Teisipäev, mai 3, 2022
 

Vestlusõhtu teemad keerlesid turismiklastri ümber

kuvatõmmis
Hooaja kolmandal vestlusõhtul, mida korraldavad koos Hiiumaa Arenduskeskus ja Hiiumaa ettevõtjate liit, olid publiku ees turismi­asjalised, kes püüavad pikendada hooaega, näevad turismiklastris võtit senisest tihedamaks koostööks ja kutsuvad üles sellega liituma.
Vestlusõhtul Kärdla sadamas asuvas šampanjabaaris Kork olid oma vaatenurki tutvustamas OÜ Paljasjalg juhatuse liige ja koosviibijate võõrustaja André Abner, OÜ Ristnaotsa juhatuse liige Siim Rätsep, saare suurima turismiettevõtte OÜ MaineGrupp juhatuse liige Sander Kopli ja aastajagu arenduskeskuse turismiklastri juhina töötanud Kristel Üksvärav.
Nagu varem, oli selgi korral moderaatoriks ettevõtjate liidu juhatuse liige Arno Kuusk. Tema andmetel on Hiiumaal 70–80 turismialal tegutsevat ettevõtet, töötajaid on sadakond ning aastakäive ulatub 4 miljoni euroni.
Tutvustusringis ütles Kopli, et oma esimese turismiettevõtte – puhkemaja – pani ta püsti u 25 aastat tagasi, praegu on kuues majutuspaigas voodikohti 250. Kopli ütles, et peab seda arvu piiriks, kus ei pea kõike ise tegema, vaid saab olla ettevõtja ja palgata inimesi, kes töö ära teevad. “See on minu moto olnud,” lisas ta. Peale koroona-­aastaid on ettevõttes kaheksa töötajat, aga näiteks eelmisel suvel juulis oli palgalehel 43 inimest.
Siim Rätsep nentis, et ligi 15 aastat tagasi oli Kalanas tegutsenud Hõbekala kohvik talle ja ta elukaaslasele rohkem hobi – nagu see on paljude eluunistus – aga lõpuks sai sellest ikka töö. Majutus tundus tulusam, sellele lisaks valmistavad nad oma kaubamärgi all kalatooteid, juurde on tulnud jooga. Mõne asja puhul ütles ta, et kui oleks teadnud, kui raske seda teha on, poleks nad ehk alustanudki ja nüüd on juba raske lõpetada.
Üheks suveks aastal 2018 baari avamise mõttega Hiiumaale tulnud André Abner ütles, et nüüdseks on ka talvehooaeg seljataga ja tahtmine jätkata endiselt alles. “Mulle siiralt meeldib see asi, mida ma siin teen, ehkki võibolla kõik ei tule nii hästi välja ja neid ämbreid on kolistatud,” tõdes ta, lisades, et õnnestumisi on samuti palju olnud.
Kristel Üksvärav rääkis, et arenduskeskusesse tööle asudes sai tema ülesandeks turismiklastri käivitamine.
Klaster laieneb
Praeguseks on klastris üle 30 liikme – turismiettevõtjaid ja -ettevõtteid, aga ka toetaja­liikmeid. Klastri juhi sõnul on peamine, et iga liituja tahab panustada Hiiumaa arengusse, turismi ja maine­kujundusse. “Jah, seda sai teha ka varem,” vastas ta moderaatorile, kuid klastris saab teha asju lihtsamalt ja mõistlikumalt kui igaüks omaette. “Kui oma ressursid kokku paneme, on meil kõigil neid rohkem,” selgitas Üksvärav. Ja lisas, et klastrisse mahub liikmeid veel.
Sihiks on võetud üle vaadata ja n-ö tööle panna kõik see, mis on olemas ja millega me juba eristume. Turundus aga ei tähenda alati suuri reklaami­arveid, vaid palju saab teha ära nutikuse ja uute vaatenurkadega. Näitena tõi ta hiiumaa.ee portaali, kus Hiiumaa ööelu tõmbab tähelepanu mitte ööklubiga, vaid võimalusega teha öine jalutuskäik Tahkuna rannas, loopida kive vette ja vaadata Suurt Vankrit. Erilised on ka eelmisel aastal valminud RMK matkarajad, millel kõndimine on palverännak Hiiumaa moodi ja annab
põhjuse minna kõndi jätkama, kordama. Raha ei võta võrgustikud ja listid, milles oma sõnumit edastada, saab teha ristturundust, kasutada ära partnerite ja teiste liikmete oskusi, loetles Üksvärav.
