Reede, aprill 1, 2022
 

Vestlusõhtul oli tähelepanu keskmes plastisektor

KUVATÕMMIS
“Kuidas meie plasti­ettevõtetel läheb ja kas saaks minna paremini?” küsis moderaator Arno Kuusk, juhatades sisse vestlust, mille Hiiumaa ettevõtjate liit ja Hiiumaa arendus­keskus neljapäeval korraldasid Käinas, Tuuletorni kohvikus Ruudi.
Seekordsel vestlusõhtul olid külalisteks nelja aktsiaseltsi juhid: M ja P Nurst juhataja Agur Nurs, B-Plast juhataja Siimo Sedrik, Dagöplasti tegev­juht Kulvo Pendra ja EstPak Plastiku juhataja Marek Harjak. Kahe ja poole tunni jooksul jõudsid nad moderaatori küsimustele vastates rääkida nii ettevõtetest, mida nad juhivad, kui heita pilgu plastiettevõtlusse laiemalt. Agur Nurs osales veebi vahendusel, kuna pidi ootamatult mandrile sõitma, teised olid istumas teistkümne kohaletulnud kuulaja ees.
Endiselt plastisaar
See, et plastisektoril on suur kaal saare majanduses, on üldteada. Vähem ehk teatakse, et plastisektor moodustab umbes kolmandiku saare ettevõtete müügikäibest, üle poole koguekspordist ja pakub 400–500 töökohta. Põhiosa sellest annavad kaheksa ettevõtet – eelpool nimetatutele lisaks ka AS Dale, OÜ Liisbet Tukat, OÜ Plastiktoos ning OÜ Pharma Systems. See­juures Estpak Plastik ei tegutse enam saarel, kuid on siia registreeritud ning seetõttu kajastuvad ettevõtte andmed ka Hiiumaa majandus­ülevaadetes.
Kõigi nimetatud ettevõtete asutamisaeg oli Eesti taasiseseisvumise ajal ehk 90ndatel. Kulvo Pendra ütles, et olemasolevad ettevõtted lõid aluse järgmistele. “Dagöplasti kindlasti ei oleks olemas, kui siin ei oleks olnud üheksakümnendate teises pooles plastikompetentsi,” sõnas ta ning lisas tänusõnad Hiiumaa plasti Grand Old Man-ile Mati Nursile hiljuti määratud elutööpreemia puhul.
Negatiivne positiivseks
Mitmel korral tuli kõneks kuvand, justkui plast oleks keskkonnakahjulik. “Ükski kilekott ega praht pole ise läinud merre, seda on teinud inimesed, kes pole piisavalt hoolsad olnud või on süsteem jäädete kogumiseks ja töötlemiseks puudulik,” kommenteeris Sedrik.
Harjaku sõnul pole plastist paremat materjali välja mõeldud, kuigi seda kiputakse rohepöörde vaimustuses ära unustama. “Plastic is fantastic” ehk maakeeli – plast on fantastiline materjal, mis on kasutatav praktiliselt kõikjal – alates näiteks metalli kulu vähendamisest masina­ehituses kuni mitmendat ringi taas­kasutamiseni, sest plast säilitab oma omadusi hästi.
Pendra rõhutas, et igale probleemile tuleb leida lahendus. See, et enamik plaste on loodud hästi stabiilsetena, teeb neist head ümbertöödeldavad materjalid. Loodusesse sattudes muutub selline materjal loodusele kahjulikuks, sest on ka seal stabiilne – muutub küll pudiks, aga ei lagune lõpuni. Nüüd on loodud plastid, mis on selles mõttes ebastabiilsed – biolagunevad. Plasti molekulid on niimoodi kokku pandud, et bakterid saavad selle lagundada. Niisugune materjal sobib lahendama probleeme, mis seotud näiteks toidujäätmete kogumisega või hügieenitoodetega. Sel juhul on tegu ühekordse kasutusega – materjal ladestatakse prügimägedesse ja see komposteerub koos sisuga.
Kõik vestlejad olid sama meelt, et ressursside kokkuhoid ja taaskasutamine on igapäevase töö osa. Mõned näited: M ja P Nurs kasutab ära pakendid, millega kaup neile tuleb ja pakendab sellesse valmistooteid, Dagöplast suunab jääksoojuse ruumide kütteks, EstPak Plastik hoiab selle abil laadimisplatsi lume- ja jäävaba.
Kriiside tõttu kõikuvas
majandusruumis ei jää plastiettevõttedki nendest mõjudest puutumata.
“Oleme püüdnud riske maan­­dada niipalju kui võimalik,” ütles Sedrik. Sama kinnitas Nurs, öeldes, et seni on keerulisematel aegadel
riske hajutanud ja paindlikkust lisanud erinevad tooted, kuna kord on nõudlust ühtedel, kord teistel.
Valus teema – hinnatõus
“Meie jaoks kõige kriitilisem on praamiühendus,” pidas Nurs lausa loogikavastaseks viimatist piletihinna tõusu, kuigi nõustus, et veoteenus on iga aastaga paranenud.
“Nüüd tuli sõda ja kõik on läinud täiesti sassi,” iseloomus­tas Harjak praegust olukorda. Samas on see tabanud ka konkurente. Osalist lahendust näeb ta selles, et püütakse klientidega jõuda kokku­leppele ja järsult tõusnud toormekulu jagada. Paraku on senised lepingud seotud ainult materjalide hinnatõusuga, kuid kallinenud on energia, transport, pakendid – kõik. “Ida poolt tulnud materjal ja pakend on olnud meie konkurentsi­eelis, täna seda enam ei ole,” ütles ta, “ühtpidi on meil teadmatus ja jama, teistpidi võimalus.”
Samal ajal – nagu märkis Sedrik, on tööjõud sama­sugune ressurss nagu muud ja praeguseks on see ressurss Hiiumaalt otsas. “Tuleb millegi muu arvelt areneda.”
Ühiselt leiti, et mõistlikus mahus laiendusteks on saarel energiavarustus olemas ning kiire internet praegustes tootmis­kohtades ka.
Turud kõiguvad
Harjak selgitas, et pika kestusega lepingute puhul muudavad nad müügihindu vastavalt oma hinnastamise valemile, kui turul on toormehindades üles või alla kõikumisi rohkem kui 5 protsenti. Aga ettevõttel on olnud ka teistsuguseid lepinguid. Näiteks esimese koroonalaine aasta oli EstPak Plastikule edukas, sest toormehinnad kukkusid ja ettevõte suutis müüa veel vanade hindadega, teenides vaheltkasu. Eelmise aasta algul aga tõusid toorme hinnad ligi kolm korda ning osa toodangut tuli müüa varem lepitud madalama hinnaga. Seetõttu jäi ettevõtte mullune kasum üle kolme korra tavapärasest madalamaks.
Ka Dagöplastil on klientidega lühemaid ja pikemaid, fikseeritud ja indekseeritud hinnaga lepinguid. “Reaalselt oleme ka raha kaotanud,” nentis tegevjuht. Toormetootjad, mis on mitmemiljardilised ettevõtted, ütlevat, et nad ei oska hindu ennustada ega taha midagi lukku panna. “Meie peame seda suutma,” ütles Pendra ja arvas, et turud jäävad kõikuvaks veel mõneks ajaks.
Kogu vestlusõhtu salvestus on järelkuulatav Hiiumaa arenduskeskuse Youtube kanalil.
Sarja järgmine vestlusõhtu on plaanitud 28. aprilliks ja siis on vaatluse all turism Hiiumaal.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411