Reede, aprill 1, 2022
 

100 aastat tagasi alustas tööd Ristna ilmajaam

LARISSA VALGU KOGU
Ristna ilmajaama 100. aastapäeva puhul kogunevad täna mõned jaama endised töötajad, sh allakirjutanu, et minna külla Valve Teeäärele, kes jaamas töötas kokku 42 aastat, meenutada tööd ilmajaamas ja teha mälestuseks ühispilt jaama vaatlusväljaku juures.
Ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla ütles, et keskkonnaagentuur (KAUR), mille alla riigi ilmateenistus nüüd kuulub, tähistab aastapäeva veebilehel ilmuva lühikese meenutusega ja FB postitusega. “Suuremat tähistamist plaanis ei ole,” ütles Loodla.
Tema sõnul on Ristna ranniku­jaam oluline kui üks läänepoolsemaid jaamu Eestis, mis seega annab varakult läänest ja loodest saabuvatest ilmaoludest teada. Ka on Ristna rannikujaamal oluline koht jäävaatlustes.
Ühtlasi tegi Loodla lühi­kokkuvõtte jaama ajaloost, mis on üks vanemaid Eestis.
1. aprillil 1922 alustas ilmajaam tööd Ristna majaka juures. Vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel ja Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi juhendamisel. Mõõdeti sademete hulka ja märgiti üles atmosfääri­nähtusi.
1945. aasta veebruaris kolis ilma­jaam Kalana külla. Vaatlusi hakati tegema jaama vaatlusprogrammi alusel. Sademete mõõtmisele ja atmos­fäärinähtuste vaatlustele lisandusid nii õhutemperatuuri kui ka tuule mõõtmised.
Kõige vanemad Eesti ilmajaamad on Vilsandi (vaatlused alates 1865), Pärnu (vaatlused alates 1842), Tartu (vaatlused alates 1865) ja Tallinn (vaatlused alates 1883).
Seirejaamu, kus vaatlejad on tööl ööpäevaringselt, on praegu kaks – Tallinn-Harku
aeroloogiajaam ja Tartu-­Tõravere meteoroloogiajaam. Ristnaga sarnaselt ehk osalise tööajaga on mehitatud veel kolm rannikujaama – Vilsandi, Kihnu ja Ruhnu.
Kärdla ilmajaama ülemana ja Ristnas lühikest aega ka vaatlejana töötanud Katrin Rätsep tunnistas nüüd, juubeli lähenedes, et ei uskunud, et Ristna automaatjaamaks muudetakse – oli see ju üks tähtsamaid ilmajaamu  ja kaua aastaid olnud ööpäevaringselt vaatlejatega mehitatud.
Ilmajaamast läbi aja
Kõrgessaare Valla Teatajas ilmus 2012. aastal, kui ilmajaamal täitus 90 tööaastat, artikkel, mille kirjutas tollane vallasekretär Ludmilla Träder samuti Külli Loodla andmetele tuginedes. Sellest kirjatööst leiab veel info, et kõige varasemad vaatlus­andmed pärinevad ajavahemikust 1866–1880. Alates 1922. aastast võib vaatlusi lugeda järjepidevateks, kuigi ka ajavahemikul 1922–1945 esineb vaatlus­andmetes lünki. 1. aprillil 1922 vaatlusposti programmi järgi alustanud jaama nimetati
sademetejaamaks. Nagu nimigi ütleb, mõõdeti vaatlusjaamas sademeid ning märgiti üles atmosfäärinähtusi. 1945. aasta veebruaris kolis ilmajaam Kalana külla Välja kohale ning lisandusid õhutemperatuuri ja tuule mõõtmised. 1950. aastast mõõdetakse Ristnas merevee taset. Alates 1953. aastast hakati kasutama mareograafi, mis registreeris mereveetaset ööpäeva­ringselt.
Jaama ülem Valve Teeäär meenutas samas lehenumbris, et 1961. aasta detsembris valmis Kalanas kahekordne palkmaja töötajate eluruumideks, maja põles maha uusaastaööl, 1. jaanuaril 1965. Kõik majas elanud inimesed pääsesid. Rahvasuus ringleb legend, et jaama kunagine ülem August Laas ehk Laasi Kusti polevat tulekahju pärast raamatulugemist pooleli jätnud, vaid istunud oma kompsude otsas ja lugenud kahjutule paistel edasi. Uus kortermaja ehitati samale vundamendile, sama projekti järgi, ainult kivist ja see valmis 1966. aasta jaanipäevaks. Ilmajaama vaatlejate tööruumid ja seadmed asusid hoones, mis oli kortermajast veidi eemal, vaatlusväljaku kõrval.
2003. aastal paigaldati vaatlus­väljakule automaat­jaama andurid ning novembrist algas ilmaandmete auto­maatne registreerimine.
2010. aasta septembris paigaldati Kalana sadamasse rannikumere automaatjaam, mis mõõdab vee temperatuuri ja mereveetaset.
Ristna ilmajaama seadmed koliti hiljem kortermaja ühte korterisse ning 2017. aastal anti vana jaamahoone kui mittevajalik üle Riigi kinnisvara aktsiaseltsile, mis selle järgmisel aastal müüki pani. Praeguseks on Välja kinnistul asuv hoone eraomandis.
Ristna ilmajaamas registreeritakse jätkuvalt nii õhu- kui ka maapinna temperatuuri, õhurõhku, õhuniiskust, tuule kiirust ja suunda, sademeid, lumikatte paksust, pilvede kõrgust ja hulka ning päikesepaiste kestust. Lisaks meteoroloogilistele vaatlustele tehakse ka merevaatlusi – merevee tase, lainetus, nähtavus merele, merevee temperatuur ja jääolud.
Rannikujaama hooldab üks osakoormusega töötaja.

HARDA ROOSNA
Ristna ilmajaama vaatleja 1987–1993

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411