Reede, september 30, 2022
 

Takkajärgi tarkus

Venemaalt Saksamaale ehitatud gaasijuhtmete Nord Stream 1 ja 2 plahvatuste taustal meenus üks aastatetagune arutelu selle üle, kas tegime ikka õigesti, et ei püüdnud Nord Streami ehitustöödest kasu lõigata, vaid hoopis sõdisime selle vastu.

Detsembris 2016 teatas hiidlastelegi tuttav Rønne maakond Taanile kuuluval Bornholmi saarel, et on huvitatud veealuse gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusega seotud hankest ja sadama rentimisest Nord Streamile. Leiti, et see võiks tuua Bornholmile miljoneid eurosid tulu. Mõned päevad varem olid Rootsi Ojamaa (Gotlandi) saare võimud ametlikult keeldunud Venemaa palvest anda Gazpromile sadamaplats gaasijuhtme torude ajutiseks ladustamiseks, väites, et see võib ohustada Skandinaavia riigi kaitse- ja poliitikahuve.
17 aastat tagasi võitles Eesti riik üsna üksi Nord Streami rajamise vastu. Aprillis 2010 kirjutas poliitikavaatleja Jeroen Bult aja­kirjas Diplomaatia pealkirja all “Nord Stream: Eesti kaotatud lahing”, et Eesti otsustajaid tabas kindlasti äärmiselt eba­meeldiv üllatus, kui Rootsi ja Soome teatasid 2009. aasta 5. novembril, et annavad Venemaa-Saksamaa-Hollandi firmale Nord Stream loa, ehitada samanimeline gaasijuhe Läänemere põhja.
“Eesti on täiesti teistsugusel seisukohal. Eesti ei ole kunagi varjanud oma täielikku vastumeelsust Läänemere torujuhtme suhtes, mida ta peab Venemaa ning selle Lääne-­Euroopa naiivsete, postmodernsete kaasamängijate postimperialistlikuks vandenõuks,” märkis Bult. Seepärast lükkas Tallinn juba üsna varakult, 2007. aasta septembris, tagasi Nord Streami soovi teostada uuringuid Eesti majandusvööndis. “Kas Eestit pimestas unistus “põhjamaisest solidaarsusest”, arvamus, et eriti Rootsi järgib Eesti julget eeskuju ja blokeerib torujuhtme?” küsis loo autor irooniliselt.
Mis iganes oli tookord Eesti toonase vastuseisu põhjuseks, kas tõesti mõne mehe kõrge ametikoht vastuteenena või siiras mure mere pärast ja hirm Vene võimurite ees, igal juhul olime ettetargad. Kahjuks meid ei kuulatud ja nüüd ollakse kogu Euroopas targad takkajärgi. Piisaks sest tarkusest nüüd pikemaks ajaks…

30. september 2022

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411