Reede, veebruar 11, 2022
 

Vaid kahelt protsendilt kinnistutelt kogutakse biolagunevaid jäätmeid

Erakogu
Kui küsitlustulemustele tuginedes on Hiiumaa elanikud tublid jäätmete liigiti kogujad, siis biojäätmete kohta seda veel öelda ei saa. Kinnistuid on Hiiumaa vallas kokku 4437, neist ehitis­registri andmetel hoonestatud u 4080. Korraldatud jäätmeveo lepingu on ASiga Eesti Keskkonnateenused sõlminud 3987 era- või juriidilist isikut.
Juba mullu 1. jaanuarist saab Hiiumaal lisaks sega­olme-, pakendi- ja suur­jäätmetele ka biolagunevaid jäätmeid lasta ära vedada nende tekkekohast ehk siis kodust või näiteks mõnest toitlustuskohast. Valla korraldatud jäätmehanke tingimustesse pandi see võimalus sisse, kuid seda kasutavad vähesed. Vaid 92 Hiiumaa era- ja juriidilisel isikul on sõlmitud lepingud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete äraveoks, neist 31 on korteriühistud. Kärdla linnas on biolagunevate jäätmete äraveoks sõlmitud 44 lepingut.
Järgmise aasta lõpuks peab kõikjal Eestis olema võimalus ära anda biojäätmeid tekke­kohal või siis tuleb need kompostida.
Vallavalitsuse poolt eelmise aasta lõpus läbi viidud küsitluses oligi eraldi tähelepanu all biojäätmete liigiti kogumise teema. Küsitlus kinnitas, et Hiiumaa eramajades on kompostimine levinud. 321 küsimustiku täitnud inimesest vaid 11 ütles, et viskab kõik (bio)jäätmed olmeprügi hulka.
Kortermajadele tähendab biojäätmete liigiti kogumine enamasti eraldi konteinerit, kuna kompostimise võimalus puudub. Aga ka eramajades peaks köögi- ja sööklajäätmed jäätmevedajale üle andma, kui kompostimiseks puudub võimalus või soov.
Vald tuleb appi
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) toetas hiljuti 31 omavalitsust, sh Hiiumaa valda, et need saaks oma piirkonna elanike kodude juurde soetada biojäätmete konteinereid ja kompostreid.
Hiiumaa vald kavatseb enam kui 22 000eurose toetusega soetada 100 kodukompostrit, mille maht 200–250 liitrit ja viis 120-liitrist biojäätmete konteinerit. Tekkib küsimus, miks konteinereid nii vähe soetatakse.
Abivallavanem Üllar Laid, kelle vastutusvaldkonnas jäätme­korraldus on, selgitas, et kuna varem ei ole sarnast projekti läbi viidud ning puudub teadmine inimeste valmisoleku kohta kodu­kompostrite kasutamiseks, tuli vallavalitsusel panna paika kogus, mille laialijagamine oleks reaalne. Eeldatavasti selgub projekti lõpuks, kui suur elanike huvi on ja kuidas sarnase tege­vusega tulevikus edasi minna.
Vallal on varu
Valla jäätmespetsialist Kadri Aljas lisas, et biojäätmete konteinereid soetati vaid viis seetõttu, et vallal on olemas varu varasemalt soetatud jäätmete liigiti kogumiseks (pakendijäätmed ja biojäätmed) mõeldud 80-, 140- ja 240-liitriseid konteinereid. Vald annab neid koostöös jäätmejaamaga soovijaile kolmeks aastaks tasuta kasutamiseks.
Hiiumaa jäätmejaama juhataja Tambet Toomemäe sõnul on varus veel sadakond konteinerit, kõige enam on järgi 80-liitriseid. Lisakonteineri saamise eelduseks on Eesti Keskkonnateenustega sõlmitud leping jäätmete liigiti üle andmiseks ja lepingu lisa, milles peab olema kirjas lisakonteineri suurus.
Veel toetab vald kõiki maja­pidamisi ühe rulli bio­lagunevate kilekottidega, milles 100 kotti ning bio­lagunevate jäätmete kogumiskorvikesega. Kel huvi, tuleb neid vallast küsida.
Komposter aastaringi
Valla soetatavad kodu­kompostrid on kiirkompostrid, kus suletud ja kontrollitud tingimustes saab biojäätmeid kompostida aastaringselt. Neid saavad omale taotleda eramute ja kuni nelja korteriga kortermajade elanikud. Kindlasti peab taotleja olema liitunud korraldatud jäätmeveoga ning rahvastikuregistri andmete järgi peab kinnistul olema elukoht vähemalt ühel inimesel.
Päris tasuta uusi kogumismahuteid ei saa. Kui toetusetaotlust koostati, oli valla­valitsuse seisukoht, et need jagatakse elanikele omaosalust katva summa eest. Praegu on teada vaid projekti eeldatav maksumus, see, millise summa eest inimesed kompostrid ja konteinerid endale saavad, veel selgub. Hind selgub hankel, mille vald korraldab esimese kvartali jooksul.
“Kindel on see, et kompostri turuhinnaga võrreldes saab selle maksumus olema soodsam,” kinnitas Laid. Ka jäävad need jäätmemahutid saajate omandisse.
Tuleb kompostimiskoolitus
Kompostri kasutamine eeldab huvi ja valmisolekut biolagunevaid jäätmeid kompostida, mida vald loodab kasvatada kompostimiskoolitusega, mis projekti raames huvilistele korraldatakse.
Kadri Aljase sõnul tuleb Hiiumaal kõigil jäätme­valdajatel biojäätmed muudest jäätmetest eraldi koguda: “Soovitame kinnistuomanikele, et võimalusel kompostige ise oma biojäätmed.”
Kompostreid soetades loodab vald kinnistupõhise kompostimise võimalusi parandada. Kui kompostimisvõimalus puudub, tuleb biojäätmed eraldi konteinerisse koguda ja anda üle jäätmevedajale.
Korraldatud jäätmeveoga saab juba praegu kodumajapidamistest, ettevõtetest ning asutustest ära anda tekkinud segaolme-, pakendi-, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed ning ettetellimisel ka suurjäätmed.
Neid, kel sõlmitud lepingud biojäätmete äraveoks, viiakse need tekkekohast ära vastavalt graafikule. Lisaks saab ka ise eri liiki jäätmeid viia Hiiumaa jäätmejaama, kus need kompostitakse.
Biolagunevatest jäätmetest muld
Paar aastat tagasi oli jäätmete eraldi käitlemine prügila jaoks uus asi, nüüd on uus teema biojäätmete kogumine. Hiiumaa jäätmejaama juhataja Tambet Toomemäe tõi näiteks, et 2020. aasta üheksa kuuga, aprillist detsembrini koguti ja toodi jäätmejaama 32 tonni ja mullu aastaga 53 tonni biolagunevaid jäätmeid.
Biojäätmete mullaks kompostimine on praegu katsetamisjärgus, selle aasta kevadeks saama valmis esimene partii mulda, mida saab esialgu kasutada vald oma haljasaladel. Müügiks peaks jäätmejaam selle tootena sertifitseerima, mis aga on pikemaajalisem ettevõtmine.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411