Reede, mai 27, 2022
 

Uksed avab kakskümmend teeliste kirikut

T.NURK/DAGO.EE
Sel suvel on Hiiumaal avatud 20 pühapaika, kuhu huvilised saavad sisse põigata, küsida, imetleda, imestada, mõtiskleda ja ehk hinge­rahugi saada.
Hiiu saarel on programmi “Teeliste kirikud 2022” raames avatud kuus kirikut: Emmaste, Käina, Kärdla, Pühalepa, Reigi ja Kuriste; neli kabelit: Malvaste, Kassari, Mänspe
ja Paluküla ning kümme palve­maja: Emmaste-Nurste, Harju, Hilleste, Jausa, Käina, Kärdla, Lauka, Luguse, Palade ja Pühalepa.
Mai keskpaigas ilmunud teatmik “Teeliste kirikud 2022” ning uuendatud koduleht tutvustavad Eestis liikuvatele reisihuvilistele kokku 450 sel suvel avatud Eesti kirikut ja pühakoda.
Trükis-reisijuht sisaldab avatud pühakodade eesti- ja inglisekeelseid lühitutvustusi, kontaktandmeid, jumala­teenistuste ja palvuste aegu. Sellest leiab ülevaateid, infot kirikutega seotud majutus­paikadest ja neid jagatakse osalevates kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes.
Teeliste kirikute veebileht on tänavu seitsmekeelne ning infot jagatakse seal inglise, saksa, soome, vene, rootsi ja prantsuse keeles.
Samas viidatakse, et kui on kindel soov pühakoda külastada, siis kõige kiirema ja täpsema info saab trükises leiduvatel kontaktandmetel ühendust võttes.
Trükises märgitakse, et püha­kodadest on aja jooksul saanud Eesti kultuuri lahutamatu osa, mis moodustab väärtusliku osa meie kultuuri- ja kunstiajaloolisest pärandist. Sageli on linna, valla ja küla üheks paljudest vaatamisväärsustest selle keskel kõrguv püha­koda, mille aastasadu püsinud müürid hoiavad eneses olulisi kunstiväärtusi. Seepärast võib kirikuid õigusega pidada Eestimaa olulisteks turismisihtkohtadeks ja kohalikeks vaatamisväärsusteks.
“Teeliste kirikud” tutvustab nii kohalikele kui Eestit külastavatele turistidele kauneid ning paljuski unikaalseid Eesti sakraalhooneid: kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid.

Emmaste kiriku ehitusaeg on aastal 1867. Krahvinna Brevern de la Gardielt kingiks saadud maatükile ehitatud historitsistlik püha­koda sarnaneb paljuski Kärdla kirikuga ning on tuntuks saanud viimase sõja ajal maasse peidetud kirikukella ülesleidmise ja taaspühitsemise läbi 1994. aastal. Altaripilt “Ülestõusmine” (1900) on unikaalne, selle autor Tõnis Grenzstein kuulub Düssel­dorfi koolkonna nimekate esindajate hulka eesti maali­kunstis.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411