Teisipäev, juuni 7, 2022
 

Liivakastis ainuke

Tänases Hiiu Lehes analüüsib käimasolevat valitsuskriisi poliitikaekspert Andreas Kaju, üks OÜ Hiiu Meedia ajakirjanikutaustaga omanikest. Loodetavasti leiavad teisedki omanikeringi kuuluvad ajakirjanikud, Maris Hellrand, Tiina Maiberg, Daniel Vaarik, Henrik Roonemaa jt aega oma lehte arvamuslugusid kirjutada. Igal juhul on hea mõelda toimuvast nii- ja naapidi, et kokkuvõtteks pilt toimuvast selgem saaks.
Kaju tõdeb, et on traagiline, kui isegi sõda, suurim Külma Sõja järgne väljakutse Euroopa julgeolekuarhitektuurile, ei suuda üheksa kuud enne valimisi Eestis elementaarsetki poliitilist koostööd esile kutsuda.
Juhan Kivirähk lisab Eesti Päevalehes, et orava­partei juhid kipuvad jätma krooniliselt unarusse oma partneri(te)ga heade suhete hoidmist: “Sellise vea tegi juba peaminister Taavi Rõivas ja sai selle eest ka kiirelt karistada. Tundub, et Kaja Kallas on komistanud sama probleemi otsa, suutmata kaotada Reformi­erakonda läbi aja saatnud arrogantset mainet.”
Kui nii mitmeltki poolt kostab kiidukoori, et Keskerakonna ministrite valitsusest väljalöömisega said justkui lahendatud kõik (raha)mured, siis nii ei pruugi see olla.
Ühistranspordi kasvanud lisakulutuste katmise jättis Reformierakonna ja Keskera­konna valitsus lisaeelarvest välja ja selle otsuse vilju maitseme peagi me kõik.
Sügisel, kui meil mõistliku hinnaga gaasi võtta pole, ei maksa süüdistada ainuüksi viimast majandus­ministrit Taavi Aasa, vaid meelde tuletada ka tema nimekaimu Taavi Rõivast, kes Eesti huvidest loobus ja 2014. aastal LNG terminali loomise võimaluse soomlastele loovutas.
Kui keskkonnaministrite pead muudkui lendavad, siis RMK juht istub samas ametis rõõmsalt edasi – ehk jätkab veel järgmised viis aastatki ehkki valikut justkui on ja kandidaate on piisanud igal konkursil.
Kivirähk ütles, et valitsusjuht ei tohiks arvata, et tema (erakond) on poliitilises liiva­kastis ainukene terve mõistusega täis­kasvanu.

7. juuni 2022

 

Sildid: , ,

Kommentaarid: 2

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Vahur Reede, saa..

    Eesti Vabariigi Põhiseaduses on sõna „erakond” mainitud kuuel korral. Sisuliselt on kirjas, et kõik võivad kuuluda erakondadesse ja siis erandid, millal ei tohi ja …

    Ja ongi kõik! Mitte sõnagi sellest, mis need erakonnad on, mis on nende õigused, suhted jne!

    Võrdluseks nt ENSV põhiseaduse preambula vs Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula:

    ”Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, mille teostasid Venemaa töölised ja talupojad, juhituna Kommunistlikust Parteist eesotsas V.I. Leniniga, kukutas kapitalistide ja mõisnike võimu, purustas rõhumisahelad, kehtestas proletariaadi diktatuuri ja rajas Nõukogude riigi – uut tüüpi riigi, revolutsiooniliste võitude kaitsmise ning sotsialismi ja kommunismi ehitamise põhilise vahendi.

    1917. aasta oktoobris kehtestati nõukogude võim Eestis. Pärast Suure Oktoobri sünnitatud Eesti Töörahva Kommuuni lüüasaamist rahvusvahelise imperialismi ja sisemise kontrevolutsiooni ühinenud jõudude poolt juhtisid Eestimaa kommunistid üliraskeis illegaalsuse ja terrori oludes töörahva võitlust kodanliku võimu kukutamise eest. Seda võitlust kroonis 1940. aastal nõukogude võimu taaskehtestamine. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik astus vabatahtlikult nõukogude rahvaste suurde perre.

    Meie maa töörahvas on Kommunistliku Partei juhtimisel ellu viinud põhjalikud sotsiaalsed j…”

    vs

    ”Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
    mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
    mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.”

    ENSV kostitutsioonis on kompartei ainuroll ka päris üheselt kirjas ”§ 6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast.”

    Eesti Vabariigi Põhiseadusesse ei saa aga kirjutada erakondade rolli, sest see annakski erakondele mingi võimurolli! Paraku aga asi nii just läinud on – isegi arvamusküsitlustel ei küsita mitte seda, keda soovite näha parlamendis, vaid mis erakonda soovite näha parlamendis – kogu võim on erakondade käes, mitte rahva (inimeste, isikute) käes! Ning inimesed, kes ei taha näha võimul ühtegi erakonda, arvatakse üldse arvamusküsitlusest välja!!!
    Kui veerand sajandit tagasi tagusid paljud vastu rinda, et EKPsse astusid nad selleks, et lammutada roiskuvat süsteemi seestpoolt, siis nüüd tuleks nagu jälle teha sama, sest võimul on erakonnad, mitte inimesed. Aga süsteemi ei saa lammutada ühegi erakonna seest, sest maharaiutud pea asemele kerkib nüüd järgmine! Täiesti erakonnastatud on juba ka KOVi volikogude valimised ning viimaseks piisaks oli „kahe tooli seadus”.

    Halenaljakas on arutelu, kas Kaja Kallasel oli põhiseaduslik õigus valitsusest välja visata koalitsioonierakonna ministrid, kas PSi „§ 90. Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul.” võimaldab seda? Küsimus on jabur, sest Eesti Vabariigi Põhiseadus ei räägi midagi erakonde rollist võimu juures ja seetõttu on ka erakondade kolitsiooni mõiste PSile täiesti tundmatu ning ongi lihtsalt nii, et muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul ja…

    Ja ongi jälle kõik!

    Kõigi Keskerakonda kuuluvate ministrite väljaviskamisel valitusest Kaja Kallase poolt on hoopis teine põhiseaduslik riive:
    ”§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
    …”

    Kaja Kallas põhjendas kõigi Keskerakonna ministrite valitsusest väljamiskamist nende erakondliku kuulumisega, mis on ju poliitiline veendumus, mitte et see ei saa sellega hakkama ja too ei saa tollega! Sedapidi ta põhjendas oma puhastustööd avalikkusele aga kuidas ta serveeris asja Vabariigi Presidendile, kes on üks Põhiseaduse garant, seda ei saa me kunagi teada.

    Ja lahendust ei ole. Isegi kui tulevad erakorralised Riigikogu koosseisu valimised, siis valitakse küll inimesi, nagu ikka aga võimule tulevad erakonnad, nagu ikka. :(

    On aasta 2022 aga olukord läheneb keerukuselt juba aastale 1934.

     
     
     
  • Vahur Reede, saa..

    PS (Veebikeskond sööb kommentaari ära – ei saa vist naljast aru ;( )
    ;)
    Saarlasena valin Riigikogu koosseisu valimistel alati hiidlast. Kui saab see hiidlane Riigikokku, siis minu valitu sai Riigikokku ja kui ei saanud, siis üks hiidlane Riigikogus vähem!
    ;)

    Olge Tublid!

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411