Teisipäev, september 27, 2022
 

Mis toimub kalanduses?

Harda Roosna | Hiiu Leht
Reedel võeti arenduskeskuse algatusel Orjaku sadamas jutuks saare ühes ettevõtlusvaldkonnas, kalanduses toimuv – viimase teemana oli laual eelnõu, millega riik kärbiks järgmisest aastast rannakalurite püüniste arvu.
Kahe tunni jooksul räägitut lühidalt kokku võttes on kalandusvaldkonnas toimunud muutused suured ja nagu kõiki ettevõtjaid – harrastuskalureid ehk veidi vähem – pigistavad praegused energiahinnad ka kalandusettevõtjaid, nii suuri kui väikeseid.
Arutelu juhtis Arno Kuusk ja paneelis osalesid ASi Hiiu Kalur juhatuse liige Tanel Esta, ajakirja Kalastaja väljaandja Hanno Kask, OÜ Stonefish juhatuse liige Imre Kivi ja kutseline kalur Indrek Kääramees.
Suured muutused
Tanel Esta tõi muutuste näidetena, et kui aastal 2010 oli Hiiu Kaluri püügi­kvoot Läänemeres 670 000 tonni kilu-räime, siis sel aastal 467 000 tonni.
Kui nõukogudeajal oli Hiiumaal suur kalatööstus ja sprotikonserv läks ülihästi kaubaks, siis praegu sprotile turgu pole ning tulevik on kalajahu ja -õli tootmise päralt.
Kui kunagi pakkus kalurikolhoos Hiiu Kalur tööd 1700 inimesele, neist päris suur arv ka kalurikolhoosi kodusaarel, siis nüüd on ettevõttel Hiiumaal vaid 30 töötajat, kellest 25 käib merel. Praegu on Hiiu Kaluril 14 laeva, neist kuus Soomes ja kaheksa Eestis. Lehtma sadamat need laevad enam ei kasuta, küll käivad väiksemad alused Suursadamas.
OÜ Stonefish juhataja Imre Kivi, kes viis aastat tagasi kolis oma kala­müügi Kärdla turuputkast uude ja uhkesse kalapoodi, ütles, et enam kilode kaupa toorkala ei osteta, tahetakse valmistoodet. Kasvanud energiahinnad aga ei lase investeerimisele ja laienemisele mõeldagi. Kala peab jahutama ja töötlema – kõik see tähendab elektrikulu ja elekter on nii kallis, et viis aastat tagasi ei osanud sellist hinda ette kujutadagi. “Mõttetu teema, näppu lõikamine kindlasti,” nentis ta.
Riik püüniste kallal
Kaks tundi kestnud arutelu lõpuks jõuti hetke põletavama päeva­probleemini – kalavarude säilita­miseks kipub riik jälle rannakalurite ajaloolise püügiõiguse kallale.
Nimelt on keskkonnaministeeriumi ametnikud uue ministri Madis Kallase töölauale lükanud eelnõu, mille üleeelmine minister Tõnis Mölder tagasi saatis. Eelnõu sisuks rannakalurite püüniste ehk ajaloolise püügiõiguse vähendamine uuest aastast 15 protsendi võrra.
Imre Kivi ütles, et rannakalanduse alustamiseks on vaja suuri investeeringuid ja riigi selline käitumine muudab investeeringu mõttetuks, kuna ei ole pikka vaadet. “Kunagi ei tea, mida homne toob – kehtestatakse püügipiiranguid ja alammõõte ja nüüd viimane näide, mindi kutseliste kalurite varade ülevõtmiseni!” nentis Kivi, et see on äärmuslik lahendus, mis ületab igasuguse mõistlikkuse piiri. “See ei ole enam õigusriik ja rääkida, et kutselised kalurid on mere tühjaks püüdnud – see jutt ei ole normaalne.”
Õhtujuht Arno Kuusk ütles, et on infot, et ka teisel katsel see eelnõu läbi ei lähe ja võetakse tagasi.
“Läheb korraks ainult tagasi, tulevad uued mehed ja hakkavad jälle otsast peale sama jutuga – ega see ei lähe jäädavalt ära,” oli Indrek Kääramehe kommentaar. Tema hinnangul ei ole meie riik kalurisõbralik ega austa traditsioone. Ka on need sammud vastuolus seniste Euroopa Liidu jagatud toetuste põhimõttega rannakalandust elus hoida.
Mölder võttis tagasi
Teadlaste mullu maikuus tehtud soovitus vähendada Saare maakonna rannakalurite püüniste piirarvu kokku 40 protsendi võrra põhjustas naabersaarel pahameeletormi, mida tollane keskkonnaminister Tõnis Mölder vaigistama tõttas.
Mölder ütles mullu 24. septembri pressiteates, et ajalooline püügiõigus ei muutu. Põhjendusena, miks Eesti mereinstituudi teadlaste soovitust olulisel määral vähendada Saare-, Hiiu- ja Pärnumaal püügikoormust, ellu viia ei saa, tõi ta, et seda ei ole veel kaluritega arutatud. Nii sai 2022. aasta kutselise kalapüügi võimaluste määrusesse kirja, et rannakalanduse püügivõimalusi ei vähendata ja piirarvud jäävad samaks nagu aasta varem.
Hiiumaal jäi see radikaalne muudatus tookord üsna kogemata suurema tähelepanuta, kuigi soovitus oli sama – Hiiu maakonnas 40 protsenti püüniseid vähemaks. Seepärast siin saarel suurt vastukaja sellele ei olnud.
Need ja veel suuremad kärpenumbrid Soome ja Liivi lahe kala­püükide kohta olid kirjas Redik Eschbaumi juhtimisel valminud projekti “Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi
tingimustele” lõpparuandes.
2020. aastal valminud uuringus soovitasid teadlased vähendada lesta, ahvena, haugi, angerja, koha ja säina püügikoormust.
Uuringus tõdeti, et kui seni on ranna­kalanduse väljapüüki ohjatud ajaloolise püügiõigusega, püügi­kvoodi ja alammõõdu, püüniste silmasuuruse ja teiste tehniliste meetmetega, siis nüüd soovitavad kalandusteadlased vähendada püüniste piirarvu, mida pole aastaid muudetud, vaatamata kalavarude vähenemisele.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411