Teisipäev, mai 3, 2022
 

Rohenäpud ja poris mängivad lapsed on kõikse õnnelikumad?

Ulvi Raamat/ Kuressaare ametikool
Uuringust selgub, et üks imeline bakteritegelane nimega Mycobacterium vaccae, mida inimesed looduses ja aias toimetades söövad (aeg-ajalt rändab ikka mõni enda kasvatatud porgand degusteerimiseks hamba alla) või sisse hingavad, aktiveerib ajus neuroneid, mis toodavad heaolu­hormooni serotoniini, vahendab Kuressaare Haigla oma sotsiaalmeedia lehel.
Ilmselt pole siis imestada, et kõige kirglikumad aednikud ütlevad sageli, et nende aed on see parim “õnnelik koht” ja et aias toimetamine vähendab stressi ja tõstab nende tuju.
Bristoli ülikooli ja Londoni ülikooli kolledži teadlaste tuvastatud leiud aitavad mõista, miks immuun­süsteemi tasakaalustamatus jätab mõned inimesed haavatavaks meeleoluhäirete ja depressiooni suhtes.
“Need uuringud aitavad meil mõista, kuidas keha suhtleb ajuga ja miks on terve immuunsüsteem vaimse tervise säilitamiseks oluline. Samuti panevad need mõtlema, kas peaksime äkki kõik natuke rohkem aega poris mängides veetma,” ütles
dr. Chris Lowry, Bristoli ülikooli uuringu juhtiv autor.
Ilmselt näeme seda poris mängimise kirgastavat mõju laste pealt, kes saavad mudas möllates tõelise energialaengu.
Huvi projekti vastu tekkis pärast seda, kui vähipatsiendid, keda raviti bakteriga Mycobacterium vaccae, andsid teada oma elu­kvaliteedi paranemisest. Kui teadlased uurisid hoolikalt katsetes osalevate hiirte ajusid, avastasid nad üllatusega, et ravi M. vaccae’ga aktiveeris rühma neuroneid, mis toodavad serotoniini. Arvatakse, et serotoniini puudumine ajus põhjustab inimestel depressiooni, seega võib M. vaccae mõju hiirte käitumisele olla tingitud serotoniini vabanemise suurenemisest aju meeleolu reguleerivates osades.
Uued uuringud toetavad seda hüpoteesi, kuid ka edaspidiseks on kavandatud uuringuid selleks, et teha kindlaks, kas M. vaccae’l, teistel bakteritel või farmatseutilistel ühenditel on serotoniini neuronite rühma aktiveerimise kaudu anti­depressantidele sarnane mõju.

Toimetaja
HARDA ROOSNA

Allikas: www.sciencedaily.com

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411