Reede, mai 20, 2022
 

Ehtekunstnik Aado Algvere sai juubelikingiks tütre koostatud raamatu

Toomas Kokovkin
KÜLLI LAIDLA
Ehtekunstnik Aado Algvere kõik ehted on unikaalsed, kandjale loodud – ennast korrata oleks tema jaoks lihtsalt igav.
Trükilõhnalised raamatud virnas ning särasilmne juubilar rohkeid külalisi vastu võtmas. Selline vaatepilt avanes laupäeva, 14. mai pealelõunal Hiiumaa muuseumi Pikas majas, kui esitleti raamatut “Kõva kivi pehmus. Aado Algvere ehtekunst”. Samal päeval tähistas oma väärikat 75. juubelisünnipäeva raamatu loomise põhjustaja ise.
Sünnipäevapeol tänati kõiki, kes kaasa aidanud raamatu ja selleteemalise fotonäituse valmimisele. Ehetekandjate õnnesoove Aadole vahendas tütar Kristel Algvere improviseeritud “Soovisaates”.
Tütar kirjutas isast
Kristel Algvere, kes on raamatu koostaja, ütles Hiiu Lehele antud intervjuus, et kõige õnnelikumaks tegi teda selle pika raamatuloomise protsessi juures see, et kui ta raamatu jaoks intervjuusid tegi, tuli isal aina uusi ja uusi asju meelde.
“Ja ta hakkas ise mõtlema asjade peale, mis on olnud oluline, mis on teda millenigi viinud. Ta hakkas nagu oma elu nägema nagu teisiti võibolla,” arutles tütar.
Isa oli talle öelnud juba siis, kui Kristel oli päris väike, et iga inimene võib kirjutada vähemalt ühe raamatu – oma elust.
“Kuna tema seda ei kirjutanud, siis mina võtsin selle rolli. Tema on see, kes teeb rohkem asju,” rääkis Kristel raamatu saamisloo taustast. “Ma ütleksin, et võib-olla ongi peamine, et ta on saanud endast rohkem aimu – see on olnud see, mis on teinud mind rõõmsaks.”
Raamatusse on talletatud väga väike osa Aado Algvere loomingust – Kristeli hinnangul 30 aasta jooksul tehtust võib-olla 5 protsenti. Raamat sai tehtud lootusega, äratada huvi tema kui kunstniku vastu: “Keegi, kes on päriselt selle ala inimene, ehk märkab ja võib-olla seda pärandit saaks analüüsida keegi veel professionaalsemalt.”
Tõepoolest, teoses on lisaks rohketele kaunitele ehte­piltidele ka detailseid ja tehnilisi kirjeldusi kunstniku töö­võtetest ja -vahenditest, mis kõik vääriks jäädvustamist ja ka õpilastele edasiandmist.
Looming on looming
Kristeli jaoks on isa teinud ühe hõbesõrmuse, millel kaks tuvi ja süda – ta sai selle oma 11. sünnipäevaks. “Võib-olla annan selle oma lastele edasi,” arutles Kristel. “See on minu jaoks oluline ehe – minu isa tegi mulle!”
Kristel ise on lapsest saati tahtnud hoopis kirjutada – ka see on looming. “Olen kogu aeg teadnud, et ma ei taha tegeleda maalimise, joonistamise ja ehtekunstiga, aga ma pildistan – nii et visuaalselt ma ikka ennast väljendan,” rääkis Kristel enda valikutest. “Olen teise ala inimene, kes sattus elama kahe teise toreda kunstniku perre.”
Hiiu Lehele rääkis Aado Algvere, et maalikunstnikust abikaasa Liia tema loomingusse ei sekku. Nii nagu tema ei lähe Liia ateljeesse töö käiku segama: “Hoiame need asjad lahus.”
Kõva kivi pole takistus
Päris esimene ehe, mis tehtud sai, Aadol enam ei meenunud, aga teadlikult tegi ta oma esimese ehte oma esimesele abikaasale Astridile. “Temale tegin ühe kaelaehte. Õpetaja näitas mulle töövõtteid ja sealt siis hakkasingi edasi tegema.”
Raamatu “Kõva kivi pehmus” peategelane ütles, et kui tal on olnud oma loometeel juhus, mil kivi ikkagi on liiga kõva, siis ta on võtnud teise kivi ja muutnud ehte kompositsiooni. “Tellija ju ei tea, missugune mu nägemus täpselt on – see on minu vaba maailm – eesmärk aga on üks – teha igale konkreetsele tellijale just talle sobiv ehe.”
See, milline on just igale tellijale sobiv ehe, selgub Algvere sõnul tellijaga vesteldes. “Inimene ise räägib seda, kuigi ta ei tea, et mulle seda ütles,” rääkis kunstnik oma meetodist mõista soove ja sobivust. “Ma ise panen kokku oma maailma, mis talle sobib.”
Enamasti teeb ta töid tellimuste alusel, aga on olnud ka juhuseid, kus inimene ei tea, et on Aadot inspireerinud ja ta on teinud talle ehte.
Täiuslikkus tähtis
Aado Algvere rääkis, et sen­imaani on kõik tööd, mis ta oma peas ette kujutanud, lõpuks ka õnnestunud. “Mõnikord see võtab lihtsalt kauem aega – kuhu ta pääseb!” lisas ta naerusuiselt. “Ma töötan ju värvidega ja see saladus on nii lihtne, kuidas ma siis tööd teen.” Kõigepealt uurib ta välja, kuidas, kus, mille­pärast soovib tellija ehet kanda. Veel on vaja teada saada, mis värve on inimene elu jooksul peamiselt kandnud ja siis saab ta valida, milline tema värv sobib tellija värvieelistusega. “Ja nii samm sammult liigungi tulemuse poole.”
Mitmed ehtekunstniku töövõtted nõuavad palju aega ja see on täiesti omaette maailm – lugege ja imestage, raamatus on see kirjas!
“Midagi päris uut ma ette enam võtma ei hakka, sest ma ei saavuta täiuslikkust,” nentis juubilar, kes kive lihvinud kolm aastakümmet. “Aga ma graveerin kive, sest see pakub mulle huvi ja samas ma oskan ka seda tööd. Ja iga uue inimesega tuleb uus idee. Sama asja kordusena teha – see on igav minu jaoks. Nii palju avastamata asju on veel. Parem on vaadata edasi.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411