Pikemalt loe Hiiu Lehe paberväljaandest! Ajalehte Hiiu Leht saab tellida toimetusest Vabrikuväljak 1 Kärdla, telefonidel 463 2199 ja 462 9339 või e-posti aadressil hiiuleht@hiiuleht.ee ning Eesti Posti vahendusel internetist www.post.ee ja kõigist postkontoritest.

Hiiu Leht 02.11.2007 trüki 

Noor küünetehnik sai meistriks

Käina ilu- ja tervisekeskuses Lorett töötav Viiri Järvekülg osales oktoobri alul Tallinnas messil Ilusõnum 2007 peetud esimesel Baltimaade kunstküünte modelleerimise festivalil. Vaid kolm aastat küünetehnikuna töötanud Järvekülg osales konkursil geelküünte modelleerijate meistriklassis. Idee sellel võistlusel osalemiseks sai Järvekülg ühel koolitusel osaledes. Messile saabunud, avastas Järvekülg, et tal tuleb sellesama koolitajaga konkureerida. “Tegi ikka kõhedaks küll. Mõtlesin, mida ma ometi mõtlesin, et siia tulin,” kirjeldas ta võistluseelseid kahtlusi. Võistlusülesandena tuli tal kliendile teha geeliga prantsuse maniküür ja pärast ühe käe küüned viimistleda punase lakiga. Töö tuli valmis saada kahe ja poole tunniga. Lisaks geelküünte modelleerimise esikohale, mida jäävad meenutama diplom, medal ja karikas ning koht Eesti küünetehnoloogia meistrite liidus pälvis Viiri Järvekülg ka peasponsori SPA Paradiisi poolt välja pandud kauni klaaskarika. Viiri Järvekülg on küünetehnikuks õppinud Eesti Iluteeninduse erakoolis, mille ta lõpetas 2004. aastal. Hiljem on ta oma oskusi korduvalt täiendanud mitmetel koolitustel.

Köningsfesti kogemust korrates

Hiiumaa muuseumi töötajad Tiina Selirand ja Urmas Liit rändasid terve suvehooaja fotograaf Nikolai Köningsfesti jälgedes, jäädvustades aastasada hiljem samu kohti, mida tema oli pildistanud. Töödest koostatud näitus avati eile muuseumi Pikas Majas. Ehkki suurem osa inimestest teab Nikolai Köningsfesti kui Saaremaal tegutsenud fotograafi, kolis ta tegelikult sinna Hiiumaalt. Kahjuks puuduvad andmed, mis tema elamist Hiiumaal kinnitaksid. Küll on aga teada, et Köningsfestil oli Kärdlas ateljee. Köningsfesti poolt Hiiumaal tehtud fotod on dateeritud ajavahemikus 1898 kuni 1925. “Võtsime tema fotod ajendiks, et pildistada Hiiumaad ja võrrelda, kuidas kõik oli vanasti ja kuidas on nüüd, 100 aastat hiljem. Kuna tänavu möödus Köningsfesti sünnist 135 aastat, mõtlesime, et võtame aluseks esialgu vaid ühe autori fotod,” selgitas Tiina Selirand. Fotod on tehtud 2007. aastal ning kõigi autoriks on Urmas Liit. “Püüdsime võtted teha enam-vähem samasugused nagu Köningsfest oli teinud. Pildistamisprotsess oli väga huvitav ja me saime oluliselt targemaks väärtustest, mis meil siin veel alles,” märkis abilise rollis olnud Selirand. Mõlemad peavad eriti tähtsaks, et lõpuks õnnestus mitmete fotode abil näidata, kus kalevivabrik täpselt asus. Pika Maja teise korruse galeriisse üles pandud näitusel on väljas fotod paarikümnest Hiiumaa paigast, lisaks ateljeefotod. Näitus jääb üles novembri lõpuni.