Kaasamõtlejaid väga vaja
“Ükskõik, mida me siin teeme, peame aru saama, et me konkureerime naabritega – nii Haapsalu, Kuressaare kui Pärnuga ja me ei saa siin teha ühtegi asja halvemini või poole teraga,” oli Kopli resoluutne.
Tema peab Hiiumaa turismi kõige suuremaks probleemiks, et suur osa sellest on elustiili-ettevõtmine, mida tehakse muude tööde kõrvalt, abi- või hobimajandamise korras. Tema hinnangul on neid, kes peavad turismi enda põhitegevuseks, alla kümne. Kopli leiab, et sellisel maastikul on raske koostööd teha, sest kaasamõtlejate arv on väike ja see pärsib arengut.
Lühidalt võttis selle mõtte­käigu kokku André Abner: “Mida tugevam on iga ette­võte, seda tugevamad suudaksime olla koos ja paista paremini ka väljapoole silma.”
Pikem hooaeg, maasikad sees
Sellega, et Hiiumaa turism on tugevalt hooajaline, olid kõik vestlejad päri. “Aastas viis kuud saab öelda, et olukorraga võib enam-vähem olla rahul ja seitse kuud on aeg, mis võiks parem olla, isegi võiks väga palju parem olla,” ütles Kopli. Oma ettevõttes on ta võtnud suuna, et ei uju vastuvoolu, arvestades tõsiasjaga, et Hiiumaa turism põhineb Eesti siseturismil ja inimesed liiguvad põhiliselt suvel.
“Väljaspool hooaega sündmuste korraldamine on paras riski võtmine,” ütles Kopli, sest korraldajal peab olema kõva närvi ja kuludega tuleb toime tulla. Hooaja pikendamist mai ja septembri suunas peab ta teostatavaks, kuid tunnistas, et ei julgeks hakata pidama suurt festivali näiteks hilissügisel.
Abner ütles, et kindlasti mõtleb ta hoolikalt läbi, kuidas ja mida madalhooajal pakkuda. “Murekohti on,” tõdes ta ja tõi näiteks restoranide­nädala. Sügisel tulid kliendid sellega kaasa, aga eelmisel nädalal – ta ei saagi aru, kas on kevad­väsimus, või stress suve ees – klientide suhtumine oli palju muutunud. “Ettevõtjale on see tööjõu kohalt suur väljakutse,” viitas ta kuludele, mis lisatöötajate palkamisega kaasnevad.
Kui madalhooajal on raske piisavalt publikut saada, siis suvel on Abneri sõnul probleemiks, et sündmusi ehk n-ö maasikaid, on liigagi palju ja nende vahel on raske esile tõusta. See toob välja küsimuse – milles on omapära ja kuidas seda hoida. See kehtib nii sündmuse, ettevõtte kui piirkonna kohta tervikuna, toonitas ta.
“Kui säilib hiiumaine värk, siis see ongi eristumine,” oli Siim Rätsepal vastus olemas. Kopli aga märkis, et omapära võib kaduda, kui meil ei ole tööjõudu ja see tuleb tuua väljast.
Mõju jääb varju
Turismi osakaal saare majanduses on Kuuse sõnul aastaid kirgi kütnud. Levinud on arvamus, nagu see oleks vaid 3–4 protsenti, kuid selles ei ole arvestatud mõju teistele tegevusaladele.
Tal oli tuua ilmekas näide, tuginedes Coop Hiiumaa ja Hiiumaa Köök ja Pagar juhi Kaja Antonsi andmetele – ühistu kaupluste käive ja toodangu maht suvekuudel kasvab kahe ja poole kordseks võrreldes muu ajaga. See annab võimaluse investeerida ja laieneda – turismita seda ei teeks. Lisaks Coopi poodidele käivad turistid sama­moodi ka Rimi ja Selveri poodides, tanklates, erinevate teenusepakkujate juures, sellega nende ette­võtete käivet suurendades.

Vestlusõhtud jätkuvad sügisel uute teemadega.
Kogu vestlusõhtu salvestus on järelkuulatav Hiiumaa arenduskeskuse Youtube kanalil.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411