Teisipäev, mai 17, 2022
 

Imeline Lasnamäe

Tapio Vares | Hiiu Leht
Tapio Vares | Hiiu Leht
Imeline Lasnamäe! Just nõnda õhkasin ühel mullusel juunipäeval, kui kõndisin Paevälja bussipeatuse taga loopealsel. Karpmajad ja liiklus­müha taandusid kaugemale ning vastu võttis justkui rahuoaas. Lõokeste sirinat täis, pihla- ja viirpuuõieline ning nõnda lillerikas, et aina vaata ja imesta.
Säärane võis kunagi välja näha suurem osa Lasnamäest? See loopealne on natukese nagu ajamasin, mis manab silme ette siinset endisaegset liigirikast looduskeskkonda. Vahest ei vallanud Lasnamäel ainult karjamaad, vaid jagus ka heinamaid, mis just sääraselt jaanikuul õilmitsesid…
Olin tulnud eeskätt alpi nurmikaid (Poa alpina) üle kaema. See arktoalpiinne kõrreline jääb Eestis üha haruldasemaks ning tema vast rikkalikumaid kasvumaid asub just Paeväljal. Tõsi, inimene on siin millalgi pinnast koorinud ja hunnikutesse lükanud, mis niiöelda on rikkunud looduslikku ilmet. Kuid just see meeldibki alpi nurmikale. Siin tema jaoks lõunamaal on ta konkurentsiõrn. Ent paljastunud paekaljulaikude servis asuvad õhukese pinna­kattega kohad sobivadki nimelt ideaalselt. Säärastes karmides oludes ei suuda muud rohttaimed vohada. Eks alpi nurmikaski näi üsna kidur. Hoolimata maikuu rekordsadudest tundus kamar juba krõbekuiv ning lehetutikesed oranž­pruunikat värvi. Vaksa või enama pikkused kõrred õõtsutasid ajutist jahutust pakkuvas tuules oma lillakaid kaharaid päid. Esimesed nurmikad juba õitsesid. Lähedalt silmitsedes – täitsa nagu lilled kohe!
Edasi klindi suunas liikudes järgnes juba koorimata pinnasega loopealne. Sealne anemoonide ehk metsülaste lopsakõite tihke väli oli lausa vapustav. Säärast kubisemist polnud ma küll elusees varem nägema juhtunud! Ja see polnud veel kõik. Nii anemoonide seast kui tükati mujal kerkis kõrgemale iseäralikke lilli. Kuidagi arhi­tektuurselt kindla moega. Karvaste püstiste lehtedega varsi ehtimas tumekollased, sekka oranži tooni korv­õisikud. Lood-ristirohi? Jah, justnimelt. Nagu alpi nurmikas, nii sai ka selle liigi looduses esmakordselt trehvamine mulle osaks sellel alvaril. Temagi leiukohad Eestis vähenevad. Ka mu kodusel Hiiumaal on ta kunagi kasvanud. Kas enam veel? Natuke on lood-ristirohtu säilinud Muhumaal, Virtsu kandis ja Lääne-Virumaal. Peamiseks kantsiks on aga jäänud Harju­maa loopealsed.
Peale nende õitses siin nõiahammast, koldrohtu ja karutubakat, suve edenedes võtavad järje üle angerpistid ning kes kõik veel…
Jah, Lasnamäe pärl on see alvar. Liitudes Maarjamäe paekalda serva kauni maastikuga. Kuid meieaegne Tallinn ei salli sellist liigirikast loodusjäänukit enda keskel. Õigemini küll igasugu arendajad ja tähtsad otsustajad. Taamale Suhkrumäe naabrusse kerkib karpmajade kobar. Lisanduv elanikkond suurendab kindlasti survet siinseile niidumaastikele.
Kahjuks see polegi veel kõige halvem. Paevälja alvari kohal ripub kirvena hiiglasliku Ida-Tallinna haigla rajamine. Vahepeal juba oli lootust, et sellest ei saa asja, siis aga leiti rahad taha. Praeguse sõja tingimusis aga kipub neist rahadest väheks jääma. Kuid mis­pärast ikkagi justnimelt sellele nii väärtuslikule alale peab püstitama betoonkolossid, laiad alad katma asfaldiparklate ja mõttetu muruga? Seal eemal näib tühermaad olevat ju küll ja küll. Kuid ei. Nii on otsustatud.
Looduskaitsealuste liikide olemasolust ei saa siiski päris mööda vaadata. Alpi nurmikas kuulub ikkagi teise kaitsekategooriasse. Nii on arutatud, et kas on võimalik neid ümber asustada sama haiglakrundi piires või kolida kuhugi Maarjamäe klindi poole. Vaadates kaljupõrandate
vahelisi lausalisi alpi nurmika niidulappe, küsisin endalt: kas tõesti istutatakse nad kõik ümber? Ja kui hästi nad ikka end uues kasvu­kohas tundma hakkaks? Neile meeldib just täpselt siin.
Aga nood lood-ristirohud, kes ohualtina on Punases raamatus kirjas? Kas neid vaevutakse kah ümber tõstma? Anemoonid lükatakse nagunii suvaliselt kuhja ja hävitatakse…
Võib-olla jääb see suvi Paevälja alvari viimaseks õitsemiseks? – mõtlesin mullu juunikuu algul seal. Siiski on lootust, et ka selle suve tulles õitsevad Paeväljal lilled ja laiub kaduvikku määratud looduse rahu. Plaanide järgi kavatsetakse paepinna lõhkumise kallale asuda tänavuse aasta lõpul.
Kohe on käes Lasnamäe Paevälja kõige ilusam aeg. Kel võimalik, minge võtke sealt veel viimast…

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411