Reede, aprill 29, 2022
 

Üllar Metsandile erametsa arendaja teenetemärk

Üheksa teenekat erametsanduse arendajat said Tartus toimunud Eesti Erametsaliidu 30. juubeliüritusel tänumärgi, teiste seas Üllar Metsand Hiiumaalt.
Metsandi teeneid väärtustati tema tegevuse eest Erametsa­liidu endise juhatuse liikmena, lisaks märgiti ära tema töö Hiiumaa metsaomanike koostöö hoogustajana.
Metsand elab Hiiumaal 1975. aastast, kui ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia, praeguse Maaülikooli suunamisega siia tööle tuli. Suur muutus toimus tema sõnul 90ndatel, kui uued ajad andsid vabaduse mõelda ja tegutseda. “Kahjuks jäi vastutuse pool nõrgaks – raha hullus ja lollus jõudis kohe ka metsadesse,” ütleb ta tagantjärele. “Püüdsin naabreid ja tuttavaid natuke juhendada ja metsa algtõdesid selgitada eks nii see side erametsandusega algas.”
1998. aastal korraldasid rootslased Eestis esimesed erametsakonsulentide kursused, kuhu igast maakonnast pääses kolm inimest. Hiiumaal korraldati konkurss ja
Üllar sattus nende kolme hulka koos Aira Tossu ja Viljar Rajaveeruga. “Päris hariv õppimine oli, neli nädalat Sagadis ja iseseisev töö. Peale seda olid siin soomlased, kellega koos sain veel üksteist kuud õpetust,” meenutas ta. “Sealt tulid ka sidemed ja surve kohaliku metsaseltsi moodustamiseks – ega me kohe vedu ei võtnud, alles teisel kokkusaamisel moodustati Hiiumaa Metsaselts,” rääkis Metsand ja tänas Tossu, kes seltsi algusest peale vedanud. Kümmekond aastat oli ka ta ise seltsi juhatuses, hiljem on rohkem n-ö kõrvalt susinud ja ühismeedias metsapoliitika üle arutlenud.
Alustati 14 inimesega, praegu on seltsis üle 250 liikme. Igal õppepäeval on kohal 20 inimese ringis ja tagasiside on hea. “Ju siis saadakse kasulikke teadmisi ja hinnatakse neid,” ütleb Metsand. “Aira on meil ainuke riiklikult aktsepteeritav konsulent ja käib inimesi nõustamas. Vahetevahel tullakse ka minu jutule – püüan siis aidata nii palju, kui oskan.”
Mis puutub metsade majandamisse, siis suur enamus omanikke tuleb tema hinnangul sellega toime: “Noori metsakultuure ja hooldatud metsi on järjest rohkem.” Probleemiks on tema meelest majandamata metsad: “Minul on valus vaadata, kui potentsiaalselt hea metsakasvukoht kasvatab võserikku või liigvana surevat metsa. Ka hooldamata noored metsad teevad silmale haiget.”
Üllar Metsandi arvates on Hiiumaa metsade majandamisel kõige suurem probleem vana merepõhja reljeef, mis on tekitanud rohkelt padusid. Samal ajal on harva külmunud maapinnaga talvesid. “Meie parim aeg metsa lõigata ja välja vedada on lindude pesitsusajal – see aeg on enamikul aastatel kõige kuivem ja maapind on kõva,” selgitas ta. Ja märkis, et Eesti on ainuke Euroopa riik, kus pesitsusrahu seadusega kehtestada tahetakse.
Kõige suurem mure on tema sõnul praegu arvajate rohkus teadmiste vastu: “Arvajate pooltõed on meie valitavad ära tinistanud ja käib mingi tobe “metsasõda”, mis meie metsadele mingit kasu ei too. Arvajate seltskond püüab ära tühistada sadat aastat eestikeelset metsaharidust ja mitme sajandi vanust metsatraditsiooni.” Tema leiab, et just tänu metsakasvatajatele, metsatraditsioonidele ja metsateadusele on meie metsad nii mitmekesised ja eripalgelised, kus on leidnud pelgupaiga kõik need loodusväärtused, mida nüüd vägisi metsameeste eest püütakse kaitsta.

KATRIN KIVIVUORI

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411