Teisipäev, mai 24, 2022
 

Pesitsusrahu rikuti kõige rohkem Saaremaal

Keskkonnaamet
Keskkonnaamet on pesitsusrahu kaitseks kuu aja jooksul kontrollinud üle Eesti ligi 2500 kinnistut ning reageerinud ligi 40 kaebusele. Raietööd on käinud 65 kinnistul ja seisma on raietööd pandud 20 korral, neist suur osa ameti peatähele­panu all olevates vanades linnurikastes metsades.
“Rikkumisi on võrreldes kontrollide hulgaga suhteliselt vähe ja selle eest tuleb kiita metsaomanikke, kes on raieplaanid loodusega kooskõlla sättinud ja hoiavad oma metsas pesitsusrahu ja elurikkust,” ütles ameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.
“Viiel juhul on meie sekkumise järel raietööd vaba­tahtlikult seisma pandud. Oleme siiski pidanud ka raied ettekirjutusega peatama ning mõnel [viiel – toim] juhul alustanud väärteo­menetluse,” ütles Avarsalu.
Plaaniliste kontrollidega jätkab amet juuni lõpuni ning vajadusel korraldatakse töö ümber, et suunata rohkem jõudusid sinna, kus neil on kõige suurem mõju. Sel nädalal saab seetõttu lisajõudusid Saaremaa, kus pesitsusrahu rikkumisi on avastatud teistest maakondadest rohkem. Saaremaal on raieid tulnud peatada sama palju, kui kogu ülejäänud Mandri-Eestis kokku.
Neljal korral on keskkonna­ameti eksperdid avastanud peatatud raietööde kohas kaitsealuse linnuliigi pesitsuse. Järvamaal avastati
I kaitsekategooria kaitse­aluse väike-konnakotka elupaik, ülejäänud kolm uut kaitsealuse liigi elupaika leiti Saaremaal.
“Pesitsusrahu kontrollidega oleme leidnud Saare­maal seni teadmata III kaitse­kategooria kaitsealuste raudkulli, hiireviu ja musträhni elupaigad. Oleme oma maakonnas raietööd seisma pannud ühel kaitsealal ning veel üheksas vanas, linnurikkas metsas. Need metsatüübid on järelevalve kõrgendatud tähelepanu all ja peatamiseni on viinud nii tähelepanelikelt elanikelt tulnud kaebused kui ka keskkonnaameti enda plaani järgi ette võetud kontrollkäigud,” selgitas ameti Saaremaa järelevalvebüroo juht Jaak Haamer. Lähinädalatel on Saaremaa kaitsealadel ning vanades linnurikastes metsades kavas tavapärasest rohkem kontrollkäike, kinnitas Haamer.
Järelevalveks töötas keskkonnaamet koos keskkonnaagentuuriga välja puistute maatriksi, kus tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust hinnatakse puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmeid arvestades. Kui kevad­suvine raie on vältimatu, siis tuleb hoiduda raietest vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriks ning järelevalve juhend on ameti kodulehel avalikult kättesaadavad.
Pesitsusrahu tagamiseks on keskkonnaamet plaaninud järelevalvet 15. aprillist 30. juunini.
Toimetaja
HARDA ROOSNA

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411