Hiiumaa noored B7 noortekonverentsil

Kolmapäeval sõitis viieliikmeline Hiiumaa delegatsioon esimesele B7 noortekonverentsile “Kuidas on olla noor elades saarel”, mis toimub 1.-2. novembrini Bornholmil Rönnes. Igalt osalevalt saarelt oodatakse esitlust oma saare kohta ja ülevaadet noorte elustolust. Konverentsi teises pooles jätkub tegevus töögruppides. Konverentsi kokkuvõttena valmib dokument ettepanekutega: “Mida saaksid ja peaksid saarte poliitikud tegema, et muuta oma saar noortele atraktiivseks ?“ Hiiumaalt osalevad konverentsil delegatsiooni juhina Margit Kagadze Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskusest, Mari Paesüld Kärdla linnavalitsusest, Tea Tüür Kärdla ühisgümnaasiumist, Helen Tikka Käina gümnaasiumist ja Heigo Tasuja Suuremõisast.

Rändkauplus sõidab edasi

Hiiumaa tarbijate ühistu poebuss jätkab tööd vähemalt 1. jaanuarini. “Praegu peame koostöölepingu läbirääkimisi valdadega ja need on kujunenud lootustandvaiks. Praegu võin lubada kindlasti, et rändkauplus jätkab vähemalt 1. jaanuarini, aga ilmselt ka edaspidi,“ väljendas HTÜ juhataja Agu Kohari optimismi. Enne omavalitsustega läbirääkimiste alustamist oli HTÜ nõukogu augusti lõpus vastu võetud otsuseks kahjumit tootva kauplusauto töö lõpetada 1. novembriks, kui valdadega koostöökokkuleppele ei jõuta.

Noored muusikud kogunevad Emmastes

Homme saavad Emmaste põhikoolis kokku noored pillihuvilised, et täiendada mänguoskust töötubades ja õhtul koolisaalis pidutseda. Algselt oli mõte korraldada Hiiumaa noortebändide konkurss, kuid selgus, et neid pole eriti palju. Sellest ka mõte aidata kaasa nende tekkimisele,” teatas Emmaste avatud noortekeskuse ringijuhendaja Indrek Hunt. Tema sõnul on noortekeskuse korraldatava muusikapäeva eesmärgiks innustada noori pillimänguga tegelema. Päeval tegeletakse töötubades erinevate instrumentide vastu huvi tundvate noortega. Teemadeks on õpitubades löökriistad, kitarr, basskitarr ja DJ. “Tahaksime, et töötuba annaks noortele entusiasmi edasi õppida. Ehk ka uusi materjale, nippe, meetodeid ja infot Internetist, mida ise uurida. Kui on piisavalt huvilisi, võib mõelda edasistele koolitustele,” rääkis Hunt. Georg Otsa nim muusikakooli teise kursuse õpilane Merje Kägu õpetab kitarri, sama kooli lõpetanud Silver Norman basskitarri ja trummar Ahto Abner löökriistu. DJ ehk DeeJay töötoas jagab näpunäiteid samal õhtul peale kontserti plaate keerutav Tarmo Kull. Pidu saab alguse kl 18.30 ja enne diskori etteastet annavad kontserdi “Urvepoisid” Käinast ja “The Filler” Emmastest. Praegu on üritusele registreeritud juba üle 30 osavõtja, kuid see arv võib veel suureneda.

