Reede, august 5, 2022
 

Kalatehase lõpp ja müüt keefiri spaast. Kas kultuuritehas toob uue alguse?

Peep Lillemägi, MTÜ Ungrukivi Selts

“Sügisest saadik painab Hiiumaa kalatööstuse sadu töötajaid teadmatus tuleviku ees, kuna suurim tööandja Hiiu Kalur on võlgades ning selle 260 töötajaga tütarfirma Dagotar saatis detsembri alguses 200 töötajat sundpuhkusele,” kirjutas SL Õhtuleht 2005. aasta uue aasta eel. Suuromanikke, vendi Kõuhknaid, polnud hiidlased juba ammu näinud ja nendega ei õnnestunud ka SL Õhtulehel toona jutule saada.
“Hiiumaa jaoks on kalatööstuse likvideerimine tohutu majanduslik ja sotsiaalne löök,” ütles lehele aga sihtasutuse Tuuru juhataja Aivi Telvik, kes töö ja palgata jäänud hiidlaste laste toetuseks jõulu eel korjanduse korraldas. Dagotari 260 töötajast suurem osa – 135 – oli Kõrgessaare vallast. Kärdlas vajas Telviku teada toetust umbes 30 ja Kõrgessaare vallas 70 last. Korjandusega õnnestus koguda ligi 46 000 krooni. Annetati nii 50 kui ka 10 000 krooni.
Ebaõnnestumine, vahel ka pahatahtlik pankrot on nukram, kuid lahutamatu osa ettevõtlusest. Väliskeskkond muutub, nõudlus väheneb ja tehakse juhtimisvigugi. Tagant­järeletarkus on täpisteadus, ent ei saa üle ega ümber tõdemusest, et nullindatel Kõrgessaare sotsiaalse katastroofi tagajärgede leevendamisel jäid nii omavalitsus kui riik hätta ja asulas jäi elu kiduma.
Saabus aasta 2007. Majandus buumis, diivanitest purskas naftat. Sellel suvel sõlmis ühe Eesti tolle hetke säravaima ärimehe, Oliver Kruuda osalusega aktsiaselts Tere lepingu Kõrges­saare kalatehase maa ja hoonete ostuks.
13. juunil viidatud aastal kirjutas “Postimees” järgmist: “Mere ääres looduskaunis kohas asuv Kõrgessaare ei ole Kruuda hinnangul mingi tööstuspiirkond. Oletust, kas edaspidi võiks kalatehase asemel näha turismi või rekreatsiooniga seotud ettevõtmist, ei lükka Kruuda ümber ega ka kinnita. “Teeme keefiri-spaa,” muheles Kruuda märkides, et praegused tootmishooned jäävad alles, lammutada neid esialgu kavas ei ole.”
Jutuks see jäigi. Üleilmne majanduskriis jõudis Eestisse ning “Eesti Ekspressi” terav­pliiatsite iroonia tõi käibekeelde mõisted masu, täpe ja pupu. Kruuda äriimpeeriumi loojanguga kaasnes kalatehase kinnistute omanike­vahetus. Slaavi nimedega uued peremehed hoidsid nii madalat profiili, et vahepeal oli Hiiumaal hoopis teadmata, kellega tegu. Veel ühe hoobi andis piirkonnale Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemine 2013. aasta sügisel, milles loodeti arenguvõimendust ent läks täpselt vastupidi.
“Tehase sulgemise mõju annab piirkonna elus tugevasti tunda tänapäevalgi,” tõdesid nii riigihaldusminister Jaak Aab kui Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid “Aktuaalses Kaameras” 2020. aasta kevadel nädal enne seda, kui koroonaviirus kogu maailma lukku keeras.
2021. aasta kohalike valimiste järel leppis Hiiumaa vallas moodustunud võimuliit kokku, et Kõrgessaare piirkond vajab järeleaitamist. Tänavu kevadel oli kalatehases taas liikumist märgata ja osavallavanem Niels-Peter Rattiste ning kohalike ettevõtjate algatusel on käibele tulnud sõnapaar Kõrgessaare Kultuuritehas. Homme, 6. augusti õhtul, Hiiumaa turismisuve traditsiooniliselt kõige kuumemal kohviku­päevade nädalavahetusel, saavad kõik tulla vaatama, kui kaugele on ajaloolise vabrikukompleksi uue sisuga täitmisel jõutud.

Kasutatud allikaid:

https://www.ohtuleht.ee/167531/hiidlasi-ahvardab-tootus
https://majandus.postimees.ee/1671201/oliver-kruuda-lubab-kalatoostusest-teha-keefiri-spaa
https://www.err.ee/1061319/hiiumaal-suletud-kalatehas-mojutab-endiselt-kohalikku-elu

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411