Reede, mai 13, 2022
 

Advokaat selgitab: Mida tuleb arvestada ukrainlaste palkamisel?

AB LMP
Ukrainlaste tööle vormistamise reeglid on erinevad sõltuvalt sellest, millal Ukraina kodanik Eestisse saabus ning kas ta oli sõja algushetkel Eestis tööl või mitte. Ettevõtted on huvitatud sõja eest pagevatele ukrainlastele tööd pakkuma, samas on tööandjatel tekkinud palju küsimusi ukrainlaste tööle vormistamisel.
Ajutine kaitse ja kuidas selle saajat tööle vormistada?
Euroopa Liit on vastu võtnud Ukraina kodanike ajutise kaitse rakendusotsuse, mille kohaselt saavad Euroopa Liidus (sh Eestis) ajutist kaitset taotleda Ukraina kodanikud, kes enne 24. veebruari 2022 elasid Ukrainas ning kes saabusid Euroopa Liitu pärast 24.02.2022. Ajutine kaitse annab õiguse taotleda ka elamisluba. Ajutise kaitse ja elamisloa saanud ukrainlastel on õigus Eestis viibida ning töötada ja ajutise kaitse saanu palkamisel kehtivad kõik samad reeglid nagu Eesti kodanike tööle võtmisel – tööandjal
tuleb järgida töölepingu­seadust ja miinimumpalga nõuet. Keerulisem on olukord Ukraina kodanike puhul, kes olid Eestis juba enne 24. veebruari, kuna neile ajutise kaitse režiim ei laiene.
Mis saab ukrainlastest, kes töötasid Eestis juba enne sõja puhkemist?
Nendele Ukraina kodanikele, kes olid Eestis tööl juba enne sõja algust, kehtivad edasi samad nõuded, kuid väikeste erisustega. Tavapäraselt võib lühiajalise registreeringu alusel Eestis töötada 365 päeva. Kui see periood on lõppenud või lõppemas, siis tänu Vaba­riigi Valitsuse 15. märtsi määrusele, kui ukrainlasel oli 24. veebruaril lühiajalise töötamise registreering olemas, kuid see on vahepeal lõppenud või lõppemas, võib ta siiski tööd jätkata kuni 31. maini. Tuleb meeles pidada, et lühiajalise töötamise puhul kehtib vähemalt keskmise palga maksmise nõue.
Eespool toodud erisus ei kehti Ukraina kodanikele, kes olid 24. veebruaril registreeritud lühiajalisele hooajalisele tööle, mille puhul on vajalik vähemalt miinimumpalga maksmine. Hooajalise töö alla läheb töö valdkonnas, kus on hooajaliselt tunduvalt suurem töötajate vajadus. Lühiajalise registreeringu alusel saab hooajalisel tööl töötada
270 päeva. Ukrainlased, kes töötasid hooajalisel tööl, ei saa määruses toodud erisuse alusel oma töötamise õigust pikendada ning peavad ootama, kuni töötamise algusest aasta täis saab, et uus 270päevane periood rakenduks.
Millised õigused on ukrainlastel, kes viibisid enne sõda Eestis, kuid ei töötanud siin?
Ülaltoodud erisused ja ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikule, kes oli sõja algushetkel Eestis näiteks turismireisil või sugulasi külastamas. Selleks, et ukrainlasel oleks võimalik Eestis töötada, peab tööandja ta tööle registreerima. Talle kehtivad kõik tavapärased reeglid ning lihtsustatud varianti tööle asumiseks kahjuks veel ei ole.
Siiski on kõigil enne 24. veebruari Eestis olnud ukrainlastel õigus Eestisse edasi jääda ning välja kedagi ei saadeta ka siis, kui ajutist kaitset võimalik saada ei ole või lühiajalise hooajalise töötamise periood lõppeb. Lisaks menetleb Riigikogu täiendavat seaduse­muudatuste paketti, mis peaks lihtsustama Ukraina kodanike palkamise korda nii tööandja kui ka sõjapõgenike endi jaoks.

Päivi Margna
Advokaadibüroo LMP

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411