Probleemid Venemaaga pole tingitud meist, vaid idanaabrist

Teisipäeval 80. sünnipäeva tähistanud vabadusvõitleja Heino Kerde meenutab möödanikku selgelt ja liigsete tundepuhanguteta, kuigi elas ligi 50 aastat Vene vangilaagrisse viimise hirmus. Praeguste Venemaa ambitsioonide taga näeb ta suurrahva pettumust kaotatud impeeriumi pärast. “Jah, nüüd siis pean oma vanusenumbrit kirjutama kaheksaga,” nendib Kerde vaevumärgatava muigega. Nii väärikas eas mehega on rääkida tegelikult paljust. Kindlasti rohkemast, kui sõjamälestustest ja päevapoliitikast, kuid valik tuleb teha. Millest me siis alustama peaksime? Venemaast? Eks ole Venemaa teema praegugi aktuaalne ja neid mehi, kelle vaade viimase sõja sündmustest tänapäeva ulatuks, eriti palju enam alles polegi. Pärast sõda lõpetas Kerde Tallinna Industriaaltehnikumi, praeguse Tallinna Tehnikakõrgkooli, ehitusinseneri erialal. Selle ametiga on Relva-SSi veteran ka enamuse oma elust Nõukogude riigis leiba teeninud. Juba üksnes suure kogemustepagasi tõttu on tal üsnagi selge arusaam meie idanaabrist. Kerde on 20. Eesti SS Vabatahtlike diviisi veteranide ühingu juhatuse aseesimees. Eesti Vabadusvõitlejate liidu endise esimehe ja praeguse juhatuse liikmena on ta lähedalt kokku puutunud Venemaa praeguse propagandamasinaga. Fashismis süüdistatakse eestlasi üldiselt ja loomulikult on Hitleri käsilasteks tembeldatud ka 1944. aastal Saksa mundris Eesti Vabariiki kaitsnud noored mehed. “Möödunud aastal saatis üks Venemaa partei, Rodina oli selle nimi, mulle neli venekeelset raamatut, mis rääkisid Teisest maailmasõjast ja SS-lastest. Ma vastasin ka – tänasin neid viisakalt saadetise eest,” toob Kerde näite aktiivsest suhtlusest. Samas ei usu ta, et Venemaa propagandavaled väga efektiivselt töötaksid. “Lääne pool üldiselt saadakse meist aru. On küll erandeid, sest ka seal on kommunistlikke liikumisi või neid inimesi, kellel Venemaal majandushuvid, kuid enamik mõistab meie ajalugu,” on Kerde optimistlik.

Annely Veevo raamat “Lõputu seiklus”

Annely Veevo sulest on ilmunud seikluslik jutustus tema elust enne ja pärast Jumala vastuvõtmist oma ellu. Veevo avab raamatus oma elu uksed ning kirjeldab kohati ehmatava otsekohesusega elus aset leidnud sündmusi. “Käesoleva raamatuga on ta avanud mitte üksnes oma elu uksed, vaid midagi hoopis enamat... Ja ma usun teadvat, miks – kellelgi on just täna seda väga vaja,” kirjutab raamatu saatesõnas Annely sõbranna Riina Aasa. Raamatu esimeses osas räägib mittekristlikust perest pärit Annely oma elust mässava teismelisena kui ta veel noortekampadest elu mõtet otsis. Tükati robustses Annely Veevo raamat “Lõputu seiklus” keeles kirjutatud ossa on pikitud ka väljavõtteid tema päevikust, millega ta soovis edasi anda noore inimese hetkemeeleolu ja hoiakuid, tema kahtlusi ja mõningast eneseanalüüsi. Samuti viitavad need otsingutele millegi kõrgema järele. Raamatu teine pool näitab tema suhet Jumalaga, selle suhte loomulikkust, lihtsust, sügavust ja intensiivsust, usku, et Jumal tunneb meie vastu huvi ja tahab osaleda meie igapäevaelus. Raamatut kirjutades mõtles Veevo enda sõnul kõige enam just noortele inimestele. Tema hinnangul on raamatu esimeses pooles kirjeldatud olukorrad sellised, nagu ei sooviks oma lapsele ükski lapsevanem. Veevo leiab, et tänapäeva noori vaadates ei ole kuigi palju muutunud ning nad elavad paljuski samasugust elu. Raamat on müügil Eesti Piibliseltsis, raamatupoes Logos, Tartu Pauluse raamatupoes, Hiiumaa baptistikogudustes ning seda võib küsida ka otse autori käest. Kaks eksemplari on kavas pakkuda ka Kärdla linnaraamatukogule.