Reede, mai 27, 2022
 

Meenutusi marutaudist

Eesti on kuulutatud marutaudivabaks riigiks aprillist 2013, kuid samas on marutaudist püsivalt ohustatud maa. Seepärast tuletaks veidi meelde marutaudi olemust.
Marutaudi on palju nii Vene­maal kui ka Ukrainas, kust praegu liiguvad paljud lemmik­loomad Eestisse. Samuti esineb marutaudi paljudes riikides, kuhu reisitakse koos lemmikloomadega: Valge­venes, Poolas, Rumeenias, Türgis ja mujal. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus võidakse tuua riiki ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmikloomaga. Ohtu võib sattuda ka inimene, kes reisil olles paitab, katsub, toidab lemmikloomi, sest kunagi ei tea tema marutaudistaatust. Peab ka meeles pidama, et marutaudi peiteaeg ehk aeg hammustusest kuni avaldumiseni võib olla kuni kuus kuud, räägitakse isegi ühest kuni pooleteisest aastast. Samas peab ka teadma, et marutaudi viirus ilmub sülje sisse 10–14 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist, st hammustuse ajal võib loom olla näiliselt täiesti terve, aga levitab juba surmavat haigust.
Marutaud kahjustab närvi­süsteemi, nakatuvad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Haigustekitaja levib nakatunud looma süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Juhul, kui marutaudile iseloomulik haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõpeb alati looma või inimese surmaga.
Eestis levis nn metsamarutaud, mille põhilisteks kandjateks olid rebane ja kährikkoer. Koduloomadest esineb haigust enim koertel, kassidel ning veistel, kuid haigestuda võivad ka lambad, hobused, kitsed ja teised koduloomad. Kui viirus on läbi hammustus­haava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju. Enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest.
Sagedamini esinevad sümptomid:
- tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks),
- inimpelguse kadu metsloomadel,
- suurenenud süljevoolus,
- neelamisraskused,
- rännumaania,
- suurenenud heli- ja valgustundlikkus,
- vaaruv kõnnak,
- enne surma halvatus.
Olen ise 2003. aastal Hiiumaal näinud paari marutaudis koera, kes olid väga rahulikud, sülge ei voolanud, pigem oli suu limaskest erkroosa ja kuiv ning üks koertest jõi väljas olles vihmavett veel viis päeva peale haigestumist, kuid labor andis peale koera surma vastuse, et oli marutaudis ning loomaomanikud pidid kiirelt marutaudivastasele vaktsineerimisele minema. Kusjuures üks neist koertest elas Kärdlas aiaga piiratud territooriumil.
Marutaudis kassid muutuvad pigem agressiivseks, aga see ei ole ka alati kindel. Seega tuleb säilitada ettevaatlikkus kummaliselt käituvate või surnud kodu- ja metsloomade suhtes ning neist teavitada loomaarsti.
Fakte marutaudi kohta:
- maailmas sureb aastas üle 70 000 inimese marutaudi tagajärjel, enamasti lapsed arengumaades;
- maailmas sureb iga kümne minuti järel üks inimene maru­taudi;
- marutaud levib endiselt 2/3 maailma riikidest;
- üle 95% inimeste surmajuhtumitest põhjustavad koera­hammustused;
- pea 100% marutaudi põhjustatud inimeste surma­juhtumitest on välditavad.
Vaktsineerimis­kampaania algab
Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on viisid, mille kaudu saab marutaudi levikut tõkestada ning haigust likvideerida. Seni on Eestis sellega päris hästi hakkama saadud, aga kunagi ei tohi valvsust kaotada. Samuti ei tohiks puutuda võõraid koeri-kasse ning metsloomi ei peaks koju tooma.
Põllumajandus- ja toiduamet korraldab sel aastal tasuta marutaudivastase vaktsineerimise külades, mille käigus on mugav võimalus oma lemmikud lasta vaktsineerida. Hiiumaal toimub see 9.–15. juunini. Jälgige Hiiu Lehe reklaame või infot veebilehel www.marutaud.ee Ootame rohket osavõttu!

LY KOKLA
loomaarst

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411