Teisipäev, september 20, 2022
 

Idatuuled paljastasid merepõhja, parvlaevad sõitsid ikka

Omar Jõpiselg
Septembrikuu alguse madal meri pakkus ootamatult paljastavaid vaatepilte, aga parv­laevad sõitsid ikka – nii tänu Rukki kanali süvendamisele kui väikesele arvutuslikule trikile.
Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak viitas, et alates 2. septembrist hakkas mereveetase alanema ja püsis enamikus ranniku­jaamades allpool Amsterdami nulli. Põhjuseks põhja- ja idakaarte tuuled, mis vee rannikult minema viisid. “Merevee tase olenebki sellest, kui tugev tuul kui kaua järjest samast kaarest puhub ja milline on mingis kohas rannajoon ehk kas tegemist on lahesopiga või on avatud rannik,” selgitas Paljak.
Mida tugevam tuul ja mida pikemat aega samast suunast puhub, seda suurem on merevee taseme anomaalia võrreldes paljude aastate keskmise ehk Amsterdami nulliga.
“Kui tegemist on lahega, siis meretuul lükkab merevee lahe­soppi kokku ja tulemuseks võib olla üleujutus, nagu seda nt Pärnus aeg-ajalt ikka ette tuleb,” rääkis Paljak. “Või kui on pikka aega maatuul, siis see viib vee rannikult ära.”
Paljak ütles, et mõnda aega idakaarest puhunud tuul on vett Rootsi ranniku poole kandnud ja meil on veetase tavapärasest madalam.
Ei midagi hullu
Huvitav on seejuures, et kuigi paljude hiidlaste jaoks tundus, et meri on rannast ennenägematult kaugele liikunud, siis keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk ütles, et ekstreemselt madalaks veetase ei langenudki.
Kriitiliseks loetakse, kui mere­veetase Rohuküla sadamas on 40 cm allpool Amsterdami nulli (EH 2000). Madalaim oli see 9. septembri öösel, 43 cm allpool Amsterdami nulli, peale seda pöördus tõusule. 15. septembriks jõudis tase nulli ja jätkas lääne­kaare tuulte mõjul tõusu.
Põldnurk rääkis, et esialgu oli tõus aeglane, sest merevee üldine tase oli madal seetõttu, et ka Taani väinade piirkonnas ei olnud puhunud piisavalt tugevat edela- ja läänetuult, mis oleks Läänemerre vett juurde toonud.
Laevaliiklus polnud ohus
TS Laevad juhatuse liige laevandus-valdkonna juht Guldar Kivro ütles, et meri oli küll madal, kuid laevaliiklust see otseselt ei mõjutanud. Ka Rukki kanali läbitavus oli hea.
Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvat 2,5 km pikkust Rukki kanalit süvendati selle aasta augustis. Hooldussüvenduse järel on tagatud kanali minimaalne sügavus 5,2 meetrit. Enne seda oli väikseim sügavus 4,9 meetrit.
TS Laevad kodulehel leidub selgitus aastast 2018, kui ettevõte oli märtsikuus sunnitud Hiiumaa liini laevaliikluse ümber suunama Heltermaa-Virtsu liinile, sest merevesi oli langenud alla kriitilise taseme. Sealt saab lugeda, et parvlaeva Leiger süvis on tühjana, ilma lastita 3,65 meetrit, täislastis 4 meetrit. Ohutuse huvides on kokku lepitud, et laevade kiilu alla peab jääma vähemalt 45 sentimeetrit vett. Tavaliselt on laevandusfirmad kehtestanud selliseks varuks 0,5 meetrit, ka Eesti Merelaevanduses ja Saaremaa Laevakompaniis oli see pool meetrit. “Kuna teame, et Rukki kanali pealmine pinnas on pehme kiviklibu, siis saime klientidele vastu tulla ning alandada vajalikku varu 0,45 meetri peale,” selgitavad TS Laevad ohutusjuhid.
Kui meri on madalam, tuleb laevadele kehtestada mahu­piiranguid, et säiliks ohutuse tagamiseks vajalik veevaru kiilu all.
Laevaliiklusele avaldavad suurt mõju muutused merevee tasemes, aga ka ilma ennustatakse madala mere järgi. Nii näiteks oli merevee­tase väga madal oktoobris 2016, kui hiidlasi käis ülemere aitamas isegi vana Harilaid. Viru­maa Teataja kirjutas tookord kohalike kalurite jutule ja rannarahva tarkusele tuginedes, et kui sügisel on pikalt idatuuled, siis tuleb külm talv.

HELJA KAPTEIN
helja.kaptein@hiiuleht.ee

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411