Reede, september 23, 2022
 

Metsarahva päeva ilupilt ja tegelikkus

Harda Roosna | Hiiu Leht
Metsarahva päeval korraldatud poolesaja sündmuse seas olid esimest korda talgud, kus tehti nii tööd kui aeti juttu. Ikka metsast.

MTÜ Eesti Metsaselts korraldatud ja KIKi rahastatud Metsarahva päeva on nimetatud tellitud reklaami­kampaaniaks, mille loodud ilupilt suures vastuolus sellega, mis seisus Eestimaa metsad tegelikult on.

Hiidlasest projektijuht Heli Kuik osaühingust Konverentsimeistrid, mis teist aastat üleeestilist Metsarahvapäeva korraldas, ütles, et talgud olid üleüldse esimesed. Nii mulluse kui tänavuse poolesaja korraldatud sündmuse seas.

Kuik rääkis, et talgumõte tuli nende meeskonnalt, siis leidsid nad partneriks Kõrgessaare osavallavalitsuse ja appi tuli ka Martti Vesingi osaühingust VMV Metsahooldus.

Jalutamise koht

Kõrgessaare osavalla vanem Niels-Peter Rattiste ütles, et tema mõte oli kutsuda kohaliku kogukonna liikmed appi puhastama vallale kuuluvat metsa­alust, et külalised ja kogukonnaliikmed saaksid seal edaspidi jalutamas käia.

“Kui tullakse külastama Kõpu tule­torni, siis on hea tulla siia kõrvale metsa ka väikest jalutuskäiku tegema. Praegu seda teha ei saanud, sest võsa oli nii tihe. On hea, kui saame metsaaluse korda ja inimesed saavad käia siin nii-öelda looduses matkamas või seenel.”

Vallale kuuluvalt 1,8 ha suuruselt maatükilt eemaldati väikeselt osalt – maanteeäärselt ribalt – mahalangenud metsakuiv ja võsa, mõned jalal kuivanud suured kuused ka. Rattiste ütles, et piisab, kui avada teeäärne metsavaade: “Eesmärk ei ole kogu seda ala lagedaks teha, jätame ikka aluskasvu alles ja ööbikutele ruumi ka.”

Tänu paarikümnele kätepaarile sai kolme tunniga suur hulk tööd tehtud. Vahur Vesingi võsalõikuriga maha võetud võsa veeti tee äärde virna, et raiejäätmed ära viia saaks.

Martti Vesingi ütles, et nüüd tuleb metsaalune veel korra üle käia ning alles­jäänud kännud ja varrejupid maaga tasa võtta, et nende otsa ei komistaks.

“See töö oli nagu juuksuris käimine, et kui käest ära, siis peab natuke sättima,” selgitas Martti Vesingi.

Oma mets Natura alal

Rahvarohke talgutöö metsas ei ole Martti Vesingi sõnul just tavapärane. Ohuolukordi, ka mõnede metsa­kuivade kuuskede mahavõtmisel, siiski ei tekkinud, sest langetamise ajaks läksid talgulised metsast välja maanteeservale.

Vesingi, kes on väga pika kogemusega metsahooldaja, ütles, et talgutel saemeheks oli ta päris esimest korda, aga kui kutsuti, ütles kohe jah, sest mõte metsa kordategemisest talle meeldis. “See on meie vanaisade-vanaemade aegne tegevus, mida vahepeal pole ju tehtud,” ütles ta.

Oma metsas Vesingi niisugust korrastustööd teha ei saa, sest tema Tohvri kandi mets asub Natura alal ja selles metsas ei tohi ta midagi teha. “Seal on kõik meil kinni pandud,” ütles Vesingi ega võtnud seisukohta, kas see on hea või halb.

Vendade Vesingite põhitegevus ongi noorendike hooldus ehk valgustusraie. “Teeme seda tööd Hiiumaa erametsaomanikele paarsada hektarit aastas,” ütles Martti Vesingi, et tööd kodusaarel jagub ja mujalt seda otsima ei pea.

Õpetaja: hoidkem puid!

Talgupäeval kaasa löönud Hiiumaa vabakooli õpetaja Külli Olonen-Gomez tegi sealsamas Vesingiga kaupa ja kutsus ta vabakooli õpilastele metsast rääkima.

“Kõik need maatööd ja koduloolised põhimõtted, kuidas metsa maha võeti ja kuidas puid uuritakse – kõik need teadmised, mida üks väga tugev praktik jagab, on väärtuslikud,” selgitas õpetaja, et tahab teha oma õpilastele tutvustava metsapäeva.

“Oli superhea kogemus olla Hiiumaal metsatalgutel – ma olen varem seda teinud mandri peal. Selline mõnus tunne, koostegemine ja tänutunne, on sees,” võttis Olonen-Gomez talgupäeva kokku. “Oli hea kogemus proffidega koos tööd teha, aga minu sõnum on – hoidkem metsa! Metsa kasvamine võtab aega, sellepärast hoidkem puid, kus võimalik – ilmaasjata, et teeme muudkui kõik lagedaks, ei ole metsa mõtet maha võtta.”

Röövimine metsas

Lõunapausi ajal tuli jutuks meie metsades toimuv. Juhan rääkis, kuidas tema naabrimees Mati müüs oma metsa raieõiguse ja usaldas metsafirma oma metsa toimetama. Kui algul olevat olnud kokkulepe, et 50 tihumeetrit puid jätab raiefirma ühele hektarile kasvama, siis tegelikult võeti maha kõik. Matile öeldi, et puud olid mädad, aga tegelikult olid kõlisevad männipalgid. Koormad kadusid langilt kiiresti ja Juhan arvab, et naabrimehel pole aimugi, kui palju puitu metsafirma tema kinnistult tegelikult raius.

Minul oli talle rääkida Gunnari lugu. Ka Gunnar müüs heauskselt oma metsa raieõigust, osal kinnistust kasvas juba noor ja hooldatud mets, osal kinnistust vanem, raiekõlbulik mets. Kui omanik läks kinnistut vaatama, oli alusmets juba raiutud. Seda lageraie eel tavaliselt tehakse, kuid puud olid maha võetud kogu kinnistult, st ka neilt eraldistelt, kus juba kasvas noor mets ja raiuda polnud vaja. Gunnar sai n-ö käe vahele ja raiumisjärje pidama, aga selle eest ka kõvasti sõimata ja traktoristi ähvarduse – nagunii võtame kõik maha. Metsafirma omanik lubas kahju heastada ja uued taimed istutada, kuid Gunnari sõnul see vist lubaduseks jääbki.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
  • Lisa kommentaar
     
    Your gravatar
    Sinu nimi
     
     
    *
     
     
    NB! Hiiu Leht ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Hiiu Lehel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411