Teisipäev, juuli 12, 2022
 

Haigla arengud jäävad riigi lisarahata ära

Harda Roosna | Hiiu Leht
Ehitushindade kallinemise tõttu taotleb Hiiumaa vald haigla ja tervisekeskusega seotud ehitustöödeks ligi 4 miljonit eurot lisaraha. Olukord on ajakriitiline ja kui riigilt kiiresti toetust ei tule, jääbki kõik vanaviisi.
Aprilli lõpuks ootas Hiiumaa haigla pakkumisi haigla peahoone remondiks ja uue erakorralise meditsiini osakonna ehituseks, mai lõpus tervisekeskuse ehituseks. Kahe omavahel seotud projekti rahaliseks mahuks hinnati vaid mõni kuu tagasi 4,5 miljonit eurot.
Aastaga on haigla ja tervisekeskuse ehitushind kahekordistunud ja vald küsib nüüd haiglale sotsiaalministeeriumilt 3,83 miljonit eurot lisaraha, teatades, et asjaga on kiire.
Reedel saatis abivallavanem Liisi Mäeumbaed sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole ja terviseameti peadirektorile Birgit Laole kirja, milles kirjeldab hetkeolukorda ja küsib lisaraha.
“Kirjutan teile seoses Hiiumaa haigla kahe investeeringu, tervisekeskuse ja Hiiumaa haigla rekonstrueerimise realiseerumiseks lisarahastuse leidmise vajadusega,” teatas abivallavanem.
Hiiumaa haigla andmetel on lisaraha vajadus 3,83 miljonit eurot. “Seega palume kiiret otsust, et vajalik lisarahastus Hiiumaa haigla investeeringute ellu viimiseks leitakse ning vajalik, terviklik ja kaasaegne taristu saaks rajatud,” kirjutas abivallavanem.
Kirjas on sõnum, et lisarahastust leidmata ei teostu kumbki projekt, sest need on omavahel seotud ning tervisekeskust ei saa rajada, kui ei saa haiglas teha rekonstrueerimistöid. Ka on asjaga kiire.
“Nagu eelpool loetust mõistate, siis Hiiumaa tervise-keskuse rajamine, kaasaegse erakorralise meditsiini osakonna ehitamine koos isolatsioonipalatiga ning haigla peahoone rekonstrueerimine on lisaks Hiiumaa kogukonnale vajalik samm tervele Eestile. Kuna mõlemasse investeeringuprojekti on kaasatud konkreetsete tingimuste ja tähtaegadega välisrahastus, siis riigi lisavahendite leidmine on ajakriitiline,” kirjutas abivallavanem.
“Kui riigi poolt vajalikke lisavahendeid ei leita, siis jääb Hiiu maakond ainukeseks piirkonnaks Eestis, kus puudub kaasaegne tervisekeskus ning soovitud arengud jäävad kättesaamatuks,” tõdetakse kirjas.
Hinnad kahekordistunud?
Märtsis väljakuulutatud haigla ehitus- ja rekonstrueerimishankele ei tehtud ühtegi pakkumist, tervisekeskuse ehituseks sai vald ühe pakkumise.
Ehituse eeldatav käibemaksuta maksumus oli 3,9 miljonit eurot, millest REACT-EU toetus 2,64 miljonit eurot. Ülejäänud 1,26 miljonit eurot pidi panustama haigla omanik, PERH ja plaanis oli võtta laenu.
Haigla haldusjuht Tõnis Laanemäe ütles peale ebaõnnestunud hanget, et sihtasutus muudab hanke vormi ja alustab läbirääkimistega pakkumismenetlust. “Vaja on selgust, kas keegi üldse on nõus pakkumist tegema,” selgitas Laanemäe tookord Hiiu Lehele.
Tervisekeskuse ehituseks tegid 30. maiks ühispakkumise osaühingud Ehitus5ECO ja Wolkar ning riigihangete registris on märge, et hange on praegu hindamisel.
Esmatasandi tervisekeskuse ajakohastamise eeldatav maksumus oli 1 miljon eurot. 759 000 euro suurune toetus selleks tuli EL fondidest. Hiiumaa valla eelarves on tervisekeskuse projekti omafinantseeringuks ette nähtud 253 000 eurot. Algse plaani järgi pidanuks tervisekeskus tööd alustama juba sel aastal.

 

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Vahur Reede, saa..

    Kahjuks on nii, et projektipõhisus ja jätkusuutlikus on arenguskaalade eri servades.

    Eestis tehakse igasugu arengukavasid aga areng ise on projektipõhine. Esimene on ajavahemikupõhine, seega strateegia ja projektidega on see asi, et kõik vajavad kaasfinantseerimist, seega hoopis taktikaline lähenemine. Kaasfinantseerimine aga sõltub sellest, mis meetme mis voor kuskil avanes ja kui “hästi” on see projekt nüüd tõestatud arengukava ja meetme eesmärgiga.

    Paljude asjade võrdlemisel toon Saaremaa ja Hiiumaa võrdluse – vahe on silmaga näha aga olukord nagu maakera eri otstes olevatel saartel. Hiiumaa haigla ja Kuressaare haigla ühe asjaga tegevuse võrdlust olen toonud välja koguni aastate lõikes – see kopteriplatsi värk.

    Kui Hiidlastel oli vaja, et see “medikopter” saaks korralikult haigla juures maanduda, siis tehti esimene kopteriplats lihtsalt maavanema korraldusega – ära teha! Ja tehtigi! Kui oli vaja kopteri platsi nihutada, siis tegi selle Hiiumaa vald oma raha eest teise koha peale. Tehtud!

    Saarlased arutavad, arutavad, arutavad, arutavad ja … arutavad – Sama kopteri samade tingimustega kopteriplatsi hinnaks saadakse juba 300 000€. Ennem ei hakka asi liikuma, kui Riigilt saadakse enamus selle asja tegemiseks. Ja see pole veel kõik – alles hiljem selgub, et rajatava kopteriplatsi juurde haigla juurest autoga ei pääsegi ning vald peab mitmeteise tuhande € eest ostma volikoguliikmelt mõnekümnemeetrise maasiilu.

    Ehk siis tahtsin jõuda sinna, et nüüd tekib jälle Refi, Isamaa ja SDE koalitsioon Riigi tasandil. Hiiumaal on võimul oravad ja sotsid – vähemalt kopteriplatsiga Saaremaal oli küll nii, et raha saamine sõltus raha küsijast, mitte mille jaoks küsiti.

    Abivallavanem Liisi Mäeumbaed – SDE, uus Tervise- ja Tööminister (kellele tegelikult allub Terviseamet) – SDE.

    …võib isegi õnneks minna! ;)

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411