Reede, aprill 1, 2022
 

Mötlen Hiiumaa raudtee(de)st

MART MÕNISTE
Olen aastaid ränganud mööda Tahkunat ja eks mujalgi meie saarel. Siiski on köige lähedasemaks kujunend see Tahkuna oma randade, metsade, soiste ja vesiste aladega.
Söber Mattiase ärgitusel on tehet 11 poolsaare viilutamist rannast randa, nii idast läände kui läänest itta, kuidas kunagi.
See on Tahkuna ilu lausa südamesse pannud.
Loodusele lisaks on seda kujundanud Venemaa militaar­tegevus alates 1912 kuni 1991, jah, vahepeal oli 20aastane paus ka. Peale rannapatareide punkrite ja betooni on Tahkuna pöhjatippu rajatud üle 10 km raudteed, mille trassi kulgemine seni veel teadjaga koos suht hästi leitav ja käidav.
Jah, rööpaid ja liipreid ei leia, need on vanarauaks, hiidlaste keldriteks ja muuks tarbeks ammu kadund. On neid pandud lagede toeks ja viidud muuseumieksponaatideks ning kirjad, mis rööbaste peal räägivad nii möndagi nende valmistamise ajast ja valmistajatest.
Alles on aga raudteetammid, kus on körgendust ja märg­alas täitmist ning trassi tasanduseks pinnasesse kaevendeid tehtud. Raudtee peab ju kulgema vöimalikult otse ja soovitav ka ilma suuremate töusude-langusteta. Osa kunagistest löikudest on tänaseks muidugi üsna vösastunud, aga annab läbi rängata küll. Erilist naudingut pakuvad löigud, mis on tänaseni inimtegevusest oma 60–80 aastat pea täiesti puutumata. Sääl alles on metsa ja raudteetammi poolt muudetud loodust!
Tahkunas algas köik sellega, kui Venemaa tsaar Nikolai II andis 1907. aastal korralduse uue riigikaitsekava koosta­miseks ja 26. aprillil 1913 käsu Peeter Suure nimelise mere­kindluse rajamiseks, mille üheks osaks oli meresektor ja selle välimise eelpositsiooni jaoks Soomes Hanko ja Hiiumaal Tahkuna poolsaar.
Esimese asjana oli vaja leida sobiv sadam ja säält rajada kitsarööpmeline 750 mm laiusega raudtee rannakahurite positsioonideni. Nii asutigi Lehtma sadamat ja raudteetrassi ehitama. Raudtee algas sadamasillalt ja kulges säält loodesse Kukerabasse, kus körvalharu keeras pöhja poole rannapatarei nr. 38 suunas. Kukerabast jöudis raudteetrass rannapatarei nr. 39ni nn Tahkuna otsas ja keeras säält veel edasi läände. Seni on allakirjutanul veel teadmata, miks rajati eraldi raudtee­haru Tahkuna külast Meelste külani.
1918. aastal koostatud nime­kirjas “Eesti Rahva Vabariigi Hiiusaare vette piir­konna kroonu varanduste üle­vötmises” leiame sadamate ja patareide alalt kirja pandu. Lehtma sadamaga seoses on kirjas “6–7 kilometret raudteed Lehtmast Tahkonani, jämedad rööpad”. Patarei nr. 38 “4 täiesti rikutud suurtükki”. Patarei nr. 39 “4 rikutud 12″ suurtükki, 3 raudtee platformi, umbes 3 kilometert Tahkonast Meelste külani ulatavad jämeda roopalist raudteed, 1 rikutud raudtee vedur ühes depot´ga ja ühe rikkis oleva veduri osad.” Tundub, et raudteeharu Kukerabast Löimandi nina poole, kus asus rp. 38 on millegipärast tähelepanuta jäänud, sest see on joonistatud küll skemaatiliselt, aga nimestikus mainimata. 1937. aastal tehtud vastavas ülevaates on selle haru raudteetamm ainult nimetatud. Ometi on selle eraldi haru pikkus u 800 m ja on hästi metsas leitav. Üldse pakub segadust selle haruga nii 1918, 1937 ja ka 2019. aastal joonistatud trassi kulgemine, mis on märgitud idapoole käänduva kaarena, aga tegelikult kaardub hoopis lääne­suunalt. Raudteetrassil muidugi rööpaid ja liipreid pole juba ammu. Tsaari­aegsed kadusid ja korjati ära 1920–1940, vöimalik siiski, et midagi sai NSVL söjavägi kasutusse vötta ka enne II Ilmasöda, kui baaside elik uute rannapatareide (rp) jaoks Lehtma sadam ja raudtee taas tarvilikuks osutus. Ühel, juba käesoleval sajandil leitud jämedal rööpal on kirjad: “G.H.Hütte september 1878”. On ka Kruppi tehase ja mitmete Vene tehaste märkeid. Eks hääd metalli sai pikalt kasutada ja eriti tehti seda raudteel. Köik siiski uuskasutusse ei jöudnud ja nönda on trassi tammi liiva sees möni roostes polt ja mutter siiani alles.
Pole raudtee Hiiumaal olnud ainult Tahkunas. Jättes körvale saekaatrite ja sadama­kaide raudteejupid, oli militaarraudtee Körgessaare lennusadamas “84 öhukese rööpaga”, aga ka Hirmustes Köpu poolsaarel, kus 1917. aastal paiknes rannapatarei
nr. 47. 1918. a nimekirjast leiame “4 täieste purustatud 6″ suurtüki, jämedarööpaline raudtee, viimase suurtüki juurest kuni rannal silla pääle ulatav, 3 raudtee vankert”. 1937. aastal on nimetatud madalat tammi üksikute mädanenud liipritega.
Kuna kuri viirus ja nüüd veel Vene-Ukraina söda on inimesi rohkem koha- ja perekeskseks teinud, siis sobib oma kodulooduses ringiränkamine nii ajaloo meenutamiseks kui pingete maandamiseks. Ah, minge öige metsa ja nautige rahu!

URMAS SELIRAND
ajaloos ja metsas ränkaja

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411