Reede, märts 25, 2022
 

Meresidevõrk tihenes uue jaama võrra

Jüri Grigorjev
Märtsis lisandus Eesti mereside tugijaamade võrgustikku uus, Hiiumaal paiknev jaam, tänu millele on neid nüüd Hiiumaal ja Saaremaal ühepalju – mõlemal saarel kolm, kokku on tugijaamu 19.
Uue tugijaama asukoht on Tahkuna poolsaare lääne­küljel ja seda käis paigaldamas Riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse (RIKS) viieliikmeline meeskond. Mereside osakonna juhataja Jüri Grigorjev ja tema kaks kolleegi, Aleksandr Laur ja Christjan Kaasik, kes on Eesti mereside süsteemi ülesehitamisel töötanud üle 20 aasta, tutvustasid tugi­jaamaga seotud teemasid PPA Kärdla politseijaoskonna saalis toimunud infotunnis.
Grigorjevi sõnul on nende esmaülesandeks kindlustada Eesti merepääste vastutusalas ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi GMDSS ehk Global Maritime Distress and Safety System nõuetele vastav mereside ning ametkondliku ja erakorrespondentsi edastus mere ja kalda vahel. Teisisõnu – kui mereraadio­side ei toimi või ei ole häire­vaba, pole ka meresõidu­ohutus Eesti vetes tagatud.
Laevade suhtlemine mere­sideoperaatoriga rannas olevate tugijaamade kaudu sarnaneb paljuski mobiil­sidega, aga on Grigorjevi sõnul siiski erinev ning eelkõige üles­ehitatud merehädahäire vastu­võtuks merevalvekeskuste poolt.
Teine ülesanne mereside tagamisel on ühendada merel olevat laeva tavatelefoni võrguga, mida esineja nimetas telefoniside käepiken­duseks merealale. Näiteks, kui laevapere liikmed vajavad eriarsti konsultatsiooni, on see läbi meresidesüsteemi võimalik ka sellistesse kohtadesse, kuhu mobiilside ei ulatu. Selgus ka, et meresidet saab kasutada väikesaarte avariisideks kui kõik muud kommunikatsiooni liigid ei toimi. Seda kasutati näiteks 2005. aasta jaanuaritormi ajal Ruhnus.
Palju kanaleid
Kuulajad said teada, et uus  tugijaam on mehitamata ning jääb Kõpu ja Dirhami tugi­jaama vahele, kattes ümbritsevat mereala ja ulatudes ka laevateele, kus sõidavad Soome lahte sisenevad ja väljuvad laevad. Meresidet kasutavad nii Eesti riigi laevastik kui eraomanike alused, suured ja väikesed veesõidukid, politsei, piirivalve ja sadamad – vastavalt vajadusele erinevaid kanaleid kasutades. Kindlaks määratud meresagedustel saab kuulata eelkõige ilma- ja navigatsioonihoiatusi.
Eestis peab merel kasutataval raadiojaamal olema raadioseadme kasutusluba ja meresagedustel raadioga ühendusse astumine on lubatud juhul, kui on läbitud vastavad kursused ja saadud sideoperaatori tunnistus. Ette­kandja rõhutas, et see nõue kehtib ka väikelaevade kohta. Erandiks on vältimatu abi vajadus, mil abi võib kutsuda igaüks.
RIKSi esindaja sõnul aitab meresidealase teadlikkuse tõstmine suurendada ohutust meie veealadel ning on sama oluline nagu teised abinõud. Ta lisas, et VHF-mere­side ehk ülikõrgsagedusala laiem kasutajate võrk annab ka suure hulga täiendavaid võimalusi operatiivseks info­vahetuseks.
Tähtis nii päästjatele kui politseile
Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma sõnul on kindlasti oluline, et uus raadiosidemast paigaldati. Esiteks tekkib parem sidevõimalus rannikust kaugemal olevate sündmuste korral ja teiseks on nüüd väiksematel alustel kindlam raadioside leviala, kus raadiojaama kasutada saab.
“Päästeameti igapäeva-vaates mereraadioside lisa­tugijaama paigaldamine lisand­väärtust ei anna,” ütles ta Hiiu Lehele. Nii maal kui ka merel kasutab päästeamet oma töös operatiivraadiosidet. See puudutab ka ameti vee­sõidukeid, mis on mõeldud pigem teenistusülesannete täitmiseks kalda lähedal. Nendel alustel on küll mereraadioside võimekus, kuid praktikas kasutatakse seda Aasma ütlust mööda haruharva.
“Kuna mereside on avalik, siis politseiülesannete täit­miseks me meresidet ei saa kasutada,” ütles PPA pressiesindaja Kristi Raidla. Samas on ameti mereturvalisuse grupi juhtiva korrakaitse­ametniku Marge Kohtla hinnangul PPA jaoks oluline, et Eesti päästepiirkonnas oleks kaasaegne meresidevõrk, sest politsei üheks ülesandeks on otsingu- ja päästetööde korraldamine ning mereside kaudu on hädasolijal võimalik PPA merevalvekeskusega ühendust saada. “Kui oleme tuvastanud piirkondi, kus mereside kvaliteet võiks olla parem või esineb anomaaliaid, oleme oma tähelepanekutest teada andnud RIKSile,” tõi ta näite koostööst.
Sihtasutuse Hiiumaa sadamad juht Liina Härm nentis, et nende sadamatest on mereside võimalus olemas Kärdlas, kus on vajalikud seadmed. Kuid praegu ei ole nad sagedus­luba hankinud ega nimeta sadama kontaktandmetes VHFi. Peamine kaalutlus on Härmi sõnul olnud, et sadamas ei ole ööpäeva- ja aastaringset valvet ja seega ei ole raadio teel ühenduse saamine garanteeritud. Lisaks eeldaks see kõigil töötajatel raadioloa olemasolu.
Sadamatöös oleks kasu
Härm ütles, et infotund pani uuesti mõtlema võimalusele, et väikelaevnike ja väike­sadamate endi jaoks võiks ka päevane ja hooajaline raadio­valve olla piisav ja vajalik. Ühelt poolt oleks see tuttav ja soositud kontaktivõimalus paljude staažikate purjetajate jaoks, eriti naaber­maadest. Teisalt võiks sadamate eeskuju ja algatus laiendada mereraadioside kasutust ka uute veeliiklejate hulgas. “Teadlikkust tuleks kindlasti tõsta, kuna tegemist on lihtsa ja mobiilsidega võrreldes töökindlama lahendusega,” oli Härmi arvamus, pealegi on piiratud raadioloa saamine väga mugavaks tehtud. Näiteks Hiiumaa Ametikool korraldab sadamaspetsialistidele raadiokoolitust ja ehk koguneks loa soovijatest aeg-ajalt grupp, kes siis uute oskustega meie meredel sõidaks.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411