Reede, märts 11, 2022
 

Laukalt Otepää kaudu Balti meistriks

Guntis Bērziņš
Guntis Bērziņš
Guntis Bērziņš
KENNY KIVIKASE ERAKOGU
Sten Sihver alustas mullu septembris õpinguid Otepääl Audentese spordigümnaasiumis ja treeninguid Kenny Kivikase grupis, eelmisel nädalavahetusel tuli ta Balti meistriks 3000 meetri jooksus.
Lõpetasid eelmise aasta kevadel Lauka põhikooli, kust tuli otsus minna edasi õppima Audentese spordigümnaasiumi?
Sten Sihver: Idee spordigümnaasiumi minekuks tuli mu tüdruksõbralt. Ta nägi, et ma tegelen spordiga ja olen mingid tulemused juba saavutanud ning tema soovitusel otsustasin proovida. Kuna olin nädalajagu hiljaks jäänud, kandideerisin läbi Eesti spordi­liidu. Pidin kirjutama oma tulemustest ning mida olen varem teinud. Kandideerisin Tallinnasse kergejõustikku, aga Otepää treener Kenny Kivikas tegi pakkumise tulla hoopis sinna, pikamaajooksu erialale.
Spordigümnaasiumis on kooli poolt korraldatud nii majutus kui toitlustus. Milline on sinu tavaline nädal Otepääl, kui palju on õppimist ja kui palju treeninguid?
Kool ja treeningud on väga hästi ühendatud. Keskmiselt on nädalas üheksa trenni: esmas­päeval, teisipäeval ja neljapäeval kaks trenni, kolmapäeval ja reedel üks treening ja nädalavahetusel üks-kaks trenni. Tavaline päev koolis on selline: kell 6.45 äratus, iseseisvalt venitused ja lihashooldus, kell 7.30 hommikusöök, kell 8 algab kool, kolm korda 45 minutit on koolitunnid ja kell 10.35 algab esimene trenn. Kell 13.30 on lõunasöök ja kell 14 algab koolipäeva teine osa. Kell 16.35 on jälle trenn, siis kell 19 õhtusöök ja kella 19.30st kuni 20.30ni on õppimise aeg, kell 22.15 algab öörahu. Koolis olen saanud kasutada ka massööri teenust ja see on olnud lihastele väga hea.
Kuidas sa Hiiumaal treenisid?
Viskoosas käisin saalihokitrennis kolm korda nädalas ja vahel pärast trenni jõu­saalis. Eriti ma ise jooksmas ei käinud.
Arvan, et harjutad nüüd palju rohkem kui varasemalt – kuidas see on tundunud?
Alguses ei olnudki väga raske, aga pikemaid jookse ma ei olnud varem jooksnud. Ka 30–45 minutit järjest joosta nõudis alguses pingutust. Prae­guseks olen ära harjunud. Nüüd talvel lumisel ajal olen lisaks õuele jooksnud ka jooksulindil. Kolm-neli korda käisime treeneriga Tartus Ülikooli spordihoones sise­staadionil harjutamas.
19. veebruaril Eesti U18 talvistel meistrivõistlustel 2000 m jooksus pronksmedal ajaga 5:55,35 ja 5. märtsil Valmieras U18 ja U20 vanuse­klasside Balti võistkondlikel meistrivõistlustel U18 klassi 3000 m jooksu võit ajaga 9:16,97. Kas need on su isiklikud rekordid?
Mõlemad olid minu esimesed suuremad võistlused ja mõlemad ajad on nüüdsed isiklikud rekordid. Need olid esimesed korrad, kui ma selliseid distantse jooksin.
Palun kirjelda neid kogemusi ja räägi, kuidas ise oma jooksuga rahule jäid?
Eesti meistrivõistlused olid tõeline esimene kogemus – esimene naelikutega võistlus, esimene võistlus siseringil, esimesed Eesti meistri­võistlused. Stardis oli korraga 16 poissi ja jäin kohe alguses viimaseks, kuna ei osanud stardis teistega trügida. Jooksime kümme korda 200meetrist ringi. Tasapisi sain ettepoole ja viimasel ringil spurtisin veel kuuest poisist mööda, kuid kaks esimest olid juba veidi liiga kaugel ees. Võit jäi kogemuste puudumise taha.
Balti Meistrivõistlustele Lätti sõitsime reedel, tegin kerge 35minutilise ettevalmistava jooksu. Minu võistlus oli laupäeva lõunal. Stardis olime kuuekesi rivis, igast Balti riigist kaks jooksjat. Teine eestlane oli Eesti meistrivõistluste võitja Risto Kalju. Jooksu alguses läks Risto ette, mina olin tema järel ja leedukas Valentas Mockus minu selja taga. Mingil hetkel leedukas läks ette – nägin eelnevaid jookse ja vaatasin, et leedukad-­lätlased lähevad vahepeal ette tempot tegema, kuid siis veidi kustuvad. Kaks ringi enne lõppu läksin ise vedama ja hoidsin kohta. Risto proovis veel viimase kurvi peal minust mööduda, aga ma spurtisin veelgi ja ei lasknud tal mööda minna. Läksin seda jooksu võitma, mitte aega jooksma.
Mis on sinu tugevused ja nõrkused jooksjana?
Nõrkus on praegu veel see, et olen ainult kuus kuud treeninud ja vastupidavust ei ole eriti. Kiirus on mul hea, ilmselt nii looduse poolt kui ka saalihokitreeningutest.
Milline on sinu unistus spordis?
Kunagi võiks Eesti koondisega pääseda Euroopa Meistri­võistlustele ja ka MMile. Olümpiamängud on juba väga kauge unistus.
Nüüd on kergejõustiku sisehooaja tähtsamad võistlused joostud ja suvehooajani veel aega. Millised on su lähima aja eesmärgid, näiteks selleks aastaks?
Praegu keskendun treeningutele ning käin võimalikult palju võistlustel Eestis ja lähiümbruses. Treeninglaagrites tahaksin käia. Koolivaheajal Hiiumaale tulles tulen proovin kindlasti ka uue spordikeskuse võimalused ära.
Väga lahe, et otsustasid tõsisemalt sportima hakata! Õnnitlused medalite puhul ja edu edaspidiseks!

Intervjueeris ELO SAUE
7. märtsil 2022

 

Sildid: , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Aivo Pere

    Väga tore uudis, üle aastate jälle Hiiumaalt andekas noor mees jooksuradadel. Kõige tähtsam, et tänased treenerid ja mees ise võtaksid arengut samm-sammult, kesk- ja pikamaajooks rapsimist ja liiga kiiret tulemuste taga ajamist ei andesta. Saalihoki põhi on hea, terve keha on saanud korraliku ettevalmistava treeningu.
    Igal juhul palju jõudu ja edu!

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411