Reede, mai 6, 2022
 

Tantsupäeval tantsiti elava muusika saatel

Kati Kukk | Hiiu Leht
Kati Kukk | Hiiu Leht
Selle aasta rahvusvahelist tantsupäeva tähistati üleeestiliselt rahvatantsuga “Savikoja venelane”, mida Kärdla kultuurikeskuse saalis sai tantsida viies eri versioonis ja elava muusika saatel – esimest korda astus üles rahvamuusika- ja pillisõprade seltsi orkester.
Need, kes järgisid kutset, millega Kärdla kultuurikeskus ja SA Hiiumaa Muuseumid kutsusid osa saama rahvusvahelisest tantsupäevast, veetsid nädal tagasi meele­oluka reedeõhtu seltskonna- ja pärimustantse tantsides. Ka Hiiu Lehe reporter käis sündmusele kaasa elamas.
Enne, kui tantsuga alustati, andis õhtujuht, Kultuuri­keskuse juures tegutseva tantsurühma Kohvitantad eestvedaja Ille Savioja teada, et täpselt kell pool seitse pannakse käima saali paigutatud kaks videokaamerat ja “Savi­koja venelase” tantsimine salvestatakse. Nimelt oli tegu võistlusega, milles Eesti Rahva­tantsu ja Rahvamuusika Selts selgitab välja videod, mis kõige huvitavamalt rahva­tantsu populariseerivad. Võistluses osalemiseks tuli need laadida üles Youtube`i.
Ettevalmistuseks oli aega paarkümmend minutit.
Savioja andis kiire ülevaate viisidest, kuidas “Savikoja venelast” on tantsitud. Esmalt kutsus ta endale appi Virve Penkina – ja üheskoos näidati mõne taktiga ette, kuidas proua Virve kooliajal seda rahvatantsu tantsiti.
Järgnesid polkasammudega teine variant ja lühikeste sammudega kolmas, siis neljas ja viieski tantsuversioon. Ega midagi väga keerulist ju polnud – lihtsalt mõned sammud, seejärel keerata ja kummardada, mõne puhul tuli ristatud kätega puudutada paarilise küünarnukki, siis hoopis käsi õõtsutada.
Tantsurütmi ja -tempot toetas Hiiumaa muuseumi juures tegutsev Rahvamuusika- ja pillisõprade selts, millele ülesastumine tantsupäeval oli esimeseks esinemiseks. Seltsi liikmed olid kohad sisse võtnud laval ja nende esituses ning Jaanika Kuuse juhendamisel kõlasid kontrabassi, jaurami, lõõtspilli, torupilli, hiiu kandle, viiuli ja kolme akordioni helid.
Hoiame detailid alles
“Mulle meeldib mõelda, et tantsukogemus on eriline ja tantsimisega võib alustada igas vanuses,” sõnas Ille Savioja, kui selle õhtu tantsud olid läbi. Tantsupäeva tähistamisel on ta osalenud mitukümmend korda ja ta ütles, et selleks on vaja vaid tore punt kokku panna. Näiteks 15 aastat tagasi tõsteti makk Reko poe akna peale ja tantsiti väljaku servas, muruplatsi peal. Tantsitud on postimaja, muuseumi ja Selveri ees, ka vallamaja ees, kus kaasa keerutama tõmmati Savioja sõnul vallaprouasid ja -neiusid. Koroona tõttu on asi paar aastat pausil olnud.
Tantsujuhi sõnul tehti valik, et tänavu tantsida “Savikoja venelast”, ammu enne, kui Vene­maa veebruaris sõda alustas. “Tegu on Eestis väga laialt tuntud tantsuga,” lisas ta.
Tantsupäeva puhul avaldatud läkituse sõnum oli selge – tants on hetkes sündiv kunst ja oma väikese tiivalöögiga anname me lootust ja julgust, et saada võitu kõigest sellest halvast ja kehvast, mis meil ümberringi on. Seda, et läkituses oli rõhk pigem koroonal kui sõjal, seostas Savioja seekordse teksti kirjutajate Korea päritoluga.
“Näen tihti, et väike asi on olulise mõjuga,” jätkas Savioja ja tõi näite oma tööst. Kui päeval Virve ütles, et on kunagi tantsinud erinevat varianti, oli kohe selge, et tuleb see kindlasti üles kirjutada, sest tegu on nüüdsest selle tantsu Hiiumaa variandiga. Virve oli ka öelnud, et nad olid seda tantsinud ühe kodutütarde viisi järgi, aga teinud uued sõnad, nagu nad oleks kokad. Ka võtsid nad kätte potid-­pannid, nagu see oleks kokkade tants. “Vaat, milline tahtmine selle taga oli,” ütles Savioja. Ja pakkus, et kui ükskord tulevad noored rahvakultuuri uurijad, siis tänavad nad eelkäijaid, et jäädvustatud on väärt materjal ega lastud sel kaduda.
Esimene esinemine
Pillimängijad kokku kutsunud Jaanika Kuusk oli rahul: “Väga tore oli, meeleolu oli hea, pillilood tulid välja ja tants käis suure hooga. See ongi kõige tähtsam.”
Rahvamuusika- ja pilli­sõprade selts on koos käinud veidi üle kahe kuu, harjutades kord nädalas Hiiumaa muuseumis. Kogu töö käis Kuuse
sõnul siiamaani esimese esinemise nimel. Kokku oli lepitud, et rahvusvaheliseks tantsupäevaks saavad nad “Savikoja venelase” selgeks, aga esinemisküpseid lugusid on neil praeguseks lausa seitse – kõik need läksid reedel ka käiku. Mängitud-tantsitud said ka “Liblikavalss”, “Kõpu meeste polka”, “Aeglane valss”, “Kihnu valss”, “Meremeeste valss” ja “Hiiu valss”.
Seltsi kokkukutsuja ja eestvedaja ütles, et repertuaari täiendamiseks mõtteid on ja uute lugude noodilehedki juba laiali jagatud – need ei ole otseselt tantsuga seotud, vaid pigem kuulamiseks. Selgituseks lisas ta, et see oleks hea, kuna siis saaks tantsijad natuke ka jalga puhata.
Seltsiga liitunud torupilli- ja hiiu kandle mängija Helen Kõmmus ütles, et hindab just võimalust mängida tantsu­saateks, sest rahvatants plaadilt tuleva taustamuusika saatel pole pooltki see. Rõõmustamiseks nägi põhjust ka hiiu kandle mängija Malle Mürgimäe, kelle sõnul kogunes seltsi huvitav ja paindlik pillipark.
Järgmine tantsurühmade ja Rahvamuusika- ja pilli­sõprade seltsi esinemine ootab ees Hiiumaa laulu- jatantsupäeval 5. juunil Käinas Padarimäel.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411