorven” etendub saare kõige läänepoolsemas, Kalana sadamas. Juulikuus kaheksa korda etenduva lavaloo on seadnud lavastav näitleja Jaanus Rohumaa, kes ühtlasi võtnud enda kanda ka Melker Melkersoni rolli. Peaosa mängib Kirke Selirand, tema sõpru Pellet Jens-Patrick Rand ja Stinat Emili Rohumaa. Proua Sjöblomina astub üles Ita Ever Eesti Draamateatrist. Tallinna Linnateatrist tulevad lavale Margus Tabor Nisse Gränkvistina, Kalju Orro Vestermani ja Kristjan Üksküla Petter Malmi rollis. Garmen Tabori täita on loomulikult Märta Grankvisti osa ning üllatus-üllatus, Tõnu Tamm Kärdla nukuteatrist mängib koer Pootsmani. Kokku teeb lavastuses kaasa 17 eri eas näitlejat.

Jetifestival tuleb tagasi

Pärast mõneaastast pausi on jetifestival sel nädalavahetusel Ristnas tagasi ja suurelt, nii lubab festivali korraldaja Palle Kõlar. Jetiomanikke ja jetispordist lugu pidavaid sõitjaid on aastatega kõvasti juurde tulnud ning 15. rahvusvahelisele jetifestivalile, mis 13. korda toimub Hiiumaal Ristna rannas, on oodata rohkelt osavõtjaid. Kahel päeval peetakse 33 võistlussõitu 11 võistlusklassis ja välja jagatakse 42 auhinnalist kohta. Mõeldud on ka algajatele, kelle jaoks on oma võistlusklass. Festival algab laupäeval, 7. juulil Ristna Surf Paradiisis. Kell 10 algavad treeningsõidud ja esimene võiduajamine kell 11. Teise võistluspäeva algus on veidi hilisem, esimene sõit algab kell 12. Lisaks pakuvad korraldajad laupäeval publikule eriprogrammi.

13. paadimatk viib Muhusse

Reedel stardib 13. paadimatk sarjast “Paadimatk ümber Hiiumaa” merereisile. Tutvuma minnakse Koguva sadamaga Muhus, stardi- ja finišipaik on Orjaku sadamas. Hiiu purjelaeva selts jätkab sellega merereiside sarja, mis algatati selleks, et tutvuda Eesti väikesadamatega. Reedel, 6. juuli on Koguva sadamas ja külas ekskursioonid ning vaatama minnakse uisulaeva ellingut. Sama päeva õhtul on Orjaku sadamas meeleolukas koosviibimine. Matk jätkub laupäeval ja pühapäev, 8. juuli on kojusõidupäev.

Õpilased vene keele laagrist Peterburis: need üheksa päeva olid ühed aasta paremad

Peterburi keelelaagri muljeid jagavad Käina gümnaasiumist õpilased Mirjam Uuskari (10. kl), Kersti Rand, Triinu-Liis Salme ja Rauno Sedrik (11. kl) ning Artur Luik (11.b kl) Kärdla ühisgümnaasiumist. Vene koolide õpetajate ühendus korraldas teadus- ja haridusministeeriumi finantstoetusel kolmandat korda keelelaagri Eesti kooli õpilastele vene keele ja kultuuri tutvustamiseks. Eestist osales 26 õpilast, kellega laagris tegelesid Venemaa A. Herzeni nimelise pedagoogilise ülikooli ja Peterburi pedagoogilise täiendkoolituse akadeemia õppejõud. “Kokkuvõttes olen laagriga rahul ja võin isegi öelda, et need üheksa päeva olid ühed paremad selle aasta jooksul,” ütles Artur Luik laagripäevi kokku võttes.

Hirveklubi presidendi hirvefotode näitus ja raamat

Veel juuli keskpaigani on Kõpu tuletorni kohvikus väljas Hirveklubi presidendi Toivo Lepiku (57) hirvefotode näitus. Lepik on oma hirvepildid teinud Hiiumaal Õngul, Nõmme külas, Mardihansul, Ristnas ja Kalanas. Aprillis sai tal valmis raamat “Euroopa punahirv Hiiumaal”, mida jaanipäevast alates saab lugeda veebilehelt www.hirveklubi.eu

Vana Jelgava riismetel

Tapio Vares kirjutab, et tal tuleb nõustuda Läti kirjaniku ja tõlkija Anna Žigurega, et vana Jelgava vaim on surnud, õigem oleks öelda, see tapeti kohe pärast sõda. Žigure kirjeldab, kuidas Punaarmee rünnak 1944. a augustis kestis kümme päeva ja kahurväe turmtulega purustati 90 protsenti Jelgava majadest: “Siiski olid paljude põlenud majade müürid terved. Kui oleks olnud tahtmist, oleks võinud linna taastada. Läks aga vastupidi. 1944. aasta sügisel ja 1945. aastal filmiti Jelgavas kunstilist filmi Stalingradi lahingust. Linn, mis oli sajandite jooksul üle elanud palju lahinguid, võõrvõime ja okupatsioone, hävitati täielikult “kunsti nimel”. See oli lõpp. Koos purustatud lossi, majade, koolide, haiglate, seltsimajade, vabrikute, arvukate põgenikega suri ka vana Jelgava vaim